M Ri ja M Ri hagi A Ri vastu ülalpidamiskohustuse täitmise kohustuse puudumise tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: M R (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja II: M R (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: A R (isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: eestkostja xxx vald (xxx Vallavalitsuse kaudu, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 18.10.2022.a, osalesid hagejad ja kostja seaduslik esindaja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et M Ril ja M Ril puudub ülalpidamiskohustus A Ri vastu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A Ri kanda. Välja mõista A Rilt M Ri ja M Ri kasuks solidaarselt riigilõiv 420 eurot. Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagejate nõue ja põhjendused
Hagejad paluvad tuvastada hagejate M Ri (hageja I) ja M Ri (hageja II) kohustuse puudumine A Ri ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hagiavalduse kohaselt otsustas Xxx
vald paigutada hagejate isa A Ri Xxx Xxx hooldeasutusse. Xxx vald informeeris, et kohus saab otsustada, kas hagejad vabastatakse teenuse eest maksmisest. Hagejate isa eestkostjaks on määratud Xxx Vallavalitsus. M R elab alaliselt xxx 12 aastat, M R elab xxx. M Ril on kaks alaealist last ja ta on üksikvanem. M Ri sissetulekuid ja väljaminekuid arvestades, ei ole tal võimalik tasuda isa hooldekodu teenuse eest. Isa ülalpidamine tähendaks, et hageja I peaks laste heaolu arvelt tasuma isale osutatud teenuste eest. Isa ei ole hagejaid toetanud ega kasvatanud. Ema ja isa lahutasid abielu, kui hagejad olid 1-aastased. Isa ei ole elatist tasunud. Isal on tema enda poolt minevikus tekitatud kohtukulud, mis arvestatakse tema pensionist maha. A Ri sissetulekuks on vanaduspension 494.89 eurot kuus, millest kohtutäiturid peavad kinni 258,52 eurot. Üldhooldusteenuse kohatasu Xxx Xxxs on 895 eurot kuus pluss ravimid. 85% A Ri pensionist, mis ta kätte saab, on 200 eurot, seega puudujääv osa on kuni 695 eurot kuus. A Rile jääb kätte 15% pensionist ehk 36,37 eurot kuus. Hagejad paluvad tuvastada M Ri ja M Ri kohustuse puudumine A Ri ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. 26.04.2022 määras Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-221471 A Ri eestkostjaks Xxx Vallavalituse. A R viibib alates 30.03.2022 Xxx Xxxs. Kostjal on tuvastatud sügav puue, millest tulenevalt ei ole ta võimeline sõlmima ühtegi kokkulepet ja ei suuda enda elu iseseisvalt korraldada. SHS § 5 lg 1 sätestatu kohaselt on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Sama seaduse lg 2 kohaselt väljaspool oma elukohta viibivale isikule korraldab sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist valla- või linnavalitsus, kelle halduspiirkonnas ta viibib, kooskõlastatult isiku elukoha valla- või linnavalitsusega. SHS § 4 p 2 järgi on hooldamine hoolekandeasutuses sotsiaalteenus. Seega tuleb praegusel juhul Xxx vallal otsustada hooldusalusele hooldusteenuse korraldamist. Kuivõrd hooldusalusele on määratud eestkostjaks Xxx Vallavalitsus, tuleb eeskostjal omakorda täita PkS §-st 206 tulenevat kohustust hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. PkS § 96 ja § 105 sätestab, et hooldusalust on kohustatud ülalpidama tema alanejad ja ülenevad sugulased. Kui kohalik omavalitsus on SHS § 46 lg 1 alusel rahastanud hoolekandeteenuse osutamist, on tal õigus pöörduda ülalpidamist andma kohustatud isikute poole, et need hüvitaks teenuse osutamiseks selle osa, milleks nad on kohustatud arvestades hoolekandeteenuse saaja enda omaosalust teenuse eest tasumisel. See tähendab, et ajutiselt täidab abivajava isiku ülalpidamiskohustust kohalik omavalitsus, kes saab seadusjärgsetelt ülalpidamiskohustuslastelt nõuda kohustuse täitmist. Seejuures tuleb arvestada PkS §-s 102 sätestatut. Kui kohalik omavalitsus on rahastanud hoolekandeteenuse osutamist, on tal õigus pöörduda ülalpidamist andma kohustatud isikute poole, et need hüvitaks teenuse osutamiseks selle osa, milleks nad on kohustatud arvestades hoolekandeteenuse saaja enda omaosalust teenuse eest tasumisel. See tähendab, et ajutiselt täidab abivajava isiku ülalpidamiskohustust kohalik omavalitsus, kes saab seadusjärgsetelt ülalpidamiskohustuslastelt nõuda kohustuse täitmist. Hagejatel tuleb esitada tõendid, et nad ei ole võimelised kostja ülalpidamiskohustust täitma. Kohtu põhjendused ja järeldused
3.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.-
Pooled ei vaidle alljärgnevas: M R ja M R on A Ri ainukesed lapsed. M R on sündinud xxx.a, M R on sündinud xxx.a, A R on sündinud xxx.a. Hagejate ema ja kostja vaheline abielu lahutati xxx.a. Hagejad jäid elama koos emaga. A Ri eestkostjaks on määratud Harju Maakohtu 26.04.2022.a määrusega nr 2-22-1471 Xxx Vallavalitsus. A R on abivajav isik, kes ei ole võimeline ennast piisavas mahus ise üleval pidama. A Ri vara on tema pension, mis ei kata täies ulatuses hooldusteenuse kulusid. A R viibib hoolekandeteenusel Xxx Xxxs, hoolekandeteenuse kulusid tasuvad A R ja Xxx Vallavalitsus. Hoolekandeteenuse ühe kuu maksumus on 895 eurot, millest 200 eurot tasub A R ja 695 eurot tasub Xxx Vallavalitsus.
5.Perekonnaseaduse (PkS) § 96 esimese lause ja PkS § 97 p 3 järgi on täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased) kohustatud andma ülalpidamist abivajavale alanejale või ülenejale sugulasele, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
6.Hagejate nõude alus on perekonnaseaduse § 103 lg 1 p 2, mis näeb ette, et kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige, kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. Eeltoodust tulenevalt peavad hagejad tõendama, et kostja on jämedalt rikkunud nende ülalpidamiskohustust. Kostja peab tõendama, et ta ei ole ülalpidamiskohustust jämedalt rikkunud.
7.Hagejate vande alla antud seletusest ilmneb, et nende vanemate kooselu lõppes koos abielu lahutamisega. Hageja I oli sel ajal 2-aastane ja hageja II oli 1-aastane. Oma ema jutust teavad, et isa toetas neid rahaliselt peale vanemate lahutust vähesel määral. Hagejad ise ei mäleta, et isa oleks neid kunagi rahaliselt toetanud. Isa ei ole hagejate jaoks kunagi olemas olnud. Hageja I seletas, et ema jutu järgi maksis isa elatist mõnikord ja väikestes summades, 7 rubla või 50 rubla. Oma ema jutust teab, et ema ja A R leppisid 1991.a kokku, et A R leiab emale töökoha ning lõpetab selle eest elatise tasumise täielikult. Hageja I teada töötas A R sel ajal xxx-s, kuhu olevat töö leidnud ka hagejate emale. Hageja II mäletab, et nägi isa tädi juures Xxxs koolivaheaegadel. Ema on rääkinud, et algul oli isa natuke rahaliselt toetanud, aga mingi hetk oli tööl susserdanud, et saaks ametlikku palka vähem, et ei peaks maksma elatist. Ema arvab, et ta ise pidas lapsi üleval. Ema arvab, et laste elus isa ei olnud.
8.Hagejate esitatud tõendist hagejate ema tööraamatust ilmneb, et nende ema S R asus tööle ettevõttesse xxx 03.09.1990.a, mis on kooskõlas hageja I nimetatud ajaga 1991.a, millal isa lõpetas täielikult hagejate rahalise toetamise.
9.Kohus ei käsitle käesolevas asjas hagejate majanduslikku võimekust tasuda elatist, kostja abivajaduse ulatust, kostja kulude suurust ja kostja varanduslikku seisu.
Käesoleva vaidluse esemeks on ainult, kas arvestades kostja poolt hagejate suhtes hoolduskohustuse sh ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja ulatust, on hagejatel ülalpidamiskohustus kostja suhtes.
10.Hinnates kogutud tõendeid, asub kohus seisukohale, et hagejad tuleb vabastada ülalpidamiskohustusest kostja vastu, kuna kostja on rikkunud jämedalt hagejate ülalpidamiskohustust. Kostja ei teostanud hagejate suhtes isikuhooldusõigust alates ajast, kui hageja I oli 2-aastane ja hageja II oli 1-aastane. Sealt alates tasus kostja mõnikord ja väikestes summades hagejate emale elatist hagejate ülalpidamiseks. Alates 1991.a, kui hagejad oli 7- või 8-aastased, ei tasunud kostja enam üldse elatist. Seega alates 1991.a lõpetas kostja hagejate suhtes lisaks isikuhooldusõigusele ka varahooldusõiguse teostamise. Kumbki hagejatest ei ole kostjaga emotsionaalselt seotud. Isa jättis lapsed maha juba väikelapseeas. Mõlemad hagejad annavad hinnangu, et isa pole nende elus olnud, nende eest hoolitses ainult ema.
11.Ülaltoodud asjaoludel oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda, et hagejad täidaksid kostja suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja on jämedalt rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust ning PkS § 103 lg 1 p 2 kohaselt ei ole hagejatel kostja suhtes ülalpidamiskohustust. Kohus rahuldab hagejate nõude.
12.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejate menetluskulu on riigilõiv 420 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.