21. oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-101767
Tsiviilasi / hagi ese
I. S. hagiavaldus V. B.i (B.) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
1263,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
I. S. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Kostja
V. B. (isikukood xxxx, aadress xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 18.10.2022.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt I. S. (isikukood xxxx) hagiavaldus V. B.i (B., isikukood xxxx) vastu.
2.Välja mõista V. B.ilt (B., isikukood xxxx) I. S. (isikukood xxxx) kasuks 1154 (üks tuhat ükssada viiskümmend neli) eurot ja 5 (viis) senti.
3.Välja mõista V. B.ilt (B., isikukood xxxx) I. S. (isikukood xxxx) kasuks viivis põhinõude 950 (üheksasada viiskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 02.03.2021.a (teisest märtsist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 745 (seitsesada nelikümmend viis) eurot ja 95 (üheksakümmend viis) senti.
4.Jätta rahuldamata I. S. (isikukood xxxx) hagiavaldus V. B.i (B., isikukood xxxx) vastu viivise 33 (kolmkümmend kolm) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti tasumise nõudes.
5.Jätta rahuldamata V. B.i (B., isikukood xxxx) taotlus võimaldada V. B.il tasuda I. S.le (S., isikukood xxxx) 950 (üheksasada viiskümmend) eurot osamaksetena 36 (kolmekümne kuue) kuu jooksul. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskuludest 97,34% (üheksakümmend seitse koma kolmkümmend neli protsenti) V. B.i (B., isikukood xxxx) kanda ja 2,66% (kaks koma kuuskümmend kuus protsenti) I. S. (isikukood xxxx) kanda
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja põhjendab nõuet kostja vastu väitega, et pooled sõlmisid laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 950 eurot ning kostja kohustus laenusumma tagastama poole aasta jooksul. Kostja ei vaidle vastu raha saamise faktile (dtl 43). Kostja vaidleb vastu laenulepingu sõlmimise faktile ja hageja väidetud laenulepingu tingimustele. Hageja on soovinud laenulepingu sõlmimist tõendada maksekorraldusega, millest nähtub 25.01.2018 hageja poolt kostjale 950 euro tasumine selgitusega „Laen. Aeroclims kohtuasi“ (dtl 4). Hageja on väitnud, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt tuli laen tagastada poole aasta jooksul, st hiljemalt 25.06.2018. Hageja andis 18.10.2022 kohtuistungil seletuse, mille kohaselt leppisid pooled kokku selles, et hageja annab kostjale laenu ning kostja tagastab selle poole aasta jooksul (18.10.2022 istungi protokoll, dtl 75). Kohus tunnustab TsMS § 405 lg 1 p 5 arvestades hageja istungil antud seletust tõendina. Kostja ei ole esitanud tõendeid hageja väidete ümberlükkamiseks, sealhulgas ei ilmunud kostja 18.10.2022 kohtuistungile, et anda seletusi lepingu sõlmimise asjaolude kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on talle raha tasunud muul õiguslikul alusel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooltevahelise lepingu tingimused erinevad hageja väidetud tingimustest. Kohtu hinnangul tõendavad 25.01.2018 maksekorraldus 950 euro kostjale tasumise kohta, maksekorralduse selgitus ja hageja seletus laenu tähtaja kohta koosmõjus, et pooled sõlmisid laenulepingu hageja väidetud tingimustel. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kuivõrd pooled leppisid kokku laenu tagastamise tähtajas pool aastat, oli kostjal kohustus laenusumma hagejale tagastada hiljemalt 25.06.2018, mis on pool aastat laenusumma kostjale üleandmisest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole laenusummat tagastanud.
2 (4)
VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kostja rikub raha tasumise kohustust, on hagejal õigus selle täitmist nõuda. Hageja osundas 18.10.2022 kohtuistungil, et kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Kohtu hinnangul ei nähtu kostja 09.02.2021 esitatud vastuväitest maksekäsu kiirmenetluses, et kostja põhjendab vastuväidet maksekäsu kiirmenetluse avaldusele nõude aegumisega (dtl-d 13-18). Samuti ei nähtu 12.04.2021 kostja vastusest, et kostja põhjendab nõude aegumisega vastuväiteid hagile (dtld 41-44). Eeltoodut arvestades puudub kohtul alus aegumist kohaldada, sest puudub kostja kui kohustatud isiku taotlus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143). Kohus märgib, et isegi kui kostja oleks taotlenud aegumise kohaldamist, ei tooks see kaasa hagi rahuldamata jätmist. Kohus tuvastas, et laenusumma tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 25.06.2018. Seega möödus aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõiget 1 ning § 147 lõiget 1 ja 2 arvestades 25.06.2021. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse 20.01.2021, mistõttu peatus aegumine TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt enne aegumistähtaja möödumist. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt laenusumma 950 eurot tagastamist ning kostjal puudub õigus laenu tagastamisest keelduda. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenusumma 950 eurot.
2.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses. Pooled ei ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt leppisid pooled kokku intressi tasumise kohustuses või välistasid kokkuleppega viivise tasumise kohustuse. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt laenusumma 950 eurot tagastamisega viivitamise eest intressi VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt ajavahemiku 25.01.2018 kuni 01.03.2021 eest viivise 237,72 eurot tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et laenusumma tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 25.06.2018. Seega on hagejal õigus nõuda viivise tasumist ajavahemiku 25.06.2018 kuni 01.03.2021 eest, mitte ajavahemiku 25.01.2018 kuni 01.03.2021 eest. Ajavahemikus 25.06.2018 kuni 01.03.2021 oli VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär 8% aastas. Ajavahemikus 25.06.2018 kuni 01.03.2021 on 981 päeva. Ajavahemiku 25.06.2018 kuni 01.03.2021 eest arvestatud viivise summa on seega 204,05 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 204,05 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 33,67 eurot tasumise nõudes (237,72-204,05=33,67). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivist alates 02.03.2021. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 950 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 02.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 745,95 eurot (põhinõue 950 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 204,05 eurot = 745,95 eurot).
3.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
4.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata 3 (4)
või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja taotles kohtult võimalust tasuda 950 eurot osamaksetena 36 kuu jooksul selliselt, et kostja maksab hagejale iga 5. päeval 26,39 eurot (dtl-d 43-44). Hageja on pidanud tähtaega liiga pikaks (dtl 76). Pooltevaheline leping nägi ette laenusumma tagastamist kokkulepitud tähtaja möödumiselt. Seetõttu kujutab kostja taotletud otsuse täitmise korra määramine kohtu hinnangul kostja kohustuse ümberkujundamist, sest kohtulahendist tuleneks kostjale õigus ja kohustus tagastada laen osamaksetega kolme aasta jooksul. Seejuures tuleb arvestada, et laenusumma tagastamise sissenõutavaks muutumisest on möödunud otsuse tegemise ajaks üle nelja aasta. Kostja taotluse kohaselt kujuneks laenusumma tagastamise tähtaeg alates laenu saamisest pikemaks kui seitse aastat. Kohus leiab, et TsMS § 445 lg 1 ei võimalda kohus ilma mõlema poole nõusolekuta määrata kohtuotsuse täitmise korda, mis oluliselt kujundab ümber pooltevahelise õigussuhte. Seetõttu jätab kohus kostja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.
5.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse hagihinnaga 1263,72 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt nõuetes, millelt arvestatud hagihind on 1230,05 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 97,34% ulatuses (1230,05 1263,72-st on 97,34%). Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab menetluskuludest 97,34% kostja kanda ning 2,66% hageja kanda.
6.Menetluskulude kindlaksmääramine otsuses ei ole võimalik, sest menetluskulude nimekirjade esitamise ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamise tähtajad ei ole möödunud. Seetõttu määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud tähtaegadel ja korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.