Välja mõista OÜ-lt Ökopesa Viru RMT OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (6084 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.06.2019 töövõtulepingu nr 67-19 võsalõikamise teostamiseks VKG Elektrivõrgud OÜ õhuliini trassidel. Lepingujärgne tööde maht oli 19,8 ha ja tasu selle eest pidi olema 9337,42 eurot + km. Tööde lõpptähtajaks oli 31.10.2019. Tegelikkuses oli kostja tööde mahtu ebaõigesti hinnanud ning see suurenes tööde teostamise käigus 19,8 ha-lt 36,64 ha-ni. Lepingu maksumus suurenes vastavalt 9337,42 eurolt (+km) 16 070,39 euroni (+km). Lisamahtude kohta pooled lepingut ei sõlminud, sh. tähtaja osas, kuid kostja aktsepteeris teostatud tööde eest sama tasu, mis pooled lepingus kokku leppisid. 31.05.2021 esitas töövõtja tellijale tehtud töö eest arve 20064,47 eurot, mille tellija tasus 09.07.2021 osaliselt summas 8088,04 eurot. Hageja leiab, et leppetrahv on alusetu. Kostja jättis arvest tasumata 11976,43 eurot põhjendades seda leppetrahvi kohaldamisega. Kostja leppetrahvinõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole oma lepingulist kohustust kostja ees rikkunud ning täiendavate tööde osas ei lepitud kokku leppetrahvi kohaldamises. Lepingus sisalduvad leppetrahvi sätted on tühised tüüptingimused ja kostja leppetrahvinõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
2.Samuti puudus poolte vahel kokkulepe, et kostjal on õigus esialgsele lepingule tuginedes kohaldada hageja suhtes samasid leppetrahve. Kostja tugines leppetrahvi nõudes töövõtulepingu p-le 11.7, mille järgi on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,5% kogu lepingu hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest. Leppetrahv 0,5% kogu lepingu hinnast on röövellik, eriti arvestades, et lepingus kokkulepitud maht oli tähtaegselt teostatud ja hilinemine oli tingitud mahtude hilisemast suurenemisest ehk lisatöödest. Kostja arvestuste kohaselt kujunes leppetrahviks 46,69 eurot päevas. Leppetrahv, mis moodustab enam kui 50% teostatava töö mahust on äärmiselt ebaõiglane. Lepingu p 11.7 näol tegemist VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi kvalifitseeruva tüüptingimusega, mis võimaldab kohaldada leppetrahvi 0,5% päevas ja see on ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine (VÕS §-d 42 ja 44). Alternatiivselt palub hageja VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendada nullini. Hageja viitab Riigikohtu otsustele nr 3-2-1132-12, p 12 ja 3-2-1-139-10. Hageja palub kostjalt välja mõista 11976,43 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4311,51 eurot ning edaspidi viivise 0,5% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Lepingu lisas 3 „Müüja pakkumine“ olid fikseeritud liinilõikude nimetuste kaupa võsa mahud, millele lisandus veel varuna 5% so. kokku 20,79 h. Puudub vaidlus, et tähtaegselt, so hiljemalt 31.10.2019 hageja töid ei teostanud ja üle ei andnud. Hagile lisatud 04.12.2019 ekirjavahetusest nähtub, et hageja saatis 04.12.2019 Viru RMT-le mitte tööde üleandmisevastuvõtmise akti, vaid e-kirja loeteluga nendest liinidest, millised hageja väitis selleks ajaks valmis olevat saanud. Pealegi selgus Ökopesa esitatud info kontrollimisel, et tegelikult ei olnud ka 04.12.2019 e-kirjas loetletud liinide osas tööd nõuetekohaselt teostatud ja/või valmis. Ebaõige on hageja väide nagu oleks Viru RMT tööde mahtu ebaõigesti hinnanud, mis olevat
põhjustanud tööde suurenemise. Ökopesa ise oli enne Lepingu sõlmimist Tööde mahud ja piirid üle kontrollinud ja leidnud need õiged olevat.
4.Tegelikult põhjustasid lepingus kokkulepitud tähtajast mittekinnipidamist ja alles ca aasta hiljem tööde teostamist ning üle andmist asjaolud, et Ökopesa venitas ebamõistlikult tööde teostamise alustamisega, töötempo oli liiga aeglane ja töö ebakvaliteetne. Kostja allkirjastas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 02.11.2020 märkusega leppetrahvi kohaldamise osas. 05.11.2020 esitas kostja hagejale teate, et lepingu p 11.7 järgi nõuab leppetrahvi 9330, 36 eurot ja 09.11.2020 tasaarvestusavalduse selle kohta, et vastavalt lepingu p-le 5.10 tasaarveldab leppetrahvi 9330,36 eurot tasumisele kuuluva 16070,39 euroga. Eelnimetatud ulatuses väheneb kostja makse ning kostja tasub 16070,39 – 9330,36 = 6740,03 eurot (lisandub käibemaks). Enne nn lisatööde tegemisele asumist Ökopesa isegi ei teavitanud Viru RMT-d sellest. Alles 04.12.2019 e-kirjas teatab Ökopesa, et lõigatud võsa mahud on lepingus kokku lepitust väidetavalt suuremad. Seega on ainetu ka Ökopesa väide nagu poleks ta täiendavate mahtude teostamisel saanud arvestada lepingu tähtajaga ning leppetrahvi kohaldamise võimalusega.
5.Lepingu p 11.7 ei ole ebamõistlikult kahjustav ega tühine. Puuduvad VÕS § 42 ja 44 sätestatud tühisuse alused. Pealegi sätestab VÕS § 42 lg 2, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Lepingu p 11.7 puudutab Lepingu põhilist eset, so. tööde lõpptähtajast kinnipidamist. Lepinguliste kohustuste rikkumise eest pooltele kohaldatavad sanktsioonid on lepingus tasakaalustatud ning mõlema poole huve võrdselt arvestavad. Lepingu p 11.8 järgi on tellijal kohustus tasuda viivist 0,5 % päevas. Leppetrahv 0,5 % (või isegi enam) Lepingu hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest on majandus-ja kutsetegevuses sõlmitavate lepingute puhul tavapärane. Ökopesa rikkus lepingut oluliselt, vaatamata korduvatele hoiatustele ja täiendavalt antud tähtaegadele. Seega on ainetu Ökopesa viide leppetrahvi summa väidetavale ülemäärasusele.
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, e pooled sõlmisid 07.06.2019 töövõtulepingu (VÕS § 635 tähenduses) nr 67-19 võsalõikamise teostamiseks VKG Elektrivõrgud OÜ õhuliini trassidel ning tööde lõpptähtajaks oli 31.10.2019. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et töid teostati suuremas mahus kui lepingus kokku lepitud 19,8 ha/36,64 ha), sellest tingitud tasu suurenemise üle (9337,42 eurot + km/16070, 39 eurot +km) ja selle üle, et tellija võttis tööd vastu 02.11.2020 (tööde üleandmise-vastuvõtmise akt). Toimiku materjalidest nähtub, et pooled on nii lepingujärgse mahu, kui ka tasu suurenemist aktsepteerinud. Sellises olukorras on tegemist lepingu muutmisega poolte kokkuleppel (VÕS § 13), millest tulenevalt on sisutühjad hageja väited, et lisatööde osas leppetrahvi kohaldada ei saa (kokkulepe puudus).
7.Hageja ei ole välja toonud, millal ta tööde mahu suurenemisest teada sai ja kas ta teatas sellest kostjale. Kostja väitel hageja enne lisatööde tegemist teda olukorrast ei teavitanud, teatades sellest alles 04.12.2019, st. peale lepingus kokku lepitud tööde teostamise tähtaja (31.10.2019) möödumist. Lepingu p 5.8 kohaselt on töövõtja kohustatud õigeaegselt teatama tellijale lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikest andmetest ja nende muudatustest. Lepingu p 6.11 on töövõtja kohustatud teatama tellijale tööde tähtaegset valmimist ja kvaliteeti ohustavatest asjaoludest kolme (3) kalendripäeva jooksul arvestades päevast, mil ta sai või oleks pidanud teada saama nimetatud asjaoludest. Hageja esitatust ei
nähtu, et hageja oleks taotlenud lisatööde teostamiseks tähtaja pikendamist, või teavitanud kostjat võimatusest töid tähtaegselt teostada ja selle põhjustest. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus töövõtja teatab tellijale tööde mahu suurenemisest alles peale tööde teostamise tähtaja möödumist ja ei teavita tellijat sellest, et töid ei ole võimalik tähtaegselt teostada, lugeda Lepingu p-le 5.8 ja 6.11 vastavaks tegutsemiseks. Lepingu 6.1 järgima on töövõtja kohustatud järgima lepinguga määratud tähtaegu, sh. lõpetama tööd lepingu punktis 4.1 sätestatud tähtajal, so. 31.10.2019. Kuna tööd anti üle alles 02.11.2020, st. kokku lepitud töö valmis ja anti üle aasta hiljem, on ka siit tulenevalt lepingut rikutud (VÕS § 100). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on leppetrahvi nõudmisest hagejale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
8.Sisutu ja vastuoluline on hageja väide, et lepingus kokkulepitud maht oli tähtaegselt teostatud ja hilinemine oli tingitud mahtude hilisemast suurenemisest ehk lisatöödest. Kui hageja ise väidab, et ta hilines tööde teostamisega, siis ei saa samal ajal väita, et tööd olid teostatud tähtaegselt. Kohus nõustub seisukohaga, et Lepingu p 11.7 (tellija õigus rakendada leppetrahvi 0,5% tööde valmimise lõpptähtaja ületamisel lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest) puhul on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõstes, kuna asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid enne lepingu sõlmimist leppetrahvi osas läbi rääkinud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et Lepingu p 11.7 sisalduvat tööde valmimise lõpptähtaega saab pidada VÕS § 42 lg 2 mõistes lepingu põhiliseks esemeks, mis välistaks sellise tingimuse ebamõistlikkuse kontrolli, kuna tegemist ei ole tingimusega, mis määraks lepingu olemuse. Lepingu põhiliseks esemeks saab pidada lepingu hinda, selle arvutamise meetodeid, lepingulist tööd. Lepingus sätestatud tähtajad, sh. tööde valmimise tähtaeg viitab lepingu tingimusena lepingu objekti valmimise või saamise ajale, kuid see ei aita kaasa lepingu põhiomaduste kindlaksmääramisele.
9.Hageja väitel ei ole leppetrahvinõue põhjendatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja rikkus lepingut oluliselt ja leppetrahvi kohaldamine on põhjendatud. Lepingulised tööd valmisid ja anti üle aasta hiljem (02.11.2020) lepingus kokku lepitust (31.10.2019), mida saab pidada lepingu oluliseks rikkumiseks. Tööde alustamisega viivitamine nähtub, poolte kirjavahetusest, sh. kostja 24.07.2019, 31.07.2019 06.08.2019, 02.10.2019 ja 08.10.2019 kirjadest hagejale. Järelikult ei olnud hageja töid alustanud ca 5 kuud peale lepingu sõlmimist (07.06.2019). Puudused hageja teostatud töödes nähtuvad hageja 31.01.2020 vastusest kostjale, 25.02.2020 kirjast ja hageja 22.04.2020 vastusest. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, et kokku lepitud tööd olid tähtaegselt teostatud ja viivitus oli tingitud lisatöödest. VKG Elektrivõrgud OÜ 07.03.2022 kirjast (selgitus) kostjale nähtub, et õhuliini trasside töödega hilinemise eest nõudis VKG Elektrivõrgud OÜ leppetrahvi kostjalt. Järelikult on hageja rikkumise tagajärjel kostjale tekkinud kahju ja hageja vastupidine väide on väär.
10.Hageja leiab, et lepingu p 11.7 sisalduv kostja (tellija) õigus kohaldada leppetrahvi 0,5 % päevas on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgne tüüptingimus, mis on ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine (VÕS §-d 42 ja 44). Kostja väitel ei ole leppetrahvi kokkulepe tühine. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et leppetrahv 0,5% lepingu hinnast on ülemäära suur. Kostja esitatud Sotsiaalkindlustusameti töövõtulepingu p 7.5 järgi on leppetrahv 0.5 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingu p 7.4 järgi on puuduste esinemisel töös õigus nõuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest. Saku Valla lepingu p-s 6.1.7. ja SA Innove töövõtulepingu üldtingimuste p-s 9.1.3 (hagi vastu lisa 16) on samasugune leppetrahvi regulatsioon. Eeltoodu alusel nõustub kohus kostja seisukohaga, et selline, sh. sellises suuruses leppetrahvi kokkulepe on majandus-ja kutsetegevuses sõlmitavate lepingute puhul tavapärane. Õige on kostja viide sellele, et Lepingu p 11.8 järgi on hagejal kohustus tasuda viivist samas ulatuses iga viivitatud päeva eest, mis viitab sellele et poolte lepingulised kohustused ei ole ebaproportsionaalselt tasakaalust väljas.
11.Hageja taotles alternatiivselt leppetrahvi vähendamist. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Kohus leiab, et leppetrahvi vähendamiseks alust ei ole. Hageja tööde teostamine võttis lepingus kokku lepitud aasta asemel aega rohkem kui kaks aastat, st. tähtaeg pikenes 2 korda ja kohaldatud leppetrahv moodustab ca 50 % maksmisele kuuluvast summast. Arvestades hageja rikkumiste ulatust (sh. viivituse pikkust), on kohtu hinnangul leppetrahv mõistliku suurusega. Samuti on hageja tööde teostamise alustamisega oluliselt viivitanud, tööd on olnud puudustega ja kostjale on selle tagajärjel tekkinud kahju, mis on praktiliselt samas suurusjärgus (lisades käibemaksu) leppetrahviga, mis VKG Elektrivõrgud OÜ on esitanud kostjale. Hageja on püüdnud sisustada tööde teostamisega viivitamist lisatöödega, kuid arvestades hageja enda rikkumisi lepingu täitmisel, ei saa asuda seisukohale, et selline väide peab paika. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et lisatööde teostamise tähtaeg oleks olnud pikem, kui algselt kokku lepitud tööde üle andmise tähtaeg. Hageja viidatud 28.10.2019 e-kirjast sellise kokkuleppe olemasolu järeldada ei saa.
MENETLUSKULUD
12.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.
13.TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks 16 308 eurot. Lepingulise esindaja kulu 101 tundi ja 54 minutit tunnitasuga 160 eurot käibemaksuta. Riigikohus on pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (RKTKm 3-2-1-159-16 p 24). Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu mahub eeltoodud piiridesse. Kohus leiab, kostja õigusabiteenusele osutatud ajakulu on põhjendatud osaliselt.
14.Üldjuhul peaks suhtlus kliendiga (nõupidamised, telefonikõned ja kirjavahetus, kliendi kommentaaride ja küsimuste läbi vaatamine) ja talle õigusliku olukorra selgitamine/nõustamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise, sh. konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid tõendeid, taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.
15.Riigikohus on leidnud, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud (RKTKm 2-19-10324 p 19). Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus ei pea sellisteks vajalikeks ja põhjendatud toiminguteks esindajate omavahelisi nõupidamisi, täpsustamist
vajavate küsimuste kaardistamist, menetlusdokumentidega esmast tutvumist, vastuse täiendamist, lõplikku täiendamist, allkirjastamist, menetlusdokumentide vastuvõtmist ja edastamist, täiendavaid analüüse ja küsimusi kliendile.
16.Hagile vastuse projekti kavandamine, koostamise ja kooskõlastamise ajakulu on välja toodud kolm korda, millele lisaks on eraldi ajakuluna märgitud veel hagile vastuse koostamine, mis teeb kokku hagile vastuse koostamise ajakuluks 22,1 tundi. Eraldi ajakuluna on välja toodud veel vastuse redigeerimine ja vormistamine (1,7 h). Kokku on kostjal kulunud hagi vastuse peale 23,8 tundi. Samasugune on olukord kostja seisukoha ja kohtunõudele vastuse koostamisega (projekti koostamine, koostamine koos analüüsiga, töö vastuse projektiga, läbitöötamine, analüüs, täiendamine, lõplikud täiendused kooskõlastamine kliendiga).
17.Seisukoha koostamiseks on kokku ajakulu 28,8 tundi. Kohtunõudele vastamiseks on kostjal kokku kulunud 16,8 tundi. Hageja kohtunõudele vastusega tutvumisele ja analüüsimisele on kostja kulutanud aega kokku 6,3 tundi. 31.08.2022 kohtunõudele vastamiseks on kulunud 21,4 tundi (vastuse projekti koostamine kahel korral, lisaks töö vastuse projektiga, vastuse projekti läbitöötamine, analüüs, täiendamine) ja kohtu 05.10.22 kirjale vastamiseks on kostjal aega kulunud 1,3 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks on kulunud aega kokku 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on kostja esindajate ajakulu ebamõistlikult suur ning tegemist ei ole keskmisest keerukama ja mahukama tsiviilasjaga.
18.Kohus leiab, et arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud põhjendatud hagile vastuse koostamise eest 11 tunni ulatuses 23,8 tunni asemel, kostja seisukoha esitamise eest 9 tunni ulatuses 28,8 tunni asemel, kohtunõudele vastamise eest 7 tunni ulatuses, 16,8 tunni asemel, 31.08.2022 kohtunõudele vastuse koostamise eest 8 tunni ulatuses, 21,4 tunni asemel, 05.10.22 kohtu kirjale vastamise eest 1 tunni ulatuses 1,3 tunni asemel, menetluskulude nimekirja koostamise eest 2 tunni ulatuses, 2,5 tunni asemel. Kokku peab kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 38 h ulatuses, mis teeb lepingulise esitaja tasuks tunnihinnaga 160 eurot/h 6080 eurot. TsMS §de 138 ja 143 p 2 alusel on registripäringu kulud 4 eurot põhjendatud menetluskulud. Kokku tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud 6084 eurot.
19.Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 1 ja 4). Kostja lepingulised esindajad on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2023 otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.