Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
14.10.2022, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-14811
Tsiviilasi
A. V.i pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
VÕLGNIK A. V., ik xxxx Võlausaldajad: Eesti Vabariik, Xxxx AS O, rk xxxx OÜ A, rk xxxx
tema
Eesti Vabariik, Xxxxi kaudu- 128 481,04 eurot; AS O - 2051,56 eurot; OÜ A - 346,45 eurot.
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu 08.08.2017 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud lõpparuande kinnitamisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud võlgnik. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. -- Vaatamata 08.08.2017 istungil võlgnikule antud selgitustele aruandluse kohustuse osas, tuli juba esimese aruande esitamiseks saabunud tähtaega meelde tuletada. -- 09.11.2018 esitatud aruande kohaselt on võlgniku tulutoovaks tegevuseks müügiesindaja B OÜ-s. Sissetulekuks on märgitud 492 eurot (väljamakse summas 429,60 eurot). Mõneti kummastav on töötasu väljamaksmine kassapõhiselt orderite alusel olukorras, kus võlgnikul on olemas ka pangakonto, millele on võimalik töötasusid kanda. -- 08.08.2019 meilis on võlgnik teatanud, et “oleme tegelenud enda üles töötamisega ja esimesi makseid saan teha järgneval aastal“. Puudub selgitus, kes on „oleme“. 2019 töötasu suuruseks on 651,04 eurot (neto), küll aga kinnitab võlgnik ka aruandes, et „2020 aastaks olen enese taas üles töötanud ja võimeline tasuma.“ -- 06.12.2019 on kohus teinud päringu AS-le A, kuivõrd Google otsing andis info, et võlgnik on nimetatud asutuses müügijuht. AS A vastuskirja kohaselt poolte vahel puudub tööleping, kuid on lepinguline suhe teenuse osutamise lepingu alusel. Selle lepingu alusel tehtud väljamaksete suurust, ehkki kohus seda küsis, ei nimetatud. -- 12.08.2020 aruandes muudatusi ei ole, töötasu jätkuvalt 651,04 eurot ja töösuhe sama. -- 23.08.2021 esitatud aruande kohaselt oli 2021 jaanuaris töötasu 1450,04 eurot, edasi 690,40 eurot. Väljamakseid kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi kestel aruannete kohaselt tehtud ei ole. Ja seda vaatamata võlgniku lubadusele 2020.aastast seda tegema hakata. -- Kohus on 23.08.2022 1) korranud päringut AS-le A, 2) võlgnikule meelde tuletanud aruande tähtaegse esitamise kohustust, 3) teinud võlausaldajatele päringu menetluse kestel neile teostatud maksete kohta ja arvamuse saamiseks isiku vabastamise /mittevabastamise osas tasumata jäänud võlgadest ja menetluse lõpetamise osas. -- Võlgnik on aruande ja selgituse esitanud 24.08.2022 meili teel ja palub pikendust 2 aasta võrra. On loomas oma ettevõtet ja on valmis tegema reaalseid makseid looodetavasti alates k.a oktoobrist. Ettevõtte loomise eesmärk on toota kasumit ja pakkuda tööd ning vähendada kasumi väljamaksel oma võlga võlausaldajate ees. Hetkel on olnud majanduses aeg selline, mil ettevõtluse alustamine on olnud seotud suurte riskidega ja oht makseraskustesse sattuda väga suur. Kindlasti tasub tekkinud võla lähiajal osaliselt.
-- AS A 24.08.2022 elektronkirjaga esitatud selgituse kohaselt ei ole AS A teinud A. V.’ile ühtegi väljamakset. AS-le A ostab teenust AS-i A pakutavatele toodetele uute äriklientide leidmiseks B OÜ, kelle poolt täidab teenuse osutamise lepingut müügijuhina A. V.. Millistes summades töötasusid või muid väljamakseid tasub B OÜ A. V.’ile, ei ole AS-le A teada. A. V. on esindatud AS-i A kodulehel müügijuhina, samuti on talle väljastatud AS-i A visiitkaart, kuna potentsiaalse uue ärikliendi jaoks on oluline tõendada, et A. V. omab õigust kliendi poole AS-i A nimel AS-i A pakutavate toodete müügiks pakkumiseks pöörduda. AS A on alates 08.08.2017 kuni 08.08.2022 seisuga tasunud B OÜ-le osutatud teenuse eest vastavalt ühingu poolt AS-le A esitatud arvete alusel kokku 305752,92 eurot. Võlausaldajate seisukohad: --Eesti Vabariik, Xxxx kaudu, kinnitab, et enam kui viis aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude katteks tasumisi teinud. Xxxx nõue on täies ulatuses tasumata. Töötamise registri andmetel töötab võlgnik alates 01.12.2016 kuni käesoleva ajani töölepingu alusel, täistööajamääraga, OÜ-s B (registrikood xxxx), mis on võlgniku asutatud äriühing, mille juhatuse ainuliige e-äriregistri andmetel oli kuni 09.12.2016 võlgnik ise. Alates 09.12.2016 kuni käesoleva ajani on OÜ B juhatuse ainuliige M. T. (isikukood xxxx), keda saab lugeda võlgnikuga seotud isikuks. Võlgnikul ja M. T. on kaks ühist alaealist last (L. T., sünd xxxx ja K. V., sünd xxxx). Lisaks on nii äriühingul, A. V.il kui ka M. T. sama aadress: xxxx. Võlgnik on kohtule esitatud usaldusisiku aruannetes kajastanud, et on tegelenud uuesti enda ülestöötamisega, lubades esimesi väljamakseid võlausaldajatele tegema hakata alates 2020 (08.08.2019 esitatud aruanne). 12.08.2020 ja 23.08.2021 esitatud usaldusisiku aruannetes leiab võlgnik, et oodatud edu jäi koroonapuhangu tõttu saabumata ja võlausaldajatele väljamakseid teha ei saanud, lubades väljamakseid tegema hakata järgnevast aastast. Kuni käesoleva ajani ei ole võlgnik ühtegi väljamakset xxxx pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude katteks teinud. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud ühe tööandja, so OÜ B, juures, mille esitatud majandusaasta aruannetest ei nähtu, et koroonapandeemia on äriühingu majandustegevust negatiivselt mõjutanud. Vastupidi, 2020 ja 2021 on äriühingu kasum võrreldes 2019 suurenenud, olenemata sellest, et alates 2021 jaanuarist hakkas äriühing maksma lisaks võlgniku töötasule juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu M. T.e, mille tulemusel suurenesid märkimisväärselt äriühingu tööjõukulud. Xxxxle nähtuvatest andmetest on OÜ B alates 2021 jaanuarist maksnud M. T.e brutotasu 1200 eurot/kuus, samas on võlgniku töötasu alates 2019 veebruarist püsinud peaaegu muutumatu (perioodil 02.2019 kuni 12.2020 brutotasu 700 eurot kuus/neto 651,04 eurot; perioodil 02.2021 kuni 07.2022 brutotasu 750 eurot kuus/neto 690,40 eurot), v.a 2021 jaanuaris, mil võlgniku töötasu oli 1450 eurot kuus/neto 1213,66 eurot. Kuivõrd M. T. on võlgnikuga seotud isik, siis on võlausaldajal põhjendatud kahtlus, et võlgnikule makstakse teadlikult töötasu määras, millest ei tuleks võlausaldajatele väljamakseid teha. Isegi kui asuda seisukohale, et võlgnik ei saa OÜ-s B enda töötasu ise mõjutada, siis oleks tulnud võlgnikul tegeleda tasuvama töö leidmisega. Töötamise registri andmetel töötab võlgnik telefonimüügi agendina. Telefonimüügi agentide keskmine töötasu perioodil 08.2021 kuni 07.2022 oli vahemikus 1254 kuni 1440 eurot/kuus, seega oluliselt suurem võlgniku töötasust. Eeltoodu põhjal on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, mis võimaldanuks tal kasvõi osaliselt tasuda pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõudeid. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 toodud kohustust. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõudest vabastamine kahjustaks oluliselt Xxxx huve, kuivõrd pärast võlgniku kohustustest vabastamist lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 1). Võlgniku nõue Xxxx ees tekkis võlgniku enda süülise
tegevuse tulemusel. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõue tuleneb Xxxx 22.05.2015 vastutusotsusega nr 13-17/530-6 A. V.ile tasumiseks kohustatud maksusummadest. 24.08.2022 kohtule saadetud e-kirjas on võlgnik palunud võlgadest vabastamise menetlust pikendada 2 aasta võrra. Võlgnik on selgitanud, et loob septembris ettevõtte, millest saadava kasumi arvelt planeerib teha väljamakseid võlausaldajatele. Xxxx ei pea põhjendatuks pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikele, kes annavad endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel seadnud põhieesmärgiks enda ülestöötamise, mitte võlausaldajate nõuete rahuldamise. Samuti ei ole võimalik planeerida väljamakseid alles loodava äriühingu teadmata majandustulemuste arvelt. Menetluse pikendamine kuni seitsme aastani ei ole kooskõlas ka FiMS-ga, mille kohaselt kohustustest vabastamise menetluse maksimaalne aeg on viis aastat. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik pankrotimenetluses rahuldamata jäänud kohustustest vabastamata. --AS O kinnitab, et võlgnik ei ole võlgadest vabastamise menetluse kestel võlgnevuse- 2051,56 eurot- tasumiseks makseid tasunud. Võlgniku võlgadest vabastamine ei ole põhjendatud ning menetlust tuleb jätkata. Menetluses on 24.08.2022 AS-i A poolt esitatud tõend, millest nähtub, et võlgnik osutab B OÜ kaudu AS-le A teenuseid. AS-is A aruande kohaselt on B OÜ-le perioodil 07.09.2017 kuni 08.08.2022 tehtud väljamakseid summas 305752,92 eurot. B OÜ registriaadressiks on võlgniku elukoha aadress. Võlgniku poolt esitatud aruande kohaselt on võlgniku igakuine töötasu 690,40 eurot. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta on üldse teinud mingeid pingutusi sissetuleku suurendamiseks ning võlgnevuse tasumiseks. --OÜ A kinnitab, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakset teinud. Võlausaldaja nõue on jätkuvalt summas 346,45 eurot. Võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. Võlausaldaja palub jätta A. V. tasumata kohustustest vabastamata. Võlgnik on 05.10.2022 vande all ärakuulamisel selgitanud, et ei ole suuremat palka oma tööandjalt küsinud. Ei ole ka otsinud nt kaugtöö võimalusega muid töökohti. Tal on uue loodava ettevõtte jaoks olemas sadakond potentsiaalset lepinguparnterit (kelle ring koosneb valdavalt Alexelast saadud suhtluskontaktidest), kes on valmis teda kuulama ja aktsepteerima. Võlgnik selgitas, et igapäeva kulusid katab sularahamaksetega, elektriarveid tal pole, pole elukohtagi, elab naise juures. Väidetavalt annab pool rahast lastele. On nõus, et teda ei vabatata käesoleva menetluse raames tasumata jäänud kohustustest ja panustab sellele järgnevale läbirääkimistele võlausaldajatega. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;
2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMS jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik ei ole intensiivselt tegelenud sellisel määral tulutoova tegevuse otsimisega, mis võimaldaks tal mingiski ulatuses võlgasid tasuda. Printsiibis ei saa tõepoolest ka miinimumpalgaga töötamist ette heita, kuid kui formaalselt töötamine ei aita mitte kuidagi kaasa võlgade minimaalseski ulatuses tasumisele, siis on kohustustest vabastamise menetlus (KVM) osutunud otstarbetuks. Kui järeldada, et võlgnikul oli selline strateegia algusest peale, siis on võimalik seda lugeda süüliseks võlausaldajate kahjustamiseks. Kohus nõustub võlausaldaja AS Oi suulisel ärakuulamisel avaldatud seisukohaga, et võlgnik on pingutanud vales suunas. Ehk selles osas, kuidas vältida võlgade tasumist. Kohus peab eluliselt ebausutavaks, et võlgnikul puudub vajadus kasutada 5 aasta kestel oma pangakontot vähimalgi määral selleks, et erinevaid igapäevaseid olmekulusidki tasuda. Eeltoodu ei võimalda kohtul saada ülevaadet ka võlgniku elustandardist. Kui võlgnik väidab, et tal pole kulusid (nt elektriarved vm muid eluasemega seonduvaid kulusid kuna „tal pole elukohtagi ja elab naise juures“), siis seda enam pidanuks jääma palgast mingigi osa võlausaldajatele tasumiseks. Võlausaldajate arv on küll väike (3, neist üks III järgus), kuid neist ühe nõudesumma on märkimisväärne, arvestada tuleb võlgniku enda antud lubadust alates 2020 hakata makseid tegema. 2021-2022 aruannetes puuduvat selgitused, mis seda takistas. Kohtu hinnangul puuduvad võlgnikul takistused tasuvama töökoha leidmiseks. Võlgnik on aruannete kohaselt alates 2017 olnud B OÜ müügiesindaja ja talle on tehtud miinimumpalga ulatuses väljamakseid. Nimetatud äriühing, mille asutaja ta ka ise on olnud ning
mille tegevus käib alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest tema elukaaslase kaudu, on oma majandusaasta aruannetes märkinud, et äriühingus töötab üks inimene. Kohtu hinnangul ei saa seega kahtlust olla, et selle ainsa töötaja näol on tegemist justnimelt võlgnikuga, sest võlgniku enda poolt aruannetele lisatud tabelid kinnitavad, et aruandes nimetatud igakuiste sissetuleku summade näol on tegemist töötasuga. Xxxx kinnitab, et selles äriühingus on hakatud maksma juhatuse liikme tasu võlgniku elukaaslasele, ehk et majandusaasta aruandes kajastatud töötasude summad ei ole seotud võlgniku töötasuga. Seda enam tuleb nõustuda xxxxga, et miski ei saanud takistada võlgnikul sel juhul otsima tasuvamat, tulutoovamat töö mujalt. Kui sellest äriühingust teenust ostev AS A on tasunud 5 aasta kestel 305 tuhat euro, st keskmiselt 61 150 eurot aastas ehk igakuine tulu on 5095 eurot, siis ka juhul, kui osa sellest kulub ära äriühingu nn töös hoidmiseks, siis tegemist on ikkagi sellise märkimisväärse majandustulemiga, mis võimaldanuks hoolival/kohustusi omaval võlgnikul pidada palgaläbirääkimisi kõrgema kui 650-700 eurose töötasu saamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on siiani andnud vaid katteta lubadusi. Koroonapandeemia mõju majanduse eri harudele on kindlasti olemas, kuid xxxx on välja toonud, et võlgniku tööandjaks oleva äriühingu majandustegevuse näitajad ei ole selle all kannatanud. Kohus ei pea võlgniku lubadust hakata uue firma loomise kaudu lähima kahe aasta kestel järsku saama märkimisväärselt kõrgemat töötasu, eluliselt usutavaks. Kohtu arvates on võlgnikul põhjendamatu ettekujutus, et kui ka see 2 aastat läbi saab, et siis kohus igal juhul võlgniku vabastab täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on valinud taktika, et kui ta töötab piiripealselt lubatult miinimumpalgaga ja omab töökohta, siis on justkui põhjust loota, et see ongi alus teda vabastada nende kohustuste tasumisest, mille katteks ta seni viis aastat kestnud perioodi jooksul ei ole pidanud võimalikus tasuda mitte midagi. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu nõustub kohus ka xxxx seisukohaga, et võlgniku taotlus tema menetluse pikendamiseks veel 2 aastaks, ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul saaks seda teha võlgniku puhul, kellel on jäänud 5. aasta lõpuks tasumata veel marginaalne osa ja kelle puhul võlausaldajad näevad potentsiaali, et lisatud 2 aasta kestel võlgnik saabki kõik võlad tasutud ja nn puhtalt lehelt alustada, mis ongi selle menetluse eesmärk. Teisalt võib seda võimalust anda võlgnikule kes on midagigi tasuma hakanud ja kelle puhul on näha pingutust, et võlakoormat vähendada. Käesolevas menetluses sellist olukorda ei ole. Võlgnikule, kes on - negatiivses tähenduses - pingutanud selle nimel, et tema palk jääks miinimumtasu piiresse ja ei kajastuks ka tavapärase töösuhtena konto väljavõttel ja võlgnikule, kes on vältinud kontol rahade liikumist selleks, et kohus ei saaks jälgida tema elustandardit, ei ole põhjust lisaperioodi võimalust anda, kuna ta on tegutsenud vähimalt raske hooletusega ja seeläbi kahjustanud kõigi oma võlausaldajate huve.
PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustutest vabastamisest keelunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.