2.Välja mõista D. K.lt OÜ Aktiva Finants kasuks 1875 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) eurot 73 senti.
3.Välja mõista D. K.lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlalt (1393,56 eurot) 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast (04.08.2022.a.) kuni põhinõude täitmiseni.
4.1 Välja mõista D. K.lt OÜ Aktiva Finants kasuks hageja menetluskulude katteks 710 (seitsesada kümme) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. 4.3 Väljamõistetud menetluskulu tuleb D. K.l kanda hageja esindaja Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 714224619.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Aktiva Finants esitas 03.08.2022.a. Viru Maakohtule hagi D. K. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Aktiva Finants ja D. K. 03.10.2021.a. võlatunnistuse ning maksekokkuleppe (lepingu nr 254209). Kokkuleppe kohaselt kinnitas D. K. võla olemasolu, suurust ja koosseisu, sh põhivõlalt arvestatava viivise suurust ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võla olemasolu ja suurust ning esitada vastuväiteid võla aluseks olevale nõudele. Kostja nõustus /kinnitas, et alates võlatunnistuse andmisest saab hageja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning hageja / võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale võlatunnistuse. Kokkuleppe tingimuste punkti 2 c kohaselt, kui kostja täidab võlatunnistusest tulenevad kohustused ja peab võlgnevuse tasumisel kinni võlatunnistuse lisaks olevast maksegraafikust ei nõua hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude ja kahju hüvitamist muus osas, kui maksegraafikus kajastatu. Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1600,36 eurot, millest on põhisumma 1393,56 eurot, viivis 1,35 eurot, kahjuhüvitis 40,00 eurot, intress 165,45 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud vaid lepingutasu 20 eurot. Pooled leppisid võlatunnistuses kokku kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest. Sellise viivise suurus on kajastatud maksegraafiku tulbas „Viivis“ ja kostja tasub viivise vastavalt maksegraafikule. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 1393,56 eurot alates
Hageja nõuab viivist summas 275,37 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 04.08.2022 kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Hageja palub kohtul D. K.lt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks - võlgnevus summas 1600,36 eurot, - hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 275,37 eurot, - viivis tasumata põhivõla jäägilt (1393,56 eurot) alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest;
2.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja rõhutab, et hageja nõude aluseks on võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 mõttes, mitte laenuleping. Kostja on läbivalt oma vastuses hagile viidanud laenulepingu, selle tingimustele ja laenule. Vastavalt võlatunnistusele on pooled s.o hageja ja kostja kokku leppinud, et võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest. Hageja selgitab, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Mõlema võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). Konstitutiivse võlatunnistuse puhul peab võlgnik aga võlast vabanemiseks esitama vastunõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-11, p 10). Kui võlausaldaja on esitanud hagi konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlale üksnes vastuhagi vormis. Kostja on võlatunnistust sõlmides kinnitanud soovi võlatunnistuse sõlmimiseks ning tunnistanud võlgnevusi hageja ees nagu hageja hagiavalduses välja tõi. Kostja on seega võlatunnistuste tingimused vastu võtnud ning kinnitanud vastavust oma tahteavaldusele seisule. Võlatunnistuse kohaselt loeti kokkulepe sõlmituks kuupäeval, millal tasuti maksegraafiku lepingutasu. Kostja selle tasus. Võlatunnistuste graafiku on koostanud kostja iseteeninduses endale ise, valides selleks endale sobilikud ja maksevõimelisust arvestades igakuiste osamaksete suurused ning tasumise perioodid. Kui kostja ei oleks soovinud nendel tingimustel kokkuleppeid sõlmida, või kui ta ei oleks teadlik millistest võlgadest nõuded tulenevad, ei oleks ta iseteeninduses võlatunnistust sõlminud. Hageja esindaja on saatnud kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kus on selgelt välja toodud, kuidas nõue kujuneb. Hageja saatis kostjale 01.10.2021. e-kirja/teate nõude loovutamisest. Loovutusteatises nähtub selgelt, kellelt on nõue omandatud ja millisest kohustusest tulenev nõue loovutati (so lepingu nr). Mitte ühtegi vastuväidet nõude loovutamise
osas ei ole esitatud, seega nähtub et kostja on nõude loovutamisest hagejale teadlik, nõude loovutamise aktsepteerinud ja soovis uue võlausaldajaga kokkulepet sõlmida. Kostja näol on
tegemist teovõimelise isikuga, kellel on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja nendest aru saada. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kordagi väljendanud keeldumist kohustuste täitmisest uuele võlausaldajale ja nõudnud hagejalt VÕS § 172 kohast loovutamisdokumenti. Kostja nõustumist nõude loovutamisega tõendab asjaolu, et kostja sõlmis kohtuvälises menetluses võlatunnistuse. Arvestades, et kostjale oli teatatud nõude loovutamisest, on VÕS § 170 järgi nõude loovutamine kostja suhtes toimunud. Hageja selgitab, et võlatunnistuses on kahjuhüvitise all mõeldud võla sissenõudmisega tekkinud kulutusi saadetud kirjade, SMS-ide, telefonikõnede jms näol. Kostja on võlatunnistust allkirjastades nõustunud võla suuruse ning komponentidega, millest võlg koosneb ning kostja tõendada on, et nimetatud kohustust ei ole.
3.Kostja palub jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Hageja sellega ei nõustu. Hageja leiab, et tema menetluskulud on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Hageja hagi koostamine ei kujuta endast vaid lünkade täitmist olemasoleval blanketil. Hageja esindaja on tutvunud ja analüüsinud nõude aluseks olevaid dokumente, tellinud ja kogunud täiendavaid dokumente, neid analüüsinud, koostanud hagiavalduse, komplekteerinud hagiavalduse lisasid, esitanud dokumendid kohtule. Nimetatud toimingutele kulub aega, hageja esindaja on teinud tööd ning hageja esindaja ajakulu on igati põhjendatud. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohus on lugenud tavapäraseks õigusteenuse tasumääraks 147,49 eurot tunnis, 120 eurot tunnis koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-98-13, nr 3-2-192-13 ja nr 3-2-1-93-13. Hageja ei osuta juriidilisi teenust. Kohtusse pöördumine ja läbirääkimiste pidamine kohtumenetluses eeldab õigusaktide tundmist ja õigusteadmisi. Seetõttu on hageja otsustanud menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu. Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu (TsMS § 217 lg 1). Hageja on otsustanud menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu. Lõplikus seisukohas jäi hageja oma nõude juurde Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista riigilõiv 415 eurot ja esindustasu summas 1020 eurot.
4.Hageja vaidleb vastu kostja esitatud õigusabi kuludele leides, et need on täies ulatuses põhjendamata ja ebamõistlikult suured. Hageja peab mõistlikuks kostja esindaja tunnitasu määra hinnaga 120 eurot, kuid menetlusele kulutatud aeg ei ole mingil juhul vastavuses asja keerukusega ega esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidega. Hageja on seisukohal, et mainitud ajakulu 2,0 tundi ei ole reaalne ega põhjendatud ning hageja hinnangul kulutas kostja esindaja nimetatud toimingule maksimaalselt 1,0 tundi. Kostja vastus hagiavaldusele on 4 lk pikk, kus sisulist teksti on 1,5 lk. Tekst sisaldab pikki seaduse paragrahvide, hagi teksti ning riigikohtu lahendite kopeerimist. Hageja palub menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
5.Hageja teeb 22.09.2022.a. menetlusdokumendis kompromissettepaneku 2861,35 eurot ajatamisega 24 kuuks. Kompromissi summa koosneb: • võlg summas 1600,36 • hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 275,37 EUR; • täiendav viivise nõue, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 330,62 eurot; • pool riigilõivu 175 eurot;
• vähendatud õigusabikulud 480 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb esitatud nõude kujunemisele ja suurusele vastu. Kostja eeldab, et tal võib olla võlgnevus hageja ees, kuid ei ole nõus võlatunnistuses ega hagiavalduses märgitud võlgnevuse (põhivõla, viiviste, kahjuhüvitiste, intresside) suurusega. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16 p 26, et „põhimõtteliselt on võimalik, et võlatunnistuse andmisega võlgnik vastuväidetest ei loobunud, vaid kinnitas võla olemasolu. Sellise võlatunnistuse andmise tagajärjeks on üksnes tõendamiskoormise ümberpööramine. Samuti katkestab sellise kinnituse andmine aegumise (TsÜS § 158). Igasugune võla kirjalikus vormis tunnistamine ei pruugi alati tähendada võlgniku tahet end lepinguliselt siduda deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistuse tähenduses. Võlgnik võib mitteõigustehingulise tunnistusega vaid möönda võla olemasolu, soovimata sellise tunnistuse õiguslikku siduvust. (p 27)“. Kostja kinnitab, et ei ole hagejalt võtnud laenu ühtegi senti. Kostja eeldab, et nõuded olid hagejale loovutatud. Hageja pole esitanud lepinguid, lepingute ülesütlemisi ja loovutamise lepinguid, ega selginud, mis ajast nõudeid oli loovutanud. Isik vabaneb võlatunnistuses märgitud võla tasumisest, kui ta tõendab, et kohustust ei olnud olemas (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-169-06, p-d 13 ja 15; 8. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 11). Võlatunnistuses puudub igasugune viide laenuandjale, seega kostjal puudub võimalus kontrollida, kas esitatud põhiosad ja kõrvalnõuded vastavad tõele või mitte. Samuti ilma esmase laenuandja väljaselgitamiseta puudub võimalus esitada kohtule tõendeid tasumiste kohta. Kostja on seisukohal, et hagis märgitud põhiosa nõue (1393,56 eurot) ei vasta tõele. Kostja eeldab, et väidetava põhiosa summa sisaldab kõrvalkulusid. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus lisada võlatunnistusse kahjuhüvitist. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku seadmine olukorda, milles ta oleks olnud, kui poleks esinenud kahju kaasa toonud asjaolu. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks peab tekkinud kahju olema lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses ning võlgnik rikkumise eest vastutama, võlgniku vastutuse välistab vääramatu jõu esinemine. Võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja täpselt esitama laenu andmise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Samas ei ole kostja tõendamiskoormis piiramatu. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormis pöördub ümber, kui kostja esitab asjaolud, mis viitavad nõude puudumise võimalikkusele. Eelkõige kehtib eelöeldu olukorras, kus tuleb tõendada asjaolu, mille esinemine on hageja kontrolli all, kostjal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja hageja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Seega kui kostja on kausaalsuhtest tulenevalt võla puudumise tõenäosust põhistanud, hageja on aga keeldunud võla tekkimise asjaolusid selgitamast ja tõendeid esitamast, peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama kausaalsuhtest tulenevat võlga (vt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 124-14, p 26). Kostja on seisukohal, et kuna hageja pole esitanud kohtule endiste võlausaldajate andmeid siis kostjal üldse puudub võimalus oma kaitse õigust teostada ja kuidagi kohtule tõendada võlgnevuse puudumist. Kuna kostja ei ole nõus loovutatud ja sh kohtumenetluses nõutud põhivõla suurusega siis ei ole kostja nõus viiviste arvestuskäiguga. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
7.Kostja vaidleb vastu hageja menetluskuludele täies ulatuses. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja on nn masshageja, kes kasutab analoogseid tüüphagisid paljudes kohtuasjades. Riigikohus on leidnud, et välise õigusabiteenuse sisseostmine võib olla tervikuna põhjendamatu, kui vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks menetlusosaline ilmselt saavutanud menetluslikud eesmärgid ka välise õigusabita (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-177-15, p 14). Hageja tegeleb võlgade kokkuostmise ja sissenõudmisega. Hagi koosneb kolmest sisulisest leheküljest, mis valdavas osas on tüüptekst, mille lünkade täitmise teel vormistamise ajakulu ei saa olla suurem kui 0,5 tundi. Hagi tekst koosneb valdavas osas tüüptekstist või tsitaatidest õigusaktidest. Seetõttu leiab kostja, et käesoleval juhul oli tegemist vaidlusega, kus välise õigusabi kasutamine võlgade sissenõudmisega tegeleva ettevõtte poolt ei olnud vajalik ega põhjendatud. Kostjalt võib hagi rahuldamise korral välja mõista menetluskulusid vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja mahtu ja keerukust arvestades ei ole põhjendatud ka hageja esindaja tunnitasu suurus. Hageja on menetluskulude nimekirjas esitanud palve menetluskulude kandmiseks Julianus Inkasso OÜ kontole. Väärib märkimist, et Julianus Inkasso OÜ ei esinda hagejat antud menetluses. Kostja arvates ei ole tegemist taotlusega kohtule, vaid palvega kostjale. Kui kohus seda siiski hageja taotlusena kohtule võtab, vaidleb kostja sellele vastu ja palub taotluse rahuldamata jätta.
8.Griff Õigusbüroo OÜ ja kostja vahel on sõlmitud õigusabileping, mille kohaselt büroo tunnihinnaks õigusteenuse osutamisel on 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindajal on kulunud kohtumenetluse raames hagiavalduse ja selle lisadokumentidega tutvumiseks, kostja konsulteerimiseks, kostja hagivastuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning vastuse kohtusse esitamiseks 2 töötundi. Griff Õigusbüroo OÜ poolt on osutatud õigusteenuseid 2 töötunni ulatuses maksumusega 240 eurot, millest 48 eurot on käibemaks. Kõik märgitud kulud on vajalikud, põhjendatud ja täites ulatuses kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas.
9.Kostja hageja esitatud kompromissettepanekuga ei nõustunud ja esitas omapoolse ettepaneku, mille kohaselt võlg 1600,36 eurot, viivis 275,37 eurot, 1⁄2 riigilõivust 175 eurot, õigusabikulud 240 eurot - kokku 2290,73 eurot. Kostja tasub võlgnevus 36 kuu jooksul. Ehk igakuiselt summas 63,63 eurot. Kostja juhib hageja ja kohtu tähelepanu, et kostjal on väljamõistetud kohustusi kokku ilma antud nõudeta on 8715,67 eurot, mida kostja ei loobu tasumast, kuid on seisukohal, et hageja võib kostjale vastu tulla ja sõlmida antud kompromissi hageja poolt pakutud tingimustel. Kostja selgitab täiendavalt kohtule, et tema ülalpidamisel on alaealine laps. Seega kostja on seisukohal, et ei ole õiglane tekitada olukorda, mil kostjal ei jää rahalisi vahendeid elamiseks ja lapse ülalpidamiseks. Juhul kui hageja ei ole nõus kompromissi ettepanekuga, siis märgib kostja et kuna võlatunnistus oli tasuline ehk sisaldas lepingutasu 20 eurot, kehtib selle kohta kogu tarbijakrediidilepingu regulatsioon, kaasa arvatud vastutustundetu laenamine. Pealegi hageja teadis, et kostjal oli oma kohustusega varem juba raskustesse jäänud - seega polnud krediidivõimeline. Seega kostja on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid eirates VÕS § 4034 ja KAS § 83 lg-d 3, 31 sätteid. Kostja on seisukohal, et laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundetult. On ebaselge miks laenuandja üldse väljastas kostjale uue laenu kui kostja eelmiste laenudega oli võlgnevuses. Kostja märgib, et 03.10.2021 võlatunnistuse sõlmimise ajaks oli temal arvukalt võetud laene, tal puudusid vahendid, mille arvelt laenukohustusi täita, ta võttis uusi laenu varasemate laenude likvideerimiseks. Laenukohustusi täitis kostja uute laenude võtmisega, ta ei olnud võimeline
tagastama laenu oma sissetulekute arvelt, mille tulemusena tekkisid tal arvukad maksehäired. Kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.
10.Kostja esitas 29.08.2022 oma seisukoha hageja menetluskulude kohta ning jääb oma seisukoha juurde. Hageja õigusabikulusid ei pea kostja kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kostja, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 240 euro ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue OÜ Aktiva Finants ja D. K. vahel 03.10.2021.a. sõlmitud võlatunnistusest (tl 12). Vastavalt võlatunnistusele on pooled kokku leppinud, et võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1600,36 eurot, millest on põhisumma 1393,56 eurot, viivis 1,35 eurot, kahjuhüvitis 40,00 eurot, intress 165,45 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud vaid lepingutasu 20 eurot. Kostja ei nõustu hageja väitega selles, et võlatunnistuse andmisega loobus kostja vastuväidetest.
13.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises, ning missuguse sisuga konstitutiivset võlatunnistust pooled soovisid sõlmida (st kas konstitutiivne võlatunnistus sõlmiti algse kohustuse maksma panemise tagamiseks ja lihtsustamiseks või varalise kohustuse tekitamiseks algset kohustust silmas pidamata mingi eesmärgi saavutamiseks), tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse
võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta. Deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Deklaratiivse võlatunnistuse materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (vt Riigikohtu 24.03.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16 p 16, 18, 20) Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt Riigikohtu 18.11.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-21-125-15 p 13).
14.Hageja tugineb võlatunnistuses kokkulepitule (sõnastusele), et võlatunnistus on konstitutiivne ning selle alusel tekkis uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväited, mida võlgnik võinuks esitada algse võla suhtes enne võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest. VÕS § 30 lg 1 järgi hõlmab võlatunnistuse andmine nii aluskohutuse olemasolu tunnistamist kui ka lubaduse andmise teel uue kohutuse loomist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-162-13 p 36) ja toob kaasa võlgnikule aluskohustusest sõltumatu soorituskohustuse tekkimise (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11 p 20). Võlatunnistuse lugemiseks konstitutiivseks on määravaks poolte tahe luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus (TsÜS § 75 ja VÕS § 29). Tahte väljaselgitamise lähtealuseks on võlatunnistuses kokkulepitu sisu ja selle sõnastus (tekst). Kohus möönab, et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine konstitutiivseks ei pruugi olla piisav võlatunnistuse konstitutiivseks lugemiseks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-125-14 p 14). Kohtu hinnangul kinnitab käesoleval juhul kostja tahet sõlmida just konstitutiivne võlatunniostus (algkohustusest iseseisev kohustus) lisaks võlatunnistuses kokkulepitule (tekstile) D. K. enda käitumine – võlatunnistuse sõlmimine nõude omandajaga, sisselogimine iseteenindusse, maksegraafiku koostamine/kinnitamine ja lepingutasu maksmine (tl 54). Hageja väitel tasus kostja lepingutasu 20 eurot, kostja sellele vastu pole vaielnud.
15.Võlatunnistusega tunnustatud võla sissenõudmiseks ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14 p 12) Võlgnik peab võlast vabanemiseks konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva nõude esitamise puhul esitama vastuhagi ja nõudma võlatunnistuse tagastamist alusetu rikastumise sätete järgiVõlgnik peab tõendama, et võlatunnistus on antud õigusliku aluseta VÕS § 1028 tähenduses (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11 p 21) Kostja seda käesoleval juhul teinud ei ole. Kostja vastuväited võlatunnistuses ja hagiavalduses märgitud võlgnevuse (põhivõla, viiviste, kahjuhüvitiste, intresside) suurusele, nõude alusdokumentide (leping, lepingu ülesütlemine, nõude loovutamine) puudumisele, ei ole asjakohased. Need vastuväited tulnuks kostjal esitada võlausaldajale enne võlatunnistuse andmist.
16.Isegi kui nõustuda sellega, et kostja antud võlatunnistus on deklaratiivne, ka sel juhul loobub võlgnik osaliselt või täielikult tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest, millega lihtsustakse võlausaldajale nõude maksmapanekut ning deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse ümberjagamine, olemasoleva võla kinnitamine ning selle sissenõudmise lihtsustamine ilma et sellega loodaks uut kohustust. Võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmisele esitada muid tõendeid kui võlatunnistus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14 p 23) Kohustusest vabanemiseks ja võlausaldaja rahuldamata jätmiseks peab võlgnik tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13 p 24). Kostja ei ole millegagi tõendanud, et võlatunnistuse aluseks olev tehing (põhikohutus) ja sellest tulenevalt ka võlatunnistus on tühised, ei ole tõendanud seda, et tal ei ole võlatunnistusega tunnustatud võlga või see on lõppenud. Kostja vastuväited selles, et ta ei ole hagejalt laenu võtnud, ei ole asjakohased.
17.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole võlatunnistuse lisaks olevat maksekokkulepet täitnud (graafikujärgseid makseid tasunud), on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6) Hagiavalduse kohaselt on Dmitri K.l tasumata võlatunnistusega kinnitatud kohustus 1600,36 eurot, millest on põhisumma 1393,56 eurot, viivis 1,35 eurot, kahjuhüvitis 40 eurot, intress 165,45 eurot. Võlatunnistusega on kostja loobunud vastuväidetest nõude suurusele (sh nõude komponentidele). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on võlatunnistuses ja selle lisaks olevas maksekokkuleppes (p 1.3) leppinud kokku viivisemääras 0,065% tasumata põhinõudest kalendripäevas (tl 12-13). Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 1393,56 eurot alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast s.o 04.10.2021 kuni hagi esitamiseni 03.08.2022 kokkulepitud viivisemääras s.o. 0,065%. Hageja nõuab viivist 275,37 eurot (tl 14). Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 04.08.2022 (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%.
18.Hageja esitas kostjale kompromissettepaneku (tl 53-56), kostja sellega ei nõustunud. Kohus soovitas pooltele 04.10.2022 saadetud teates kaaluda kompromissivõimalusi ja andis
kompromissi sõlmimiseks tähtaja 20.10.2022 (tl 62). Kostja esitas koos lõppseisukohtadega 17.10.2022.a omapoolse kompromissettepaneku (tl 71-74) hagejale. Kohus osundab, et andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks (mitte viimastel päevadel kompromissettepaneku saatmiseks), mida pooled ära ei kasutanud. Kostja ei ole ka selgitanud, mis takistas tal kompromissläbirääkimisi hagejaga pidamast menetluse ajal ja kohtu antud tähtajal. Kohus ei nõustu kostja viitega, et kuna võlatunnistus oli tasuline, siis kehtib sellele tarbijakrediidilepingu regulatsioon, kaasa arvatud vastutustundetu laenamine ning hageja laenuandjana on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid eirates VÕS § 4034 ja KAS § 83 lg-d 3, 31 sätteid. VÕS § 403 lg 21 sätestab, et tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Poolte vahel 03.10.2021.a. sõlmitud võlatunnistus ja kokkulepe ei ole tarbijakrediidilepingu muutmise kokkulepe, milles muutmine seisneb maksetähtaja edasilükkamises tasu eest (vt võlatunnistus ja maksekokkuleppe p 1.2 tl 12, 13) Võlatunnistuse näol on tegemist ühepoolselt kohustava lepinguga, mis toob võlgnikule kaasa aluskohustusest sõltumatu soorituskohustuse.
19.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud, kostja on võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud ning kohus rahuldab hagi. Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
21.Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot (tl 6, 17) ja esinduskulu (õigusabikulu) 1020 arvestusega 8,5 töötundi x 120 eurot (tunnihind) (tl 77) Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu hüvitamise taotluse põhjendatud osaliselt. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 1020 eurot õigusabikulu 8,5 töötunni eest on ilmselgelt ülepaisutatud ega vasta käesolevas võlaõiguslikus vaidluses tehtud toimingutele eeldatavale ajakulule ja töömahule. Hageja nõude aluseks on 03.10.2021.a. antud võlatunnistus, mille kohaselt ei ole hagejal võlausaldajana esitada oma nõude maksmapanekuks muid tõendeid peale võlatunnistuse. 2,5 lk hagiavalduse, 4,5 lk seisukoha kostja vastusele (mis osaliselt kordab hagiavalduses toodut ning sisaldab lõike riigikohtu lahenditest) ning menetluskulu nimekirja koostamiseks on kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik ajakulu 3 töötundi, 3 x 120, ehk 360 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 710 eurot (350 riigilõiv + 360 õigusabikulu).
22.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.