Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 25.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-17093/26
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 25.10.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5275

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Õigusbüroo Faktootum10609096 Aktiva Finance Group OÜ10746479 Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806 Maksu- ja Tolliamet70000349 Eesti Töötukassa74000085 Otepää Vallavalitsus75001566

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-21-17093

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2022, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-17093

Tsiviilasi

Kxxxx Pxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

võlgnik: KxxxxxPxxx (pankrotis; isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxx maakond; viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu 56, 51005 Tartu linn); Pankrotihaldur: Einar Vallandi (Õpetaja 9a, 51003 Tartu; tel

0583,

8670; e-post [email protected])

Menetlustoiming

pankrotimenetluse raugemine, pankrotihalduri tasu määramine, pankrotihalduri kulutuste kinnitamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 24.10.2022

Menetlustoimingu aeg

RESOLUTSIOON:

1.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku KxxxxxPxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

2.Kxxxx Pxxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Saamata nõue €

Jaotise %

Eesti Töötukassa (74000085)

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

15.Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise

2.4.Pankrotimenetluse kulu: Võlgniku kolmel kontol olnud positiivse saldo ühele kontole kokku kandmise eest on tasutud AS-ile SEB Pank teenustasu 0,16 eurot. Muud tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust, sellele lisanduvast käibemaksust ja pangaülekande teenustasust. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. Vastavalt FIMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse ses asjas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse sätteid. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 15 lg 2 ja PankrS § 171 lg 11. Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väike. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 65 lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Menetlusega seotud toimingud nõudsid rohkem aega, kuid haldur taotleb kohtult 9 töötunni eest 594 euro suuruse töötasu määramist (66 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 118,80 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta jms) 1 tund - kogutud teabega tutvumine, selle töötlemine, analüüs 1 tund - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,5 tundi - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 0,25 tundi - suhtlemine muude isikutega seoses võlgniku varaliste õiguste ja kohustustega 0,5 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine, vastuväide 1,5 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 0,75 tundi - pankrotimenetluse lõpparuande ja muude menetlusdokumentide koostamine 2,5 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on varem olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub

Võlgnikult on suhteliselt paljude kannatanute kasuks kohtuotsustega välja mõistetud kuritegudega tekitatud kahju hüvitisi. Pankrotimenetluses esitas kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude vaid Otepää Vallavalitsus, ehkki nõude oleks võinud esitada vähemalt kümme kannatanut. Kuriteo tõttu kannatanud isikud tihti ei soovi hilisemas elus olla kurjategijaga seotud ning nende poolt pankrotimenetluses nõude esitamata jätmine on halduri praktikas olnud pigem reegel kui erand. See ei kaota kannatanute kasuks tehtud täitedokumendi kehtivust ega võta kannatanutelt õigust soovi korral anda täitedokument sundtäitmisele pärast pankrotimenetluse lõppemist üldises korras (PankrS § 167 lg 1). Võlgniku varalised probleemid on halduri arvates lahutamatult seotud nende põhjustega, mis tingivad võlgniku eluviisi korratuse. Mõningast aimu nende põhjuste kohta võib saada võlgnikku puudutavatest kohtulahenditest. Näiteks, tsiviilasjas nr 2-07-28646 tehtud Tartu Maakohtu 14.03.2008 otsusega võeti võlgniku emalt ja isalt vanema õigused nende alaealiste laste, muuhulgas võlgniku suhtes. Võlgnik oli siis üheksa aastane, ta elas juba enne vanematelt õiguste äravõtmist lastekodus. Soovimata siin refereerida kohtuotsuse kirjeldavas osas avaldatud ebameeldivaid asjaolusid piirdub haldur lühikokkuvõttega, et võlgniku isal puudus oma laste vastu vähimgi huvi, võlgniku ema kohtles oma lapsi viisil, mis nende normaalset vaimset ja füüsilist arengut ilmselt ei soodustanud. Nähtavasti ei ole ka hilisem periood suutnud kompenseerida varases lapsepõlves tekkinud olulist puudujääki. Võlgnik tundub olevat vaimselt tasakaalutu, tema füüsis avaldub enamasti arutu agressiivsusena nii isikute kui asjade suhtes. Võlgnik pälvis esimese vanglakaristuse 15 aastaselt. Kantud karistused nähtavasti ei ole parandanud võlgniku ellusuhtumist ega sotsiaalseid oskusi. Haldur peab võlgniku maksejõuetuse üldiseks eelduseks seda, et kas normaalse arengukeskkonna puudumise tõttu või muul põhjusel kujunesid tal juba väga noorena hoiakud ja väärtushinnangud, mis ei soodustanud hariduse omandamist ja edasises elus enesega toimetulemist. Võlgnik on olnud pahatahtlik teiste isikute vara ja tervise suhtes. Selline ellusuhtumine ei ole toonud kasu võlgnikule enesele, ammugi mitte teistele. Ei ole kindel, kas võlgnik on praeguseks teadvustanud, et tema isikliku heaolu suurenemine ei ole võimalik, kui ta püsivalt ei panusta üldise heaolu suurendamisse (oma teadmiste ja oskuste abil mõne üldiselt vajaliku või kasuliku eesmärgi saavutamisse). Võlgniku varalised probleemid on tema harrastatud eluviisiga paratamatult kaasnev nähtus. Kuigi kuritegusid toime panemata oleks enamik võlgniku varalistest kohustustest olemata, haldur ei väida, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Halduri arvates ei saa omaette kuriteona käsitada seda, kui isiku poolt omaks võetud eluviis takistab tal elada nii, et ta suudaks rahuldada oma vajadused ja täita kõik oma tegevusega kaasnevad kohustused. Ei ole kindel, et võlgnik on kunagi olnud maksejõuline. Arvestades et võlgnikul on seniajani täitmata 2017. aastal ja hiljem tekkinud kohustusi, võib öelda, et võlgnik on olnud maksejõuetu hiljemalt 2017. aastast alates. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kuna Kxxxx Pxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Einar Vallandi pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. KxxxxxPxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.01.2022. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Kxxxx Pxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses alates 22.02.2021. a ja tema prognoositav vabanemise aeg on 16.02.2025. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Seega, kui kohus algatab käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub viis aastat oktoobris 2025 – eelduslikult vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppu ja saab asuda vabaduses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Kxxxx Pxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Kxxxx Pxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 24.10.2022 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlausaldajate üldkoosolekule, mille päevakorras oli kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks kohustustest vabastamise menetluses ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kxxxx Pxxx kinnitas ka ärakuulamisel, et ta on nõus täitma ise usaldusisiku kohustusi ja tuleb sellega toime. Kxxxx xxxx selgitas ärakuulamisel, et praegu on tema suhtes käimas kaks kriminaalmenetlust (süüdistused kinnipidamiskohas toime pandud tegude eest KarS § 113 ja § 120 järgi). Sel põhjusel peab võlgnik tõenäoliseks, et ta ei vabane kinnipidamiskohast senise kohtuotsuse järgi ehk aastal 2025. Kxxxx Pxxx on ennast kurssi viinud kohustustest vabastamise menetluse sisuga, s.h. selle toimetamisega kinnipidamiskohas karistust kandes. Tal on igakuiselt väike laekumine oma tuttavalt ja ta loodab vanglas ka veel tööd saada. KxxxxxPxxx avaldas valmisolekut laekuvast sissetulekust igakuiselt eraldisi teha võlausaldajate tarbeks. Vabanemisel teavitab kohut oma elukohast ja leiab võimaluse (võtab Töötukassas arvele) eraldisi ja väljamakseid teha võlausaldajatele. Kohus leiab, et Kxxxx Pxxx tuleb nimetada KxxxxxPxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid KxxxxxPxxxx nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. Kohus kohustab Kxxxx Pxxxx vangistuses viibimise ajal kord aastas (iga aasta 15. oktoobril) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta 15. aprillil ning 15. oktoobril) kohtule aruandeid. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 15. oktoobril 2023. a. Kxxxx Pxxxx vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes

Vangistuses viibides kehtib Kxxxx Pxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Võlgnikul tuleb teha vastav avaldus, et temale laekunud rahast tehtaks võlausaldajatele väljamakseid käesoleva määruse alusel. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 1. oktoobril). Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 9 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 18 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 519,61 eurot, sh käibemaks 86,60 eurot. Pankrothalduri tasust 193,19 eurot, sh käibemaks 32,20 eurot, on võimalik tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 9 töötunni puhul on: 9 h × 66 eurot ehk kokku 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 594 eurot, sh käibemaks 118,80 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle Õigusbüroo Faktootum. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning KxxxxxPxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 519,61 eurot, sh käibemaks 86,60 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 193,19 eurot, sh käibemaks 32,20 eurot, tasuda pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag