lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-5326/44

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-5326/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2918
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaVÕS § 30 lg 1VõlatunnistusVÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõisteTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-5576/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja25.05.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Rümena Ehitus Osaühing11132221(Vastustaja)Fischberg Kaevetööd OÜ12798121

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. oktoober 2022

Tsiviilasja number

2-21-5326

Tsiviilasi

MP Maaparandus OÜ hagi Rümena Ehitus Osaühingu vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

8561 eurot 9 senti

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MP Maaparandus OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. september 2022

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): MP Maaparandus OÜ (hageja) (registrikood 12798121), seaduslik esindaja Maarek Pärnamets

esindajad

Vastustaja (kostja): Rümena Ehitus Osaühing (kostja) (registrikood 11132221), seaduslik esindaja Rünno Mahl

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu MP Maaparandus OÜ hagist loobumine 40 euro suuruse nõude osas ning lõpetada selles osas menetlus.
2.Rahuldada MP Maaparandus apellatsioonkaebus osaliselt.

OÜ

2.Tühistada Tartu Maakohtu 23. veebruari 2022. a otsus, millega maakohus jättis MP Maaparandus OÜ hagi Rümena Ehitus Osaühingu vastu täielikult rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 80Leping kolmanda isiku kasuks
3.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada MP Maaparandus OÜ hagi Rümena Ehitus Osaühingu vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks osaliselt.
4.Mõista Rümena Ehitus Osaühingult MP Maaparandus OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 7000 eurot, 17. märtsi 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 161 eurot 9 senti, viivis põhinõudelt 7000 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni ja kahjuhüvitis 100 eurot.
5.Jätta menetluskulud 85% ulatuses Rümena Ehitus Osaühingu ja 15% ulatuses MP Maaparandus OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast asjas lõpplahendi jõustumist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.MP Maaparandus OÜ (hageja) esitas 6. aprillil 2021 hagi Rümena Ehitus OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse 7000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 161 euro 9 sendi, võla sissenõudekulu 40 euro ja kahju 800 euro ja lisanduva viivise kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. septembril 2020 suulise töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks Soomes. Tasuks lepiti kokku 13 000 eurot, pluss lisatööd 80 tundi hinnaga 22

eurot/tund ja maksetähtajaks 10 päeva tööde valmimisest. Hageja tegi kokkulepitud mahus tööd, objekti omanik võttis tööd vastu ja pretensioone kvaliteedi või mahu osas ei olnud. Hageja väljastas kostjale 24. novembril 2020 kokkulepitud summas arve nr 011120. Kostja tasus arve

4.detsembril 2020 osaliselt summas 7760 eurot, kuid vaatamata hageja meeldetuletustele ülejäänut raha ei tasunud. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 3. detsembril 2020. Kuivõrd hageja on teinud kulutusi kosjalt võlgnevuse sissenõudmiseks, nõuab hageja kostjalt sissenõudekulu 40 eurot. Lisaks tekkis hagejal kahju 800 eurot sissenõudmisteenuse ostmisest Lambavai OÜ-lt. Hagejal ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse 4. detsembril 2020 tähtaegselt ja kohaselt täitnud. Tööde valmimisel tasus kostja hagejale 50% hageja arvest. Kui kostjal ei olnuks hagejaga töövõtulepingut, siis ei tasunuks ta hagejale. Ükski ettevõtja ei tasuks sentigi ettevõttele, kellega tal lepingut ei ole. Kostja poolt hagejale arvest osa tasumist saab käsitleda kostja poolt antud võlatunnistusena, millega ta tunnistab hageja poolt tehtud tööde eest tasu sissenõutavaks muutumist. Peale arve osalist tasumist kinnitas kostja korduvalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et tasub hagejale võlgnetava. Tegemist on kostja võlatunnistustega, milles on märgitud kohustuse jääk ja tähtajad. Võlatunnistuse andmisega muutub asjas tõendamiskoormus, kostja peaks tõendama, et võlga ei ole või on see lõppenud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole kunagi sõlminud ühtegi suulist ega kirjalikku koostöö- või alltöövõtulepingut hagejaga. Kostja on järjepidevalt teinud koostööd Marmaar Building OÜ-ga. Vaidlusalune töö on tehtud Marmaar Building OÜ poolt, mida esindas ainuisikuliselt M. Pärnamets. Hagejal ei ole õigust nõuda arve tasumist töö eest, millega ta ei ole seotud. Kostja tunnistab hagis esitatud nõudest 7000 eurot, kuid ei tunnista nõude esitajat. Hagile lisatud arve tasus kostja raamatupidaja hagejale ekslikult, kuna arve saadeti sama isiku poolt ja samalt e-postiaadressilt, millelt oli varasemalt saabunud kostja lepingupartneri Marmaar Building OÜ arved, s.o [email protected]. Hagejal ei ole kunagi olnud töötajaid, et midagi ehitada. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale töid üle andnud ega üleandmiseks esitanud. Ka suulise töövõtulepingu puhul tuleb tehtud tööd dokumenteerida. Ühtegi õigussuhet OÜ Lambavai ja hageja vahel tõendavat dokumenti esitatud ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 23. veebruari 2022. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 390 eurot ja sellelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue poolte vahel väidetavalt 29. septembril 2020 sõlmitud suulisest töövõtulepingust. Hageja võiks nõuda kostjalt VÕS § 635 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel tehtud töö eest tasumist, kui täidetud on järgmised eeldused: hageja ja kostja on sõlminud kehtiva töövõtulepingu ja töövõtulepingust tulenev tehtud töö eest tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel, kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. VÕS § 11 lg 1

järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja on suulise töövõtulepingu tõendamiseks esitanud 24. novembri 2020. a arve nr 011120 (tl 5) ning hageja seadusliku esindaja M. Pärnametsa ja kostja seadusliku esindaja R. Mahla

29.septembri 2020 e-kirja, milles on märgitud, et teostatavate tööde tasu suuruseks on kokku lepitud 13 000 eurot (tl 4). Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et tema ei ole mitte kunagi sõlminud hagejaga mitte ühtegi (ei suulist ega kirjalikku) koostöö- või alltöövõtulepingut. Kostja on järjepidevalt teinud koostööd Marmaar Building OÜ-ga. Selle kohta esitas kostja Marmaar Building OÜ poolt 2020. aastal esitatud arved (tl 26), Marmaar Building OÜ arve saatmise M. Pärnamets e-postiaadressi [email protected] kaudu (tl 27) ja Marmaar Building OÜ ehitajatega sõlmitud töölepingud (tl 28–31), mille alusel on tuvastatav kostja ja Marmaar Building OÜ vaheline koostöö ja see, et vaidlusalune töö on teostatud Marmaar Building OÜ poolt, mida esindas ainuisikuliselt M. Pärnamets. Hageja poolt kohtule esitatud e-kirjast ei nähtu hageja ja kostja tahet sõlmida omavahel konkreetne töövõtuleping, samuti ei nähtu sellest vastava lepingu tingimused. Pigem kinnitavad kostja esitatud tõendid kostja väiteid, et vastav leping sõlmiti kostja ja Marmaar Building OÜ vahel. Poolte vahel töövõtulepingu sõlmimist ei saa jaatada ka kostjapoolsest ühekordsest ekslikust tasumisest, mida ei saa pidada võlatunnistuseks VÕS § 30 tähenduses. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohtule esitatud Messengeri vestlusest (tl 7–8) nähtub, et kostja on nõustunud tasuma kellelegi mingi summa, kuid vestlusest ei nähtu kellele ning kui suures ulatuses. Seega ei kujuta kostja poolt Messengeri vestluses märgitu ega ekslik summa tasumine hagejale endast nõude tunnustamist ega võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 mõistes. Kostja avaldatu ei sisalda tahteavaldust ega tegu, millest saaks järeldada nõude tunnustamist või kohustuse olemasolu kinnitamist. Samuti ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, millest nähtuks, et pooled oleksid sõlminud mistahes lepingu kolmandast isikust hageja kasuks (VÕS § 80 lg-d 1 ja 2). Eeltoodu ei välista aga Marmaar Building OÜ nõuet kostja vastu. Seega on hageja nõue kostja vastu tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab vastaval alusel hageja põhinõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka viivise, võla sissenõudmiskulude ja kahju hüvitamise nõue.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus, saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme. Maakohus jättis hagejale kätte toimetamata kostja lepingulise esindaja poolt 2. veebruaril 2022 esitatud menetlusdokumendi. Hageja seaduslik esindaja sai selle kätte alles 19. märtsil 2022, kui asus koostama apellatsioonkaebust. Hageja seaduslik esindaja ei saanud enda e-postile teavitust e-toimikust 2. veebruari 2022. a menetlusdokumendi kohta ja seda ei tulnud ka hageja poolt antud teisele e-posti aadressile. Maakohus ei edastanud seda kostja seisukohta ka hagejale e-postiga, ehkki hageja oli selleks avaldanud menetluses ka enda teise e-posti aadressi [email protected]. Eeltoodust ei saanud hageja kostja 2. veebruari 2022. a dokumendis esitatule reageerida. Kui kohus oleks toimetanud hagejale kätte kostja 2. veebruari 2022. a seisukohad, oleks hageja esitanud menetluses tõendid, mis tõendavad hageja ja kostja vahel e-posti kaudu sõlmitud hinnakokkulepet. Samuti oleks hageja esitanud tellija kirjaliku tõendi, kes kinnitaks, et hageja poolt tehtud tööd on lõpetatud ja tellija poolt vastu võetud. Enne 2. veebruari 2022. a menetlusdokumendi esitamist ei olnud kostja esitanud seisukohta, et kokkulepet üldse ei olnud sõlmitud. Kostja vastuväide läbivalt oli paljasõnaliselt, et leping oli

sõlmitud samade tööde tegemiseks, sama hinnaga kolmanda isikuga Marmaar Building OÜ-ga. Kostja oli jaatanud, et tööd on tehtud ja tasunõue muutunud sissenõutavaks, kuid tasu nõuab vale firma. Kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks maksekorralduse koopiat tööde eest tasumise kohta kolmandale firmale. Maakohus leidis ekslikult, et kostja poolt hagejale poole arve tasumisest ei saa järeldada kohustuse omaksvõttu. Korraliku hoolsusega käituv kostja seaduslik esindaja, kui ta oleks teinud hagejale alusetu kande 7000 eurot, oleks esitanud hagi väidetavalt alusetult tasutud summa tagasisaamiseks. Kohus jättis selle asjaolu analüüsimata, leides, et see ei oma tähtsust.

5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ebaõige on hageja väide, nagu tal puudunuks võimalus saada kätte kostja 2. veebruaril 2022 esitatud seisukohta ja sellele reageerida. Hagejale olid menetluslikud tähtajad teada, ta sai automaat-teavitusi e-toimikust temaga seotud menetlustes esitatud dokumentide kohta ning tal oli olemas ööpäevaringne juurdepääs temaga seotud menetlustele e-toimikus. Kostja ei esitanud
2.veebruari 2022. a seisukohta omaalgatuslikult ja suvalisel ajal. Kõnealuse seisukoha esitamise tähtaja oli määranud maakohus 17. jaanuari 2022. a kohtumääruse p-s 2. Kohtu määratud tähtajad on pooltele siduvad ning pärast kohtu poolt määratud tähtaega seisukohtade esitamiseks ei oleks hageja saanud enam täiendavalt midagi esitada. Maakohtu otsus on sisuliselt õige. Kostjal oli töövõtuleping hageja seadusliku esindaja teise äriühinguga Marmaar Building OÜ-ga, kes oli töövõtja ja kelle suhtes kostja oli tellija.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7000 eurot, 17. märtsi 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 161 eurot 9 senti, viivise põhinõudelt 7000 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni ja kahjuhüvitise 100 eurot. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab ringkonnakohus kohus menetluskulud 15% ulatuses hageja ja 85 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist. Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt.
7.Hageja avaldas ringkonnakohtu istungil, et ta soovib loobuda oma nõudest võla sissenõudekulu 40 euro osas ja vähendada enda nõuet 40 euro võrra. Ringkonnakohus võtab vastu hageja hagist loobumise 40 euro suuruse nõude osas ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel selles osas menetluse. Eeltoodust tulenevalt on kohtu menetluses jätkuvalt hagis esitatud nõuded põhivõlgnevuse 7000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 161 euro 9 sendi, põhinõudelt 7000 eurolt jooksva viivise ja kahju 800 euro väljamõistmiseks.
8.Hageja nõuab kostjalt 29. septembril 2020 poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu järgset tasu VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt.

Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks 29. septembri 2020. a e-kirja hageja ja kostja esindaja vahel tööde tegemise kohta (kostja esindaja kiri), 24. novembri 2020 arve 14 760 eurot tehtud tööde eest, hageja maksekorralduse nimetatud arve osalise tasumise kohta ning hageja ja kostja esindajate kirjavahetuse (tl 7jj). Ringkonnakohus leiab, et hageja on oma nõuet menetluses tõendanud. Hageja esitas kostjale arve tehtud tööde eest, poolte vahel ei ole vaidlust selles, et arve puudutas töid, mida on

29.septembri kirjavahetuses silmas peetud. Vaidlust ei ole tööde sisu ja hinna üle ning selles, et kostja on hagejale arve osaliselt tasunud. Hageja esitatud sõnumivestlusest hageja ja kostja esindajate vahel on selgelt aru saada, et hageja esindaja nõuab kostja esindajalt puudu oleva summa tasumist. Kostja esindaja vastuväited nõudele on seotud muude pooleliolevate töödega ning kostja esindaja annab lubaduse puuduv raha üle kanda.
9.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja tunnistab hagis esitatud põhinõuet (tl 24), kuid leiab, et töövõtuleping ei ole sõlmitud mitte hageja ja kostja, vaid kostja ja Marmaar Building OÜ vahel. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud, et ta on töövõtulepingu pooleks. Kostja vastuväiteid ei ole menetluses tõendamist leidnud. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on tehtud tööde eest esitatud arve osaliselt tasunud just hagejale. Kostja väitel oli talle üllatuseks, et arve esitas MP Maaparandus OÜ (M. Pärnametsa väitel olid Marmaar Building OÜ-l maksuvõlad, mistõttu esitas arve hageja), kuid kostja tasus talle esitatud arve osaliselt. Kostja väitel on ta oma asutamisest saadik tegutsenud peamiselt Soome turul ja omab seal ehitusettevõtjana head mainet tänu korrektsele asjaajamisele ja kvaliteetsele tööle. Ringkonnakohus leiab, et puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, miks kostja kui äriühing, kelle asjaajamine on laitmatu, tasus osa arvest äriühingule, kellega tal väidetavalt igasugune lepinguline suhe puudus. Kostja esindaja on hageja esindajale ka lubanud kirjavahetuses puuduva summa tasuda. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid sellele, et ta ei ole tasutud summat, kui ekslikult tehtud sooritust, hagejalt tagasi nõudnud. Kostja ei ole ka tuginenud sellele, et arve tehtud tööde eest oleks talle esitanud Marmaar Building OÜ. Kostja varasem koostöö Marmaar Building OÜ-ga ei tõenda samuti, et konkreetse vaidlusaluse töö suhtes ei olnud kostja lepingupartneriks hageja. Marmaar Building OÜ poolt 2020. aastal esitatud arved (tl 26) M. Pärnametsa e-posti aadressi [email protected] kaudu (tl 27) ja Marmaar Building OÜ ehitajatega sõlmitud töölepingud (tl 28jj) tõendavad varasemat koostööd. Äritegevuses ei ole aga ebatavaline, et töövõtja kasutab erinevate lepingute täitmiseks omakorda alltöövõtjaid. Kostja väited hageja esindajaga seotud firmade maksuvõlgade ja töötajatele tasu maksmata jätmise kohta ei tõenda hageja ja kostja vahelise õigussuhte puudumist. Asjas ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaks maakohtu seisukohta, et kostja tasus talle esitatud arve ekslikult. Iseenesest on õige, et arve osaline tasumine ei pruugi olla võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses. Samas nähtub ka kohtule esitatud Messengeri vestlusest (tl 7jj), et kostja esindaja on nõustunud tasuma hageja esindajale puudu oleva summa. Isegi kui vestlusest ei nähtu, kellele ning kui suures ulatuses, ei tulene sellest, et kostja esindaja oleks kahelnud arve esitamiseks õigustatud isikus või soovinud täpsustada puuduoleva summa suurust.
18.detsembril 2020 on hageja esindaja e-kirjas (lk 9) selgelt märkinud, et viivitamatult tasuda tuleb „MP Maaparandus“ arve, e-kiri on saadetud aadressilt [email protected].
10.Hageja on esitanud ka kahju, s.o võla sissenõudmiskulu, hüvitamise nõude summas 800 eurot. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, pöördus hageja võla sissenõudmiseks Lambavai OÜ poole, kelle teenuse eest tuli tasuda 800 eurot (tl 10). Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude

aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Ringkonnakohus leiab, et kohtuvälise abi kasutamine oli põhjendatud. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hagejate kantud kulud on mõistliku suurusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja taotletud kahju 800 eurot mõistlik ega põhjendatud terves ulatuses. Tegemist ei ole spetsiifilise valdkonna ega keskmisest keerulisema vaidlusega, mis õigustanuks kohtuvälise kulu 800 euro hüvitamist. Lambavai OÜ arvel märgitud koguse ühik on ebaselge. Kui tegemist on tundidega, siis arvel märgitud ajakulu (kokku 7 tundi) on ebamõistlikult suur. Kostja lepingulisel esindajal kulus maakohtu menetluses ligi kaks korda vähem aega kostja esindamiseks (vt kostja 2. veebruari 2022. a menetluskulude nimekirja, kostja esindaja ajakulu maakohtus 4,5 tundi). Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole nõude aluseks olevate dokumentide maht suur, samas selle toimingu eest on arvel märgitud tasu kõige suurem, s.o 360 eurot. Ebaselge on, milliseid päringuid oli arve kohaselt vaja teha. Ringkonnakohus, arvestades nõude keerukust ja koostatud pankrotihoiatuse mahtu, leiab, et võlgnevuse kohtuvälise sissenõudmisega põhjendatud ja vajalik kulu, mida tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on 100 eurot.

11.Hageja nõudis ka sissenõutavaks muutunud viivise summas 161 eurot 9 senti ja jooksva viivise põhinõudelt 7000 eurolt väljamõistmist seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab ringkonnakohus kohus menetluskulud 15% ulatuses hageja ja 85 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja