PARKIT OÜ hagi M.A vastu leppetrahvi võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
141,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, asukoht Turu tn 2, Tartu linn), seaduslik esindaja Jelena Berežnaja (e-post [email protected]) Kostja: M.A
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista M.A-lt PARKIT OÜ kasuks 133,05 eurot, millest leppetrahvide võlgnevus on 105 eurot, sissenõutavaks muutuv viivis 25,05 eurot ja võla sissenõudmiskulu 3 eurot.
3.Välja mõista M.A-lt PARKIT OÜ kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (105 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 25.03.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja M.A kanda.
5.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 100 eurot ning mõista nimetatud summa M.A-lt PARKIT OÜ kasuks välja.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
1.Menetluse käik PARKIT OÜ esitas 08.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 138,00 euro saamiseks. Kohus tegi 09.02.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik M.A esitas 15.02.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 09.03.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu 10.03.2022 määrusega tegi kohus PARKIT OÜ-le ettepaneku esitada oma nõue (hagi) M.A vastu Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis määratud tähtajaks. 25.03.2022 esitas PARKIT OÜ hagiavalduse M.A vastu leppetrahvi võlgnevuse ja viivise nõudes. Pärnu Maakohus võttis oma 01.04.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse.
2.Hageja põhiväited Hageja nõuab: mõista kostjalt M.A-lt hageja PARKIT OÜ kasuks välja põhinõue summas 105,00 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,05 eurot; TsMS § 367 kohane viivis 8,40 eurot; sissenõudekulud summas 3 euro; jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Hagiavaldusega taotleb OÜ PARKIT (edaspidi hageja) M.A-lt (edaspidi kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja on sõiduki M-B A xxx omanik (VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxxx) numbrimärgiga xxxxxx (edaspidi Sõiduk). Hagiavaldus käsitleb sõidukile nr xxxxxx vormistatud leppetrahve. Leppetrahvinõuete esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk xxxxxx oli pargitud antud territooriumil Lasnamäe 18 parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine Lasnamäe 18 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxxxxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Sõiduki xxxxxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud järgmised leppetrahvid: 1) Leppetrahv nr 21290035719, koostamise aeg 28.02.2019, Lasnamäe 18 KÜ parklas, summa 35 eurot; 2) Leppetrahv nr 21290037869, koostamise aeg 23.03.2019, Lasnamäe 18 KÜ parklas, summa 35 eurot; 3) Leppetrahv nr 00000004964, koostamise aeg 27.03.2019, Lasnamäe 18 KÜ parklas, summa 35 eurot. Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxxxx kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 105 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Leppetrahvinõuete jätmine esiklaasile kojamehe alla on TsÜS § 70 mõttes mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise (tahteavalduse väljendamise) viis, mida on jaatanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskogu (2-17-117146, p 12). Hageja on leppetrahvid koostanud parkimistingimuste rikkumise avastamisel ja asetanud leppetrahvide nõuded parkimistingimusi
rikkunud sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Hageja tõendab leppetrahvi asetamist sõiduki xxxxxx esiklaasile kojamehe alla fotodega ilma kirjaliku loata parkivast sõidukist xxxxxx ja vaade parkimistingimusi kehtestavale infotahvlitele Lasnamäe 18 KÜ juures. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist summas 105 eurot. Viivisenõue: VÕS 1132 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivise tasumist. Leppetrahvid on rahalised kohustused. Kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist. Vastavalt esitatud viiviseraportidele on viivise suurus 24.03.2022. a seisuga kokku 25,05 eurot: 8,48 + 8,30 + 8,27 = 25,05. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 3 eurot. Hageja peab Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta). Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele on sõiduki nr xxxxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud M.A. Transpordiamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019. aastast. Vastavalt parkimistingimuste punktile 1 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
3.Kostja seisukohad Kostja ei tunnista hagi ja teatas kohtule 05.05.2020 e-kirjaga, et antud auto pole juba aastaid tema omanduses. Vene kodanik ostis selle auto juba aastaid tagasi. Kostja sõnutsi on vormistatud ostumüügi lepingule väidetav ostja andnud valeandmed, mistõttu ei saa ta ka riigiportaalis autot enda nimelt ära vormistada, kuigi tal puudub aastaid juurdepääs autole ja teadmine selle asukohast. 05.07.2022 edastas kostja skannitud ärakirja sõiduki ostu-müügilepingust, millele ostjana kantud inimese andmed ei vasta tõele (isikukood vigane).
4.Hageja vastus kostja seisukohtadele Hageja, olles tutvunud kostja vastuväitega, esitas 27.07.2022 hagist loobumise avalduse, ent 25.08.2022 loobus hagist loobumisest, kuna selgus, et kostja esitatud ostu-müügilepingul olevad andmed ei vasta tõele. Hageja esitas 12.10.2022 oma lõpliku seisukoha, kus kinnitas üle oma senised seisukohad. Kostja parkis temale kuluvat sõidukit registreerimisnumbriga xxxxxx KÜ Lasnamäe 18 parkimisalal ilma vastava parkimisloata. Kinnisturaamatu alusel Kostjale ei kuulu kinnistu aadressil Lasnamäe 18, Tallinn ning tõestamata on jäänud Kostja parkimisõigus antud territooriumil perioodil 28.02.2019–27.03.2019. Hageja tõendab liiklusregistri kuvatõmmistega igat leppetrahvi väljastamise kuupäevaga, et sõiduki numbrimärgiga xxxxxx omanik on Kostja. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et sõidukit pargiti hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Lasnamäe 18, Tallinn asuva korterelamu ühistu juures ning puudub vaidlus õigeaegselt leppetrahvide kättetoimetamise ja kättesaamise kohta. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja teatas 28.02.2019; 23.03.2019 ja 27.03.2019 leppetrahvi nõudest, pannes vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod. Seega puudub alus väita, et hageja oleks leppetrahvi nõudnud hilinenult. Korteriühistu Lasnamäe 18 territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks on KÜ Lasnamäe 18 sõlminud 16.10.2018.a lepingu PARKIT OÜ-ga. Osundatud lepingu p 1.1. kohaselt on lepingu objektiks liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll aadressil Lasnamäe 18, Tallinn. Lepingu p 1.3. kohaselt oli PARKIT OÜ kohustuseks tagada KÜ Lasnamäe 18 kinnistul
kehtestatud parkimiskorra täitmise kontroll, reageerida väljakutsetele või teostada seda sagedusega vähemalt 2 korda päevas. Parkimistingimused on toodud välja vahetult parkla iga sissesõidu juures olevatele infotahvlitele, mistõttu iga parklasse siseneja peab parkimistingimustest mööduma ning sellest tulenevalt on sisenejal igakordselt võimalus parkimistingimustega tutvuda. Infotahvlil PARKIT OÜ on avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki juht auto PARKIT OÜ paklasse pargib. Juhul kui sõiduki parkinud isikule sobivad parkimistingimused ja/või tal on parkimisõigust andev luba ning ta pargib sõiduki parklasse, annab ta nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Lisaks infotahvlile on parkla sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Samuti on mõistlikule isikule üheselt arusaadav, et tegemist on tingimustega, mis reguleerivad parkimiskorraldust, kuna parkla sissepääsude juures olevatel infotahvlitel on selged viited, et tegemist on parkimisalaga, kus parkimine on lubatud vaid Lasnamäe 18 KÜ lubadega, mis igale isikule annab teada, et Parklasse parkimisel peab tutvuma seal välja pandud infotahvlil olevate tingimustega. On välistatud, et ükskõik milline parklas sõidukit parkida sooviv isik võiks parkimistingimusi mitte märgata. Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklakorraldaja) vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes sätestatud korras. Riigikohus on lahendi nr 3-21-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja kui sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide tegemise kuupäevadel sõidukit hageja opereeritud parkimisalal parkis. Hageja parkimistingimuste punkti 3 kohaselt võivad parklat kasutada ainult registreeritud sõidukid. Punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal – armatuurlaual. Fotodelt ei nähtu, et armatuurlaual oleks loetav ning aadressil Lasnamäe 18, Tallinn parkimise õigust andev parkimisluba, mistõttu on rikutud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud kohustust. Parkimisõigus Lasnamäe 18 parklas on olemas üksnes parkimisloa eksponeerimisel. Hageja selgitab lisaks, et nõue asetada parkimisluba sõiduki armatuurlaua nähtavale kohale ei ole pelgalt formaalne ja väheoluline rikkumine, kuna üksnes loetav luba ja territooriumi aadressi võrdlemine võimaldab hagejal teha järeldusi, kas sõiduk on pargitud õiguspäraselt, kuna sarnase kujunduse, värvi, suuruse ning tähtedega parkimiskaardid on kasutuses Lasnamäe 18 kõrval asuvatel territooriumidel. Eristamiseks on territooriumi aadress või KÜ nimi. Parkimistingimuste p. 6 alusel on parklakorraldajal õigus määrata parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahv. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja saab esitatud parkimistingimuste kohaselt nõuda leppetrahvi tasumist sõidukijuhilt. Hagejal on õigus eeldada, et sõidukijuhiks on sõidukiomanik (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146 p 13.4). Parkimisõigust Lasnamäe 18 parklas ei anna loa olemasolu iseenesest: parkimiskaart tuleb asetada klaasi alla nii, et kaardi number ja KÜ nimetus oleksid nähtavad. Kuna kõigile korteriomanikele parkimiskohti ei jätku, siis juriidiliselt ei ole kellelegi konkreetset parkimiskohta kinnistatud. Parkimiskaartide jaotus toimub printsiibil üks parkimisluba ühe korteri kohta. Parkimiskaartide jagamisega tegeleb KÜ esindaja. Parkimisluba tuleb paigutada parkimise alguses sõiduki esiklaasi taha täies ulatuses väljast nähtavana/loetavana. Iga parkimiskaardi kasutaja/valdaja on teavitatud parkimistingimustest parkimiskaardi väljastamisel KÜ juhatuse poolt. PARKIT OÜ jäädvustab lepingurikkumised fotodele. Pildimaterjalil on jäädvustatud sõiduki reg.number, parkimise aeg ja koht. Leppetrahvid väljastatakse elektroonilise süsteemi abil ning
allkirjastatakse digitaalselt. Digitaalne allkiri sätestab leppetrahvi nõude esitamise aja sekundilise täpsusega. Fotosid ja digitaalselt allkirjastatud leppetrahvi nõudeid säilitatakse elektroonilises parkimise infosüsteemis. Leppetrahvi määramise asukoht (aadress) ja parkimise aeg, sõiduki reg.number on nähtavad leppetrahvi kviitungil nii paberkandjal kui ka elektroonsel kujul. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-15-3430 leidnud, et kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorra rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha, siis on olemas leppetrahvi nõue ja vastupidist peab tõendama sõiduki omanik. Hageja on seisukohal, et parkimislepingu pooleks on kostja. Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse on Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi sõiduki vastutav kasutaja. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Vastavalt Maanteeametist saadud teabele oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi nõuete esitamise ajal, mis tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutusse antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hagejale kuuluvale parkimisalale sõiduki omanik/vastutav kasutaja kuni ta ei tõenda vastupidist. Hageja tõendab, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Hageja tõendab leppetrahvide asetamist sõiduki xxxxxx esiklaasile kojamehe vahele piltidega. Ka Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13 järgi võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Vaidluse eseme (leppetrahvinõude) tuleb lugeda kättesaaduks, kuna selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Erandlike asjaolude esinemist nt orkaan, muu looduskatastroof vms, leppetrahvi määramisel kostja ei ole tõestanud. Kostja ei tõenda oma seisukohas parkimise õiguse olemasolu, seega hageja pöörab kostja tähelepanu sellele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuses vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 sätestatule jättis kostja tõendite esitamise kohustused täitmata. Kokkuvõttes leiab hageja, et kostja käitumine illustreerib kostja üldist suhtumist talle väljastatud leppetrahvidesse. Hageja andmebaasi kohaselt on kostjale PARKIT OÜ poolt koostatud 3 leppetrahvi. Kostja on korduvalt eiranud parkimistingimusi ning piiranud oma ebamõistliku tegevusega KÜ Lasnamäe 18 liikmete õigusi parkida selleks ettenähtud parkimisalal. Eluliselt on ebausutav, et kostjale jäi märkamata leppetrahvi kviitung lausa 3 korda.
5.Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lõike 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lõike 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja nimele on registreeritud sõiduk, registreerimisnumbriga xxxxxx. Samuti ei vaidle pooled selle üle, kas nimetatud sõiduk parkis hageja osundatud kuupäevadel (28.02.2019; 23.03.2019 ja 27.03.2019) parkimistingimusi rikkudes hageja opereeritud parkimisalal Tallinnas, Lasnamäe 18 asuvas parklas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja õigust nimetatud parkimisalal parkimistingimuste rikkumisega seonduvaid leppetrahve nõuda. Kostja ei ole vaidlustanud ka leppetrahvide korrektset (nii aeg kui ka viis) vormistamist ja edastamist ega esitanud tõendeid parkimisõiguse olemasolu kohta ilma parkimistasu maksmata.
9.Kostja on ainsa küsimusena vaidlustanud sõiduki, registreerimisnumbriga xxxxxx, tegeliku kuuluvuse, väites, et ta müüs selle tundmatule isikule umbes viis aastat tagasi, aastal 2017. Kostja esitas kohtule ka väidetavat müügitehingut tõendava lepingu ärakirja, aga seal ostjana näidatud isiku kohta käivad andmed ei vasta tõele – isikukood ei vasta Eesti isikukoodi nõuetele, mistõttu ei ole võimalik seda isikut tuvastada. Kostja ei ole kohtule esitanud ka muid tõendeid selle kohta, et tema ei saanud hageja viidatud kuupäevadel kõnealust sõidukit kasutada ja sellega hageja opereeritaval parkimisalal parkida, nt mujal viibimise tõttu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kõnealuse sõiduki müük ei ole piisavalt tõendatud ja kohus tugineb Transpordiameti peetava sõidukite registri andmetele, järeldades, et sõiduk kuulub kostjale ja sõidukiga seotud rikkumiste eest vastutab kostja kui sõiduki omanik. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-168-16, 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik hagiavalduses välja toodud leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja.
10.VÕS § 115 lõike 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lõige 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS §-s 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 punkti 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud 3 eurot jäävad eeltoodud piiridesse.
11.Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,
kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud 08.02.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja 25.03.2022 hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu 35 eurot. Kokku on seega hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. Hageja ei ole taotlenud õigusabikulude välja mõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu. TsMS § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.