Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto VOLVO 480 (v.l. 1988). Sõiduki osas on teostatud registrikande peatamine 01.10.2014. Sõidukil puuduvad kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus. Registri kohaselt on viimane ülevaatus teostatud 2005. Varale on seatud alates 2013. aastast erinevate kohtutäiturite poolt käsutamise keelumärked. Ajutise halduri hinnangul oli vara väärtusetu juba alates 2013, sest ükski kohtutäitur ei ole suutnud vara tuvastada või seda realiseerida. Võlgnik on täiendavalt selgitanud, et sattus sõidukiga XXX aastat tagasi liiklusavariisse, mille järel müüs sõiduki avariilisena maha. Uus omanik on jätnud registris omanikuvahetuse vormistamata. Võlgnik on kantud registrisse isale (E.K.) kuuluva sõiduki VOLVO 740 (v.l. 1987) kasutajana. Ajutine haldur ei ole võlgnikul muud registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik on selgitanud, et tal puudub vara, mis omaks väärtust pankrotivarana realiseerimisel. Võlgnikul on arvelduskonto avatud COOP Pank XXX, mille jääk on 0,00 eurot. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Swedbank kinnitusel on võlgnikule kuulunud konto XXX suletud 26.03.2006 võlgnevuse tõttu. Võlgnik selgitas, et tal puudub käesoleval ajal aktiivne arvelduskonto. Töötasu laekub XXX kontole. Puuduvad kontod väljaspool Eestit ning krüptovaluutat ei ole kasutanud ja ei kasuta. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Pensionikonto saldo on 6919.011 LHV Pensionifond L osakut. Pensionifondi osakud ei ole pankrotimenetluses realiseeritavad. Viimase kahe aasta jooksul on võlgnikule väljamakseid deklareerinud A.P.G. Võlgnik on esitanud sissetuleku tõendamiseks tööandja poolt koostatud tõendi, mille kohaselt 2022 on võlgniku töötasu olnud stabiilselt 1000 eurot kuus, millest on kinni peetud elatise nõue. Töölepingust tulenevalt on tegemist brutosummaga. Ajutise halduri poolt kogutud andmete põhjal võlgnikul vara puudub. Võlgnik omab püsivat sissetulekut 1000 eurot/kuus (bruto). Kohustused Täitemenetluse registri kohaselt on võlgniku suhtes kohtutäiturite menetluses 21 sissenõudja avaldust täitemenetluse läbiviimiseks. Ajutisele haldurile on teada alljärgnevate võlausaldajate nõuded: − P.G.O. on teatanud nõudest võlgniku vastu kahe jõustunud kohtulahendi alusel kokku 2781,91 eurot; Nõuded on sissenõutavad alates 2014. − Eesti Inkasso OÜ nõuab sisse S.G.O. laenulepingust tulenevat nõuet 2141,80 eurot; Nõude aluseks on 2014 jõustunud kohtumäärus. − A.K.A. nõue võlgniku vastu 833,29 eurot (ei ole lõplik), võlausaldaja esindajana tegutseb R.O.; − Julianus Inkasso OÜ on teatanud M.C.A. nõude sissenõudmisest 2545,56 eurot; Nõue on muutunud sissenõutavaks 2013. − Credit.ee OÜ ees on võlgnikul täitamata kohustus maksekäsu kiirmenetluses 2013 tehtud kohtumääruse alusel 918,83 eurot; − K.G.O. on saanud loovutuse teel C.I.O.-lt nõude võlgniku vastu 1035,67 eurot; Nõude aluseks on 2014 jõustunud kohtulahend. − O.I.O.-l on võlgniku vastu nõue 3295 eurot; − OK Incure OÜ teatel esindavad nad võlgniku vastu T.E.O. ja T.B.A. nõudeid kokku 4092,15 eurot; Mõlema nõude aluseks on 2014 kohtulahendid, mis on täitmisel kohtutäiturite juures. − Pankrotiavalduse esitaja T.Õ.O. on 2021 saanud nõude loovutusega K.K.O.-lt; Nõude aluseks on 2014 kohtumäärus. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on 2486,60 eurot, millest põhinõue moodustab 1200 eurot. − E.L.I.A. 2976,26 eurot; − C.O., kellele B.B.F. on loovutanud nõuded 886 eurot; − A.V.O., kellele on nõuded loovutanud B.A. 6612 eurot; − J.K. elatise nõue XXX eurot on 2016. aastast täitmisel kohtutäitur Risto Sepp juures 2014. aastast oli võlgniku vastu esitanud elatise nõude A.K.-K. summas XXX eurot, milline on registri andmetel lõppenud ning mida kinnitas ka võlgnik. Millise elatise nõudega on tegemist 2016. aastal alustatud täitemenetluses, on ebaselge. Võlgnikule teadaolevalt elatise nõuet tema vastu

täitemenetluses ei ole. Arvestades võlgniku tööandja esitatud töötasutõendit, siis tööandja on igakuiselt võlgniku töötasust kinni pidanud 544,20 eurot täiteakti alusel. Kumma täitmisel oleva nõude täitmiseks on kinnipidamised teostatud, ei ole teada. Kohtutäiturid on teatanud nende menetluses olevatest Politsei- ja Piirivalveameti nõuetest, kuid PPA on ajutisele haldurile edastanud, et pankrotimenetluses sissenõutavaid nõudeid võlgniku vastu ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub võlgnikul maksuvõlg. Muudest võlanõuetest ei ole ajutisele haldurile teatatud. Kohustustele lisanduvad täitemenetluse kulud, sh täituritasud. Viimased sõltuvad nõude täitmise ulatusest. Elatise võlgnevusega on pankrotimenetluses vajalik arvestada, vähemalt osaliselt. Võlgnik on esitanud XXX aastal sõlmitud elatise maksmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus võlgnik maksma elatist oma lapsele (J.K. ) perioodi XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX eest kokku XXX eurot. Võlgnik selgitas, et selle nõude on ta täituri kaudu täitnud. Kokkuleppe kohaselt oli alates 01.01.2014 võlgniku igakuine kohustus tasuda elatist XXX eurot. Võlgniku teadaolev sissetulek on olnud märgatavalt väiksem kui kokkuleppe kohaselt elatise suurus. Kui käesolevaks ajaks on tasutud kahe aasta kokkuleppe järgi XXX eurot, siis ei ole võlgnik täitnud elatise kohustust alates 01.01.2014 kuni k.a. Seega peaks elatise nõue perioodi 01.01.2014 – 31.08.2022 (XXX kuud) eest olema XXX eurot, millele on võimalik arvestada viivist seaduses sätestatud määras. Eeltoodu kohaselt on reaalne, et 2016 esitatud elatise nõue sisaldas võlgnevust vähemalt kahe aasta eest (2014-2016), samuti lisandus viivis. Maksejõuetus Kohus leiab, et võlgnik K.K. on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on olnud maksejõuetu juba mitmete aastate vältel. Võlgniku makseraskused tekkisid XXX kevadel ja võlgnik muutus maksejõuetuks XXX detsembris, mil sõlmis elatise tasumise kokkuleppe ja peale elatisenõude ei olnud kohtutäituritel võimalik sundtäita ühegi teise võlausaldaja nõuet. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 30 605,07 eurot, millele lisanduvad võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustega seotud kulud. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks vara. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu PankrS § 28 mõttes. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise aluseid tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Võlausaldaja on tasunud 20.09.2022 määruse alusel 05.10.2022 pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 800 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada K.K. pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus K.K. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 7 tundi 45 minutit tunnitasuga 100 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb Tiia Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 775 eurot, millele lisandub

käibemaks 155 eurot, kokku 930 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Ajutise halduri tasu tuleb hüvitada võlausaldaja poolt 16.03.2022 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 517,50 eurot käibemaksuta. Lisaks on võlausaldaja tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiitidena 1760 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat T.Õ.O. jurist, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Õigusabi on seisnenud pankrotiavalduse koostamises ja esitamises 2 h 30 min; pankrotimenetluse kulgemise jälgimises ja sellega seotud toimingutes, kliendile tagasiside andmises 30 min; istungiks ettevalmistamises ja 09.08.2022 istungil osalemises 1 h 12 min; menetluskulude nimekirja koostamises 18 min. Õigusabi on osutatud tunni tasuga 115 eurot ilma käibemaksuta. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Kohus leiab, et üldjuhul on suhtlus kliendi ja kohtuga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavateks menetlusdokumentideks on pankrotiavaldus (aluseks jõustunud kohtulahendist tulenev nõue) ja menetluskulude nimekiri, vähendab kohus osaliselt õigusabi osutamise ajakulu kliendiga suhtlemisele ja istungiks ettevalmistamisele kulunud aja võrra 1 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 3 h 30 min. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku summas 402,50 eurot (3 h 30 min × 115 eurot). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks makstud summa 1760 eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-2751 T.Õ.O. menetluskulude rahaliseks suuruseks 822,50 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 402,50 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. /allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.