2-22-125512/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-22-125512 aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Nord Collect OÜ esitas 14.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse rxxxx Kxxxxxxx 4491,12 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 21.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 12.08.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.08.2022.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma nõudelt täiendavat riigilõivu hiljemalt 08. septembriks 2022. Hageja esitas 08.09.2022 hagi kostja vastu. Hagi kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ ja kostja 19.12.2018 kliendilepingu nr 5500518609, millega kostja taotles perioodil 19.12.201801.03.2020 laenu 12 korda. Hageja kirjeldas hagis võlgnevuse kujunemist (sh laenusummade kujunemist ning tasutud maksetest põhisummade katmist). 01.03.2020 seisuga oli põhisumma jäägiks 3000 eurot. Monefit Estonia OÜ ütles lepingu üles 18.09.2020, sest kostja jäi võlgu 3 järjestikuse maksega. Monefit Estonia OÜ loovutas nõude hagejale. Hageja ja kostja sõlmisid 25.09.2020 konstitutiivse võlatunnistuse ning kostja kinnitas, et tema võlgnevus hageja ees on 3398,91 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostjal tekib uus iseseisev kohustus ning 3398,91 eurot on edaspidi laenusummaks, mis tuleb tagastada osamaksetena maksegraafiku alusel. Kostja tasus 3 osamakset kokku summas 550 eurot. Rohkem makseid kostja ei teinud. Võlgnevus on kokku 2848,91 eurot. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi, kuid kostjal on siiani võlgnevus tasumata. Hageja palus kostjalt välja mõista konstitutiivse võlatunnistuse alusel 2848,91 eurot, alternatiivselt kui kohus leiab, et pole konstitutiivne võlatunnistus, siis deklaratiivse võlatunnistuse alusel 2848,91 eurot või alternatiivselt kui kohus leiab, et pole deklaratiivne võlatunnistus, siis kliendilepingust nr 5500518609 tuleneva nõude summas 3800,30 eurot (põhisumma 2450 eurot, intress 276,90 eurot, viivis 1058,40 eurot) ja lisanduvalt viivise seadusjärgses määras alates 09.09.2022 kuni põhinõude 2450 euro täitmiseni. Tartu Maakohus võttis hagi 22.09.2022.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 26.09.2022. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-22-125512 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud primaarse nõude osas (konstitutiivse võlatunnistuse alusel). Kuna kohus leidis, et esmane nõue on põhjendatud, ei võta kohus ülejäänud alternatiivsete nõuete osas seisukohta, kuna hageja järjestas nõuded vastavalt sellele, kas eelnev nõue rahuldatakse või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. Kohus leiab, et konstitutiivse võlatunnistuse alusel esitatud nõue on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2848,91 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista ainult nõude esitamisel tasutud riigilõivu, sest hageja esindaja on hageja töötaja. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 420 eurot. Vastavalt 21.09.2022.a puuduste määrusele, maksis hageja täiendavat riigilõivu 35 eurot. Hageja maksis kokku 455 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras, see on põhjendatud ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 455 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik