4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade K.P.
kohustustest
vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 28.12.2021 kohtumäärusega kuulutati välja K.P. pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 25.10.2022 kohtumäärusega (jõust. 17.11.2022) lõpetati K.P. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas K.P. täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 1.oktoobril ja esitama aruandeid vangistuses viibides kord aastas 15.oktoobril ja pärast vangistusest vabanemist iga poole aasta tagant, 15.aprillil ja 15.oktoobril.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 15.10.2023. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule korduvalt meeldetuletusi vanglasse. Võlgnik aruannet ei esitanud.
3.Kuna võlgnik jättis täitmata aruande esitamise kohustuse, siis kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 06.03.2024. Toiming oli määratud virtuaalruumi kaudu Tartu Vanglaga, kus võlgnik viibib. Võlgnik selgitas kohtule, et töötas enne vanglat ehitusel ja vanglas olles toidujagajana. Kohus teatas, et täidetud ei ole aruannete esitamise kohustust. Võlgnik vastas, et ei osanud neid kirjutada. Kohus selgitas ja kohustas võlgnikku esitada aruanne 25.03.2024, vastasel juhul menetlus lõpetatakse. Võlgnik aruannet määratud tähtajaks ei esitanud.
4.Võlgnik esitas 06.05.2024 avalduse pankroti tühistamiseks.
5.Kohus palus 13.05.2024 kirjas võlausaldajatel esitada enda seisukoht menetluse lõpetamise osas.
5.1.PlusPlus Capital AS esitas oma seisukoha 13.05.2024, milles teatas, et võlgnik ei ole teostanud ühtegi makset kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Nõude jääk on endiselt 1779,55 eurot. Võlgnik ei ole kohtu kinnitusel esitanud ühtegi aruannet menetluse jooksul. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik täitnud ühtegi kohustustest vabastamise eeldust (FIMS § 47) ning võlgnik on jätnud süüliselt oma kohustused täitmata. Võlgnikule on teavitatud tema kohustustest esitada andmeid oma finantsseisu kohta ja kohustustest tasuda võlausaldajatele maksimaalses ulatuses nõudeid. Võlgnik ei ole seda teinud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise avaldus tuleks rahuldada, kuid kindlasti tuleks võlgnik kohustustest vabastamata jätta
5.2.Maksu-ja Tolliamet esitas oma seisukoha 23.05, milles märkis, et võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata Maksu- ja Tolliameti nõue summas 4793,11 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on nõude katteks laekunud 0,67 eurot ehk alla 1% kogunõudest. Lisaks on võlgnikule lisandunud juurde menetluskulude hüvitise nõuded kogusummas 1784,98 eurot (kriminaalasjad nr 1-21-3121 ja 1-235162). Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid K.P. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
5.3.Eesti Töötukassa esitas oma seisukoha 24.05.2024, milles leiab, et võlgniku avaldust ei saa käesoleval hetkel rahuldada, sest võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algusest on möödunud liiga lühike aeg. Tartu Maakohus on 25.10.2022 määrusega tsiviilasjas 2-21-17093 algatanud K.P. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Määruse punkti 9 juures on kohus märkinud järgmist: Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg 2). Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku avaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.4.Kohtutäitur Aive Kolsar esitas oma seisukoha 27.05, milles ta annab teada, et ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu.
5.5.Neli võlausaldajat jättis oma seisukoha kohtule tähtaegselt esitamata.
6.Võlgnik esitas 09.08.2024 ja 13.08.2024 avaldused, milles soovis endale määrata usaldusisikut, küsis täpsustavaid küsimusi ja soovis enda ärakuulamist kohtu poolt.
7.Kuna võlgniku poolt esitatud avaldused ei olnud kohtule üheselt arusaadavad, siis kohus määras vastavalt võlgniku soovile võlgniku ärakuulamiseks istungi 23.09.2024. Võlgnik avaldas istungil, et soovib pankrotimenetluse lõpetamist, sest ta võlgnevused ei ole nii suured ja ta saab need vanglast vabanedes ära maksta. Vanglas ei saa eriti midagi maksta kuna seal ei ole võlgnikule erialast tööd. Võlgnikul on järgmisel aastal võimalus ennetähtaegselt vabaneda.
KOHTU SEISUKOHT
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku
6.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. K.P. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
7.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 25.10.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud üks aruanne. Võlgnik kohtule aruandeid esitanud ei ole. Kohus on võlgnikule vanglasse meeldetuletused saatnud kahel korral (26.10.2023 ja 22.11.2023). Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on võlgnik meeldetuletused kätte saanud. Kuna võlgnik jättis täitmata aruande esitamise kohustuse, siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi 06.03.2024. Toiming oli määratud virtuaalruumi kaudu Tartu Vanglaga, kus võlgnik viibib. Istungil kohustati võlgnikku aruannet esitama 25.03.2024. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik esitas hoopis 06.05.2024 avalduse pankroti tühistamiseks. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. 09.08.2024 ja 13.08.2024 esitas võlgnik kohtule avaldused, milles soovis endale määrata usaldusisikut. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
9.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kohus teostas päringu Riigi Tugiteenuste Keskusele, et välja selgitada mis summa on võlausaldajate nõuete katteks kogunenud võlgniku vabakasutuskontole ning kas võlgnik on esitanud taotluse väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Riigi Tugiteenuste Keskus vastas, et võlgniku vangla kontole on kogunenud 339,92 eurot, kuid taotlust väljamaksete tegemiseks võlgnik esitanud ei ole. Kohus teostas võlausaldajatele päringu, et välja selgitada loovutuskohustuse täitmine. Kohtule vastuse esitanud võlausaldajad kinnitasid, et võlgnik ei ole teinud mitte ühtegi makset nõuete katteks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
10.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses
või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi aruannet ning võlausaldajate kinnitusel ei ole toimunud mitte ühtegi makset nõuete rahuldamiseks. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei esita aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlgnik avaldas 23.09.2024 istungil, et soovib pankrotimenetluse lõpetamist. Võlgnik ka selgitas oma soovi: tema kohustuste summa ei ole nii suur ja ta soovib selle vanglast vabanemise järel tööleasumisel tasuda. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul on võlgnik avaldanud kohtule soovi menetluse lõpetamiseks. Samuti on võlausaldajad nõus pankrotimenetluse lõpetamisega.
11.Kohus on nimetanud PankrS § 172 lg 6 alusel usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgnik on kinnitanud, et ta on suuteline ja nõus usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik usaldusisikuna ei ole oma kohustusi täitnud. Muuhulgas on usaldusisikul PankrS § 172 lg 2, lg 3 nimetatud kohustused – tegema võlausaldajatele väljamaksed üks kord aastas vastavalt jaotistele, usaldusisikul on õigus kontrollida, kas võlgnik täitab oma kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab: kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, ... likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Lg 2 järgi kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Käesoleval juhul ei ole K.P. täitnud oma ülesandeid ka usaldusisikuna.
12.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.
13.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda K.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka K.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab K.P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K.P. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.