4.Määrata pankrotihaldur Martin Pärna tasuks x eurot (sh käibemaks).
5.Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot ning kanda see OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arvelduskontole nr EE157700771006482113. Ülejäänud halduri tasu, s.o x eurot (sh käibemaks), jätta võlgniku kanda.
6.Algatada võlgniku X suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
7.Kohustada võlgnikku Xt esitama kohtule iga aasta 27. oktoobriks usaldusisiku aruanne võlgniku kohustuste täitmise kohta kohustustest vabastamise menetluses. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 27.10.2023.
8.Avaldada teade võlgniku X pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Kohtumäärus saata võlgnikule ja pankrotihaldurile ning resolutsiooni punti 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 24.08.2021 määrusega kuulutati välja X pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Martin Pärn. Pankrotimenetluses toimkonda ei moodustatud, mistõttu toimkonna ülesandeid täitis võlausaldajate üldkoosolek.
2.24.11.2021 esitas X (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palus kinnitada. Kohus kinnitas võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja 14.12.2021 määrusega.
3.Pankrotihaldur esitas 25.09.2022 kohtule taotluse X pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur palub kohtul kinnitada halduri tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot ning osaliselt summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, tuleb mõista välja võlgnikult. Pankrotihaldur palub vabastada ennast pankrotihalduri kohustustest ning algatada X suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur teeb ettepaneku jätta X
pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur Martin Pärna poolt X panrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.
4.Kohus kuulas 12.10.2022 ära võlgniku X. Kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse sisu ning võlgniku kohustusi antud menetluses.
5.27.09.2022 määrusega määras kohus X pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks selleks ettenähtud arvelduskontole makstava summa suuruseks 500 eurot. Kohus määras teha ettepanek X pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtumääruses nimetatud suuruses deposiit hiljemalt 07.10.2022 Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Kohtumääruse põhjendused
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa.
8.Kohtule halduri poolt 25.09.2022 esitatud aruande kohaselt puuduvad X pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia.
9.Kohus on Pärnu Maakohtu 27.09.2022 määruse alusel teinud ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded X pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks selleks ettenähtud arvelduskontole 500 eurot hiljemalt 07.10.2022. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
10.Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et X pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et X maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub halduri põhjendustega ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
11.PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet või kui kohus on võlausaldaja
nõuet tunnustanud. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
12.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. PankrS § 661 lg 1 kohaselt esitab haldur hiljemalt kolm tööpäeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Haldur peab menetluse planeerimisel ja läbiviimisel püüdlema selle poole, et menetluskulud ei oleks suuremad kui vajalik. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Kalkulatsiooni koostamisel lähtub haldur selle koostamise ajaks teadaolevatest asjaoludest ja oma kogemuslikust hinnangust. Kohtul ja võlausaldajal on õigus esitada haldurile kalkulatsiooni kohta arvamusi ja ettepanekuid. Töötasu alammäär on 2022. aastal x eurot.
13.Pankrotihaldur on esitanud tasunõude toimingutasuna (PankrS § 65 lg 113) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. PankrS § 65 lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Samas sätestab PankrS § 65 lg 11, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär.
14.Kuna antud menetluses pankrotivara puudub, siis PankrS § 65 lg 11 ja lg 12 kohaselt kuuluks kohaldamisele PankrS § 23 lg 2 kohaselt nö ajatasu (tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg). Samuti on riigi vahenditest hüvitatava tasu määramine ajapõhine, kuna 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Tunnitasuks on seega 66 eurot ilma käibemaksuta.
15.Kuna pankrotihaldur soovib tasu toimingutasuna, mille korral ei pea pidama tööajaarvestust, siis tuleb antud juhul arvestada hinnanguliseks ajakuluks x tundi. Taotletav tasu on x eurot ning ajakulu on x pooltundi. Tasu suurus x euro suuruse pooltunni tasu puhul on riigi vahenditest hüvitatavat piirmäära ületav summas x eurot ja seega palub haldur määrata riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks).
16.Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas x eurot (sh käibemaks). PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks eelnevalt määratud menetlusabi summas x eurot (lisandus käibemaks), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot), mis on kokku väiksem, kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäär. Ülejäänud pankrotihalduri tasu, s.o x eurot käibemaksuga, tuleb jätta võlgniku kanda. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
17.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Martin Pärna võlgniku X pankrotihalduri kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
18.Praegusel juhul on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Seega tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
19.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Aruandest nähtuvalt ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Haldur teeb ettepaneku määrata võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus nõustub halduri ettepanekuga ja peab põhjendatuks praeguses asjas kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
20.Kohus selgitab võlgnikule ja usaldusisikule kohustusi kohustustest vabastamise menetluses: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Kohus leiab, et PankrS § 173 lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 75% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult
tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). - Usaldusisik peab PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja x, PankrS § 173 lg 5). Kui võlgnik otsustab kasutada temale PankrS § 173 lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § x lg-ga 1 antud õigust mitte anda võlausaldajatele üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust anda üle 75% tulust võlausaldajatele väljamakseteks, kuid näitab, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 173 lg 5 eesmärgiks ei ole julgustada võlgniku elama miinimumpalgast, võimaldades seejuures kohustustest vabaneda ilma kohustusi mingilgi määral täitmata. - Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). - Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (PankrS § 172 lg 4).
21.PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel.
22.Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande. Aruande vormi on kättesaadav veebilehel www.kohus.ee. Esimene täidetud aruanne tuleb kohtule edastada hiljemalt 27.10.2023. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
23.PankrS § 1933 lg 2 järgi otsustatakse kohustustest vabastamine pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
24.PankrS § 175 lg 2 järgi kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.