Osaühing Aktiva Finants hagi K O vastu põhivõla 457,15 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 633,51 euro ja alates 14.07.2021 viivise saamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni 1167,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Osaühing Aktiva Finants, esindaja A K kostja: K O (xxx), esindaja M J
Kohtuistung
29.09.2022
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja A K, kostja lepinguline esindaja M J
3.Välja mõista Osaühingult Aktiva Finants K O kasuks menetluskuluna 2160 eurot.
4.Osaühingul Aktiva Finants tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda K Ole viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas vastuväite, ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.13.07.2021 hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 457,15 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 633,51 eurot ja alates 14.07.2021 viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.
3.29.09.2022 istungil vähendas hageja oma viivisenõuet ja piiras viivisenõuet põhivõla summaga.
4.Hagi kohaselt sõlmiti kostja ja AS Xxx vahel 06.11.2018 tähtajatu maagaasi müügileping nr xxx, tarbimiskohaga xxx. Lepingu osaks on AS Xxx üldtingimused. AS Xxx on osutanud kostjale kokkulepitud teenust ja esitanud nende eest arved. Arvest 112018035456 summas 403,06 eurot, maksetähtaeg 27.11.2018 on kostja tasunud 212,95 eurot ja võlgnevus on 190,11 eurot. Arve 122018034848 summas 56,09 eurot, maksetähtaeg 14.12.2018, arve 12019035019 summas 101,50 eurot, maksetähtaeg 15.01.2019, arve 22019033618 summas 56,05 eurot, maksetähtaeg 14.02.2019, arve 32019034789 summas 53,40 eurot, maksetähtaeg 14.03.2019, on tasumata. Hageja ei arvesta põhinõude hulka arvel nr 032019034789 olevat võlahaldustasu 5 eurot. Seega on kostja põhivõlg 457,15 eurot.
5.Hagejal on õigus nõuda viivist vastavalt AS Xxx lepingutingimuste punktile 2 ja üldtingimuste p 6.4 määras 0,15% päevas. Hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 633,51 eurot. Arve 112018035456 tasumisega viivitamisel on sissenõutavaks muutunud viivis 273,47 eurot, arve 122018034848 järgne viivis 79,26 eurot, arve 12019035019 järgne viivis 138,55 eurot, arve 22019033618 järgne viivis 73,99 eurot ja arve 32019034789 järgne viivis 74,64 eurot. Viivist on arvestatud alates iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni 13.07.2021. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 14.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Hagejal on õigus nõuda sissenõudekulusid kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade ja sellega seoses tekkinud kulude eest 40 eurot.
7.AS Xxx loovutas 29.12.2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja saatis 31.12.2020 kostja e-postiaadressidele xxx, xxx , xxx loovutusteate. Loovutusteade on saadetud xxx AS poolt kostjale lepingu sõlmimisel avaldatud e-postiaadressile xxx. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et on esitanud õiged ja tõesed andmed. Hageja on seisukohal, et kostjat on teavitatud nõude loovutamisest.
8.Hageja ei ole esitanud uusi nõudeid, hageja on põhisummat vähendanud ja viivisenõuet täpsustanud.
9.Hageja esitas hagiavalduse lisas 1 maagaasi müügilepingu nr xxx, mis ei olnud kostja poolt allkirjastatud. Kuivõrd kostja vaidlustas lepingulise suhte olemasolu, esitas hageja 03.11.2021 kostja poolt digiallkirjastatud maagaasi müügilepingu nr xxx, millega tõendas lepingulise suhte olemasolu poolte vahel. Leping nr xxx on lepingu nr xxx dublikaat, mille loomine oli vajalik tehnilistel põhjustel, et genereerida ja edastada arveid kostjale. Mõlema lepingu tingimused on samad, tegemist ongi sama lepinguga. Mõlemad lepingud on sõlmitud samale hinnastamisele. Hind kujuneb vastavalt turuhinnale ning hinnaperiood on lepingus kokku lepitud 1 kalendrikuu. Järgmise perioodi hinnateavitus on kostjale esitatud arvetel välja toodud lingiga, kus saab tutvuda uue hinnaga uueks perioodiks. Lepingul xxx on kostjale toodud tema esimene hind kui leping jõustub. Asjaolu, et dokumentidel erineb lepingu number ja viitenumber ei muuda neid erinevateks lepinguteks. Tarbimiskoht xxx on toodud mõlematel lepingutel ning ka arvetel. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista. Tõendamata on hageja väide nagu oleksid AS-i Xxx ja kostja vahel sõlmitud maagaasi müügilepingust nr xxx tulenevad võimalikud nõuded kostja vastu
loovutatud hagejale. Kõnealuse nõude loovutamise teate kohaselt ei ole võimalik aru saada, millisest lepingust ning millised nõuded on hagejale väidetavalt loovutanud. Teates viidatakse mitmes kohas hoopis krediidi andmisele ja laenulepingule.
11.On ebaselge, millisele lepingule tuginedes hageja nõue kostja vastu põhineb. Hagiavalduses on hageja tuginenud 06.11.2018 sõlmitud tähtajatu maagasi müügilepingule nr xxx. 03.11.2021 esitas hageja aga 05.12.2016 sõlmitud maagaasi müügilepingu nr GA1200061761. Kostja on seisukohal, et maagaasi müügilepinguga nr GA1200061761 ei ole tegemist pelgalt dublikaadiga nagu 03.11.2021 hageja väidab. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti leping 06.11.2018, kuid maagaasi müügilepingust nr GA1200061761 nähtub, et see sõlmiti hoopis 05.12.2016. Tegemist on teise lepinguga nii lepingu numbri kui ka sisu poolest. Näiteks erinevad lisaks lepingu numbrile ka kliendi viitenumbrid, toote nimi, müügiperioodi algus, hind, tarbimiskoht jne. Kuna hageja on tuginenud hagiavalduses just maagaasi müügilepingule nr xxx, ei ole maagaasi müügileping nr GA1200061761 kohane tõend tõendamaks kostja poolt maagaasi müügilepingu nr xxx allkirjastamist. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et arvetel sisaldub viitenumber xxx01 ja lepingu nr xxx, mis viitab, et arved on esitatud just maagaasi müügilepingule nr 120086842 tuginedes, sest lepingu päises on sätestatud just vastav viitenumber ja müügilepingu number. Lepingus nr GA1200061761 on aga sätestatud teine viitenumber, millele aga arvetel tuginetud ei ole. Seega on jätkuvalt tõendamata, et kostja oleks maagaasi müügilepingu nr xxx allkirjastanud ja sellest tuleneks pooltele õigused ja kohustused. Lepingu peatüki „Muud tingimused“ punkti 7 kohaselt müügileping jõustub müügilepingu mõlemapoolsest allkirjastamisest. Arusaamatuks jääb, kas hageja tugineb nõude lahendamisel maagaasi müügilepingule nr xxx või maagaasi müügilepingule nr GA1200061761.
12.Tõendatud pole, et kostja on sõlminud 06.11.2018 müügilepingu nr xxx, leping on kostja poolt allkirjastamata. Arvest nr 112018035456 nähtub, et arve on esitatud alles 21.11.2018 ning perioodi 01.03.2017 – 31.10.2018 eest. Hageja ei ole tõendanud teenuse tarbimise mahtu. Arve nr 112018035456 kohaselt on see esitatud perioodi 01.03.2017 kuni 31.10.2018 eest, st enne lepingu sõlmimist ehk vastav nõue ei saanud tekkida 06.11.2018 sõlmitud lepingu alusel. Arve nr 122018034848 hõlmab perioodi 01.11.2018 kuni 30.11.2018 ja ei saanud tekkida 06.11.2018 sõlmitud lepingu alusel. Arve nr 032019034789 sisaldab lisaks väidetavalt tarbitule ka võlahalduse tasu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud nimetatud nõude asjaolusid ega nõudeõiguslikku alust.
13.Kostjale meeldetuletuskirjade saatmine ja nende kättesaamine on tõendamata. Lepingu üldtingimuste punkti 6.5. järgselt on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks, et AS Xxx on kandnud võla sissnõudmisekulusid. Nimetatu on tõendamata. Hageja tugineb sissenõudmiskulude hüvitamise nõude suuruse arvestamisel VÕS § 1132 lõikele 2, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja ei ole tõendanud lepingu lõppemist ega selle aega. Sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot on võlausaldajal õigus nõuda kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Antud juhul on aga hageja nõue 457,15 eurot. Tõendamata ja paljasõnalised on hageja nõue seoses muude makseviivitusega tekkinud kuludega summas 10 eurot. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Tõendamata on väidetavalt teostatud toimingud seoses nn makseviivitusega tingitud muude kuludega.
14.Hageja nõue on osaliselt ka aegunud ning kostja palub kohaldada aegumist hageja nõuete osas, mis puutuvad arvel nr 112018035456 sisalduvat nõuet perioodi eest 01.03.2017 kuni 01.01.2018. Kuna 2017 nõuded muutusid sissenõutavaks 2017, siis kostja on seisukohal, et 2017 võimalikud nõuded on aegunud 2021. aastaks. Kuna hageja esitas nõude Pärnu Maakohutusse alles 26.05.2021 siis on hageja vastavad nõuded aegunud.
15.Viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna põhivõlgnevust ei ole. Alternatiivselt leiab kostja, et põhinõude aluseks olevad asjaolud ei ole õiged. Osaliselt on põhivõlgnevus aegunud ning seetõttu on aegunud ka viivisenõue. Kostja on seisukohal, et kui ebaproportsionaalselt suur
viivisenõue on kokkulepitud tüüptingimustes, toob see kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Kostja leiab, et lepingu „muud tingimused“ punktis 2 kokkulepitud viivisemäär 0,15 % kalendripäevas on ebaproportsionaalne ning hagejal on õigus nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Kostja on alternatiivselt seisukohal, et hageja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal ei ole pikema aja jooksul olnud pretensioone ega nõudeid kostja vastu seoses viivise tasumisega. Hageja on arvestatud viivist rohkem kui seadusjärgses suuruses ning kostja nõuab viivise vähendamist. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Hageja nõudeõigusest
17.1.Hageja on välja toonud, et AS Xxx loovutas 29.12.2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja saatis 31.12.2020 kostja e-postiaadressidele xxx, xxx, xxx loovutusteate. Loovutusteade on saadetud xxx AS-i poolt kostjale lepingu sõlmimisel avaldatud e-postiaadressile xxx. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et on esitanud õiged ja tõesed andmed. Hageja on seisukohal, et kostjat on teavitatud nõude loovutamisest.
17.2.Kostja vastuväitel puudub hagejal nõudeõigus. Endise väidetava võlausaldaja poolt ei ole esitatud teadet nõude loovutamise kohta. Hagi lisaks olevast teates viidatakse mitmes kohas krediidi andmisele ja laenulepingule.
17.3.Hageja on esitanud nõude loovutamise tõendina teate nõude loovutamise ja menetluse alustamise kohta (dtl 49-50).
17.4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
17.5.Kohus leiab, et hageja esitatud teatis nõude loovutamise kohta (dtl 49-50) ei tõenda nõudeõiguse olemasolu hagejal. Kohus nõustub kostjaga, et kõnesolevas teatises viidatakse krediidilepingule ja sellest tulenevale võlgnevusele ning laenulepingust tulenevate nõuete loovutamisele. Teatisest ei nähtu, et hagejale oleks loovutatud konkreetsest maagaasi müügilepingust tulenev nõue kostja vastu. Nõudeõiguse puudumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
18.Alternatiivselt hageja nõudest
18.1.Isegi kui hageja oleks tõendanud nõudeõiguse olemasolu, ei ole ta kohtu hinnangul tõendanud, et tal oleks konkreetsest maagaasi müügilepingust tulenev nõue kostja vastu.
18.2.Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kes ja millise lepingu alusel müüs kostjale perioodil 01.03.2017 - 31.10.2018 gaasi.
18.3.Hagis on hageja välja toonud, et hageja esitab nõude kostja vastu 06.11.2018 sõlmitud tähtajatu maagaasi müügilepingu nr xxx alusel (dtl 36-40), leides, et tegemist on varasemalt, so 05.12.2016 sõlmitud maagaasi müügilepingu nr GA1200061761 dublikaadiga (dtl 117122). Hageja nõuab kostjalt tasu gaasi eest perioodil 01.03.2017 - 31.10.2018.
18.4.Kostja vastuväitel on ebaselge, millisele lepingule tuginedes hageja nõue kostja vastu põhineb. Hagiavalduses on hageja tuginenud 06.11.2018 sõlmitud tähtajatu maagasi müügilepingule nr xxx. 03.11.2021 esitas hageja aga 05.12.2016 sõlmitud maagaasi müügilepingu nr GA1200061761. Kostja on seisukohal, et maagaasi müügilepinguga nr GA1200061761 ei ole tegemist pelgalt dublikaadiga nagu hageja väidab. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti leping 06.11.2018, kuid maagaasi müügilepingust nr GA1200061761 nähtub, et see sõlmiti hoopis 05.12.2016. Tegemist on teise lepinguga nii lepingu numbri kui ka sisu poolest. Lisaks lepingu numbrile erinevad ka kliendi viitenumbrid, toote nimi, müügiperioodi algus, hind, tarbimiskoht jne. Kuna hageja on tuginenud hagiavalduses just
maagaasi müügilepingule nr xxx, ei ole maagaasi müügileping nr GA1200061761 kohane tõend tõendamaks kostja poolt maagaasi müügilepingu nr xxx allkirjastamist. Arvetel sisaldub viitenumber xxx ja lepingu nr xxx, mis viitab, et arved on esitatud just maagaasi müügilepingule nr 120086842 tuginedes, sest lepingu päises on sätestatud just vastav viitenumber ja müügilepingu number. Lepingus nr GA1200061761 on aga sätestatud teine viitenumber, millele aga arvetel tuginetud ei ole. Seega on tõendamata, et kostja oleks maagaasi müügilepingu nr xxx allkirjastanud ja sellest tuleneks pooltele õigused ja kohustused. Lepingu peatüki „Muud tingimused“ punkti 7 kohaselt jõustub müügileping lepingu mõlemapoolsest allkirjastamisest.
18.5.Kohus tuvastas, et kostja allkirjastas 05.12.2016 xxx AS-iga maagaasi müügilepingu nr GA1200061761 tarbimiskohtadele xxx. Müügiperioodi algus oli 01.01.2017. Leping on kostja poolt digiallkirjastatud. Lepingus on märgitud sõlmimise kuupäevaks 21.11.2016 (dtl 117-122).
18.6.Kohtule on esitatud kostja poolt allkirjastamata 06.11.2018 tähtajatu maagaasi müügileping nr. xxx, milles on tarbimiskohaks märgitud xxx. Lepingus on müügiperioodi alguseks märgitud 01.03.2017 (dtl 36-40). Hageja väitel on tegemist varasemalt, so 05.12.2016 sõlmitud lepingu dublikaadiga.
18.7.xxx AS kinnitab 11.06.2018 e-kirjas, et tarbimiskohal xxx kehtis maagaasi müügileping xxx AS-iga kuni 28.02.2017. xxx AS märkis e-kirjas, et saab pakkuda uut lepingut alates 01.07.2018 (dtl 153). Sama kinnitab ka AS xxx 07.05.2018 e-kirjas (dtl 154). Kohus leiab, et kuna tõendatud on, et 05.12.2016 maagaasi müügileping nr GA1200061761 kehtis kostja ja xxx AS vahel kuni 28.02.2017, siis sellest lepingust ei saa tulla pooltele õigusi ja kohustusi peale 28.02.2017. Hageja on esitanud arved perioodil 01.03.2017 - 31.10.2018 (dtl 40-48, 123) väidetavalt tarbitud gaasi eest, mis on aga pärast nimetatud lepingu lõppemist.
18.8.Kui hageja väidab, et 06.11.2018 leping on varasema, so 05.12.2016 lepingu dublikaat, siis ka sellest tekkinud õigused ja kohustused ei saanud kehtida kauem kui kehtis leping, so kuni 28.02.2017. Dublikaadist ei saa tekkida muid õigusi ja kohustusi kui lepinguga ette nähtud. 06.11.2018 lepingu/dublikaadi alusel ei saa arveid esitada ka varasema perioodi eest ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata.
18.9.06.11.2018 kostjaga uue gaasimüügilepingu nr xxx sõlmimist kohus ei tuvastanud. Hageja poolt on tõendamata nimetatud lepingu sõlmimine selles toodud tingimustel. Lepingu peatüki „muud tingimused“ punkti 7 kohaselt müügileping jõustub müügilepingu mõlemapoolsest allkirjastamisest. Kostja allkiri sellele lepingul puudub ja lepingu sõlmimist ei saa järeldada sellest, et kostja on allkirjastanud varasema lepingu. Ka ei ole hageja tõendanud, et osutas kostjale vaidlusalusel perioodil gaasimüügi teenust. Kostja esitas AS xxx arved perioodil 01.03.2017 kuni 30.09.2018 osutatud teenuse kohta tarbimiskohal xxx (dtl 154-160), st tal oli teine teenusepakkuja. Kõike eeltoodut arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata.
18.10.Käesoleva vaidluse lahendamisel ei hinda kohus, kas hageja nõue võib olla osaliselt aegunud, sest kohus leidis, et hagejal puudub alus nõude esitamiseks. Seetõttu jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue ja sissenõudmiskulu nõue ning kohus ei anna hinnangut nende põhjendatusele.
19.Menetluskulud
19.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
19.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
19.3.Kostja on märkinud oma menetluskuludeks õigusabikulu 3297,60 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 21 tundi ja 49 minutit, hinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks.
19.4.Hageja vastuväitel on kostja esindajakulu matemaatiliselt vale ja saaks olla 3141,60 eurot. Kostja kulud õigusabile on osaliselt ülepaisutatud, niisamuti ei ole põhjendatud õigusabi tunnihind.
19.5.Kohus nõustub hagejaga, et matemaatiliselt saaksid olla kostja kulud, arvestades õigusabi tunnihinda ja teenuse mahtu, kokku 3141,60 eurot. Kohus hindab aga sisuliselt kulude põhjendatust ja leiab, et õigusabi osutamisele tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on osaliselt ülemäärased. Kohtu hinnangul on kostjale osutatud põhjendatud õigusabi 15 tunni ulatuses. Nimetatud aeg vastab asja keerukusele, esitatud dokumentide sisulisele mahule ja nende koostamiseks kulunud ajale. Samuti on arvesse võetud kohtuistungitele ja nende ettevalmistamisele kulunud aega. Õigusabi on osutatud hinnaga, mis vastab asja keerukusele ja esindaja kvalifikatsioonile. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejal kostjale põhjendatud menetluskuluna hüvitada 2160 eurot (15x120+20%).
19.6.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
19.7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.