OK Incure OÜ hagi XX vastu võla nõudes 1273,92 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), esindajad lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja XX (isikukood x, elukoht x x x, x x, x x, x x x) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XX hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 797,50 eurot, intress 139,72 eurot ja viivis 61,49 eurot.
3.Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Välja mõista kostjalt XX hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud 78% ulatuses ehk 218,40 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal XX tasuda hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;
2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused
1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
2.OK Incure OÜ esitas 05.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XX 1343,52 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte. Võlgnik esitas tähtaegselt makseettepanekule vastuväite. 15.08.2022 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Pärnu Maakohtule.
3.Hageja esitas 30.08.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõudes. Kohus jättis hageja hagi 31.08.2022 ja 05.09.2022 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused.
4.Kohus võttis hagi 22.09.2022 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
5.Nõude aluseks on asjaolu, et kostja tegi endale 11.11.2016 kasutajakonto BB Finance OÜ interneti keskkonnas, kus kostjal tekkis võimalus taotleda endale sobivaim laenusumma. 10.09.2020 esitas kostja laenutaotluse, mille alusel sõlmiti laenuleping nr x. Kostja sai laenu 310 eurot. Seejärel refinantseeris kostja korduvalt lepingut xsõlmides samadel kuupäevadel, so 10.09.2020 laenulepingu nr x ja 10.09.2021 laenulepingu x. Laenulepingus nr x toodud laenusumma on 1166,32 eurot, mis koosneb eelmiste lepingute tasumata põhiosadest, intressidest, täiendavast väljamaksest summas 300 eurot ja muudest tasudest. Vastavalt pooltevahelise kokkuleppele lepingu intressimäär moodustas 44,60% aastas. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12.2.1. kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel arvestatakse viivist 0,12% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud vaatamata meeldetuletustele, mistõttu ütles laenuandja lepingu ülesse 21.10.2021 ja loovutas nõude hagejale.
6.Kostjale toimetati hagiavaldus ja 22.09.2022 kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu.
7.Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 17.10.2022. Kostja ei vastanud
hagiavaldusele tähtaegselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.
9.Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
10.Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,12% päevas, s.o 43,80% aastas, liigaasta puhul 43,92% aastas. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 22.10.2021-30.08.2022 eest summas 61,49 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 275,12 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.
11.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
14.Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 280 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule.
15.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 22% ulatuses ja kostja kanda 78% ulatuses. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 78% menetluskuludest, s.o 218,14 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
17.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
18.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.