lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-116934/21

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 24.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-21-116934/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2267
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

24. oktoober 2022. a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-21-116934

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4967,30 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Moneyzen OÜ (rg-kood 12541882, aadress Maakri tn 19/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja Kristina Kallas

hagi

R.

L.

vastu

võlgnevuse

Kostja R. L. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Rahuldada Moneyzen OÜ hagi R. L. vastu täies ulatuses.

Välja mõista R. L.lt Moneyzen OÜ kasuks laenulepingust nr L181000832 tulenev võlgnevus 4327,78 eurot (sh põhivõlgnevus 3526,13 eurot, intress 226,33 eurot, haldustasu 59,20 eurot ja seisuga 21.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 516,12 eurot).

Välja mõista R. L.lt Moneyzen OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 3526,13 eurot) alates 22.10.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 24.10.2022 k.a summas 648,81 eurot.

Välja mõista R. L.lt Moneyzen OÜ kasuks viivis määraga 0,05% päevas arvestatuna võla põhiosalt (s.o otsuse tegemisel 3526,13 eurot) alates 25.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2361,20 eurot (3526,13 eurot – 516,12 eurot – 648,81 eurot).

Menetluskulud jätta R. L. kanda.

Määrata Moneyzen OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 400 eurot (s.o menetluses tasutud riigilõiv), milline mõista R. L.lt Moneyzen OÜ kasuks välja.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tagastada Moneyzen OÜ-le enamtasutud riigilõiv 25 eurot, mis kanda Moneyzen OÜ (rg-kood 12541882) arvelduskontole nr EE927700771001275707 (LHV Pank).

Tsiviilasi nr 2-21-116934 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid

1.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
1.1.Kohtu menetluses on Moneyzen OÜ (edaspidi hageja) hagi R. L. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 3526,13 euro, intressi 226,33 euro, lepingu haldustasu 59,20 euro ja kuni 21.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 516,12 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks.
1.2.Esitatud asjaoludel on hageja ja kostja vahel 17.09.2018 sõlmitud laenuleping nr L181000832 (dtl 42-45). Kuna kostja jättis tähtaegselt tasumata 4 järjestikust igakuist makset, ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles 28.12.2020 (dtl 88). Hageja ja kostja sõlmisid 19.01.2021 kohtuvälise kompromissi (dtl 94-97), mida kostja täitma ei asunud. Kostjal on seisuga 21.10.2021 tasumata laenu põhiosa 3526,13 eurot, intress laenu põhiosa kasutamise eest 226,33 eurot ja haldustasu 59,20 eurot. Hageja on viivise arvestanud laenulepingu eritingimustes kokkulepitud viivisemääraga 0,05% (ehk 17,94%). Laenulepingu lõppemise kuupäevaga seisuga 28.12.2020 on viivis 5,72 eurot ja pärast laenulepingu ülesütlemist summalt 3526,13 eurot ajavahemiku eest 05.01.2021-21.10.2121 on viivis 510,40 eurot, kokku 21.10.2021 seisuga 516,12 eurot.
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja hagi õigeks ei võta ja hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid ei tunnista. Kostja hinnangul on hageja käitunud heade kommete vastaselt ning põhjustanud alusetult kostjale oma tegevusega kohtumenetluse ja lisakulutusi. Kostja vastuväite kohaselt on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kuna ei järginud mitte ühtegi VÕS § 4032 lg-s 1 toodud kohustust, sealhulgas ei küsinud pank kostjalt laenulepingu sõlmimisel teavet kostja varalise olukorra kohta ega andnud mitte mingeid selgitusi olles teadlik, et kostja on rahalistes raskustes. Laenuandjale oli teada laenulepingut sõlmides, et kostjal on kohustusi. Kostja on nõus sõlmima kompromissi põhiosa 3526,13 eurot tasumiseks 36 kuulise tähtajaga. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ning määrab hüvitatavad kulud kindlaks käesolevas otsuses.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud 2 (5)

Tsiviilasi nr 2-21-116934 õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

5.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:
5.1.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 17.09.2018 laenuleping nr L181000832. Laenulepinguga sai kostja laenu summas 5000 eurot. Laenulepinguga lepiti kokku intressimäär 17,94%, tagasimakse periood 48 kuud ja viivisemäär 0,05% päevas. Laenulepingu sihtotstarve oli BestCredit OÜ, Ühisraha OÜ, Monestro P2P OÜ ja ESTO AS laenude refinantseerimine (dtl 42-45);
5.2.Kostja allkirjastas 31.12.2018 laenulepingu nr L181000832, millisega muudeti tagasimakse kuupäeva. Alates jaanuar 2019 on maksepäevaks jooksva kuu viimane kuupäev (dtl 52-55);
5.3.Kostja allkirjastas 09.04.2020 laenulepingu nr L181000832, millisega vähendati kuumakset põhiosa tagasimaksete arvelt perioodil 30.04.2020-30.09.2020 (dtl 62-65);
5.4.Hageja 10.12.2020 nõudis kostjalt võlgnevuse 445,78 eurot tasumist ja hoiatas laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise eest (dtl 103);
5.5.Hageja ütles laenulepingu üles 28.12.2020 (dtl 88).
6.Vaidlus puudub selles, et kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes ja hageja finatsteenuse osutaja, mistõttu kohalduvad asjas VÕS 22. peatükis lisaks laenulepingut reguleerivatele sätetele ka 2. jaos sätestatud tarbijakrediidilepingut ja sellega seotud lepinguid reguleerivad sätted. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tasu krediidi kasutamise eest on sätestatud ka VÕS § 401 lg-s 1. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
7.Hageja ja kostja leppisid 17.09.2018 laenulepingus nr L181000832 kokku krediidisummas 5000 eurot, intressimääras 17,94%, tagasimakse perioodis 48 kuud, lepingutasus 175 eurot, krediidiskooris 5 eurot, viivisemääras 0,05% päevas, krediidi sihtotstarbes ja haldustasus 12 eurot kuus ning nende tingimuste osas poolte vahel ka vaidlus puudub. Kostja on esitanud vastuväite vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta.
8.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Kostja väitel ei ole hageja vastutustundlikku laenamise põhimõtet järginud, kuna ei küsinud kostjalt laenulepingu sõlmimisel teavet kostja varalise olukorra kohta ega andnud mitte mingeid selgitusi olles teadlik, et kostja on rahalistes raskustes.
9.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, tuvastab, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja seisukoht, et temalt ei küsitud teavet varalise olukorra 3 (5)

Tsiviilasi nr 2-21-116934 kohta ega hinnatud tema krediidivõimelisust, on ekslik. Kostja avaldas teavet oma varalise olukorra kohta laenutaotluses, millisest nähtuvad nii kostja kohustused, igakuised väljaminekud kui ka tulud (dtl 69). VÕS § 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Kostja poolt hagejale avaldatud teabe ning asjas esitatud tõendite pinnalt oli kostja krediidivõimeline. Kostja taotles laenu kokku 309,44 euro kuumakse refinantseerimiseks (BestCredit OÜ 64,12 eurot, Ühisraha OÜ 75,21 eurot, Monestro P2P OÜ 117,85 eurot ja ESTO AS 52,26 eurot) märkides oma tuluna 730 eurot ja igakuise väljaminekuna 400 eurot. Refinantseerimise tulemusena igakuise tulu 730 eurot olemasolu korral jäi kostjale AS LHV Finance laenu tagastamiseks 102,28 eurot (50,45 eurot + 51,83 eurot), laenulepingu nr L181000832 makseks 158,73 eurot ning igakuiste väljaminekute tarbeks 468,99 eurot (kostja märkis laenutaotluses 400 eurot). Seega ületas kostjale jääv summa kostja enda poolt märgitud igakuiste väljaminekute suurust 68,99 euro võrra. Kostja krediidivõimelisust laenulepingu sõlmimisel kinnitab ka see asjaolu, et kostja täitis laenulepingut kohaselt 18 kuud ning esimesed makseraskused tekkisid kostjal tõenäoliselt aprillis 2020, kui kostja taotles maksepuhkust. Kuna esitatud asjaoludel rikkus kostja alates 31.07.2020 lepingut ning ei olnud hagejale ka kogu saadud raha tagastanud, on kostja väide selle kohta, et hageja on alusetult pöördunud kohtusse, kohatu.

10.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingu ülesütlemine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg-st 1 tuleneb, et tähtajalise kestvuslepingu võib etteteatamistähtaega järgimata üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. VÕS § 196 lg 2 esimene lause sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet selle kohta, et ülesütlemise seisuga oli kostjal laenulepingujärgsed võlgnevused (dtl 103), ega ka seda, et laenuleping on hageja poolt üles öeldud (dtl 88). Märgitust tulenevalt kohus rahuldab hageja hagi põhivõlgnevuse 3526,13 euro (s.o tagastamata laen), intresside 226,33 euro ja lepingu eritingimustes kokkulepitud haldustasu 59,20 eurot väljamõistmiseks.
11.Hageja nõuab laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 21.10.2021 summas 516,12 eurot ning alates 22.10.2021 lisanduvaid viiviseid määraga 0,05% päevas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär on alates 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni 0,00%. 4 (5)

Tsiviilasi nr 2-21-116934

12.Laenulepingu (dtl 43, 53, 63) kohaselt on pooled leppinud kokku viivise määras 0,05% päevas. Kuigi kokkulepitud viivise päevamäär aastamäärana ületab intressimäära (365 kalendripäeva = 18,25%, 366 kalendripäeva 18,3%), ei ületa viivisemäär seaduses sätestatud kolmekordset määra ning ei ole kohtupraktika kohaselt tarbijat ebamõistlikult kahjustav (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud viivise välja summas 516,12 eurot.
13.Tulenevalt hageja edasiulatuva viivise nõudest ja TsMS §-st 367 mõistab kohus viivise alates 22.10.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 648,81 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa päevas

Perioodis päevi

Perioodi summa

22.10.2021 – 31.12.2021

18,25

0,05

1,763065

125,177615

01.01.2021 - 24.10.2022

18,25

0,05

1,763065

523,630305

ning alates 25.10.2022 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 kolmandas lauses sätestatud määras, so 0,05% päevas. Menetluskulud

14.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hageja taotluse ja jätab menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
16.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 400,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise ja toimingu tegemise vältimatu eeltingimus. Muid kulusid ei ole hageja taotlenud ning tsiviilasja materjalidest lisanduvaid kulusid ka ei nähtu.
17.Hageja on 30.09.2022 esitanud avalduse riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 alusel. Kohus on 10.05.2022 määruses tsiviilasjas 2-21-116934 selgitanud hagejale, et ta on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, s.o 25 eurot ning tal tuleb esitada riigilõivu tagastamiseks avaldus. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks Pärnu Maakohtu 10.05.2022 määruse tsiviilasjas 2-21-116934 p-s 6 teises lõikes esitatud põhjendustel. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja