lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-6283/23

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-6283/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
986
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja 18. oktoober 2022, Tallinn koht Kohtuasja number

2-22-6283

Kohtuasi

X hagi S.T Kaubandus OÜ (kustutatud) vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuli 2022. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X 23. juuli 2022. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja S.T Kaubandus OÜ (kustutatud, registrikood 10141486, endine ärinimi Stelling Kaubanduse OÜ) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 8. juuli 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6283 muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 27. aprillil 2022 Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/1895/21 läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja vaidlustas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni
26.novembri 2021. a otsuse nr 4-1/1895/21, millega keelduti hageja avalduse S.T Kaubandus OÜ (endine ärinimi Stelling Kaubanduse OÜ, kostja) vastu menetlusse võtmisest.
2.Hageja esitas 16. juunil 2022 hagiavalduse, millest nähtub, et hageja soovib esitada hagi kostja kui oma endise tööandja vastu. Hageja soovib, et kostja selgitaks, millisel eesmärgil tehti tööraamatusse vale kanne. Samuti palub hageja, et kohus kohustaks kostjat tegema

paranduskande hageja tööraamatusse ning Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse. Lisaks palub hageja nõuda kostjalt välja tööleping. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures kiirtoidukioskis klienditeenindajana. 2001. aastal töösuhe lõppes ning vastav kanne tehti ka hageja tööraamatusse. Kande tegemisel märgiti aga tööraamatusse ametinimetuseks tegevdirektor, kuigi hageja oli kostja juures tööl klienditeenindajana. Hageja soovib kande muutmist nii tööraamatus kui ka töötamise registris. Maakohtu määrus ja põhjendused

3.Harju Maakohus keeldus 8. juuli 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole esitatud hagiavaldusega võimalik hagi eesmärki saavutada ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Maakohus märkis, et äriregistrist nähtuvalt on kostja registrist 23. juulil 2013 kustutatud. Seega puudub kostja (hageja endine tööandja), kelle vastu saaks hagi esitada. Maakohus viitas, et TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse tervikuna. Hageja kordas määruskaebuses hagiavalduses esitatud asjaolusid. Hageja märkis, et tööraamatu kande tõttu on tekitatud vale arusaam nagu hageja oleks olnud kostja tegevdirektor. Arvestades kostja halba mainet, tundub hagejale, et vale kanne tööraamatus tekitab probleeme ka järgmiste tööandjate juures. Hageja soovib normaalselt tööellu naasta, mistõttu on vajalik vale kande parandamine. Hagejale teadaolevalt on kõik likvideeritud kostja esindajad elus ja füüsiliselt võimelised parandama kande hageja tööraamatus ning töötamise registris.
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd hagiga ei ole võimalik hagi eesmärki saavutada. Hageja on esitanud hagi kostja vastu, kes on registrist kustutatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Äriseadustiku § 2 lg 3 järgi lõpeb äriühingu õigusvõime äriregistrist kustutamisega. Äriregistrist nähtuvalt lõpetati Harju Maakohtu 15. aprilli 2013. a kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-10-14211) kostja pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu ning kostja on äriregistrist kustutatud. Kolleegium märgib, et eraõiguslikel juriidilistel isikutel seadusjärgseid üldõigusjärglasi Eesti õiguse järgi ei ole, üldõigusjärglus võib tekkida küll tehinguliselt – juriidiliste isikute ühinemisel ja jagunemisel. Nendel juhtudel ei lõpe juriidiline isik õigusjärgluseta. Seega lõpeb eraõiguslik juriidiline isik (vastavate juriidiliste isikute kohta peetavast) registrist kustutamisega ning kui kustutamine ei ole registrist nähtuvalt seotud isikute ühinemise või 2 (3)

jagunemisega, on lõppemine toimunud õigusjärgluseta (vt Parrest, I. TsMS § 428, komm 3.4.2 punkt a. Kõve, V jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Äriregistrist nähtuvalt on kostja registrist kustutatud õiglusjärgluseta. TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Äriregistrist kustutatud äriühing (kostja) ei saa olla tsiviilkohtumenetluses menetlusosaliseks ega omada tsiviilmenetlusõigusi ning kanda tsiviilmenetluskohustusi. Äriühing, kellel puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, ei saa olla kostja (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2996, p 5). Seega on maakohus asjakohaselt leidnud, et käesoleval juhul puudub kostja, kelle vastu saaks hagi esitada.

8.Ringkonnakohus märgib, et kuna hagejal oli töösuhe kostjaga, kes on õiglusjärglaseta kustutatud, siis ei saa kohus kohustada kostja endiseid töötajaid ega ka Maksu- ja Tolliametit tööraamatu kannet parandama. Muuhulgas pöörab kolleegium hageja tähelepanu asjaolule, et tööraamatu kandes on kajastatud andmed tööle võtmise, teisele tööle üleviimise, töölt vabastamise ja vallandamise kohta. Kuni 30. juunini 2009 kehtinud sotsiaalministri määruse nr 112 „Tööraamatu vorm, tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise kord ning tööraamatu hind“ § 12 lg-te 1 ja 5 kohaselt tuli töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kanne kinnitada kande teinud isiku allkirja ja pitseriga. Seega ei ole tööraamatu kande näol tegemist mitte hageja ametinimetusega vaid kande teinud isiku omaga.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
10.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja