Hageja: OÜ Ida-Virumaa Autokool (registrikood 10518040, asukoht: Narva mnt 40, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41536), seaduslik esindaja: V. N. (epost: XXX lepinguline esindaja: A.N. Kostja: Arctic Wolf Service OÜ (registrikood 12881951, asukoht: Sõpruse tn 8a-20, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 31025), seaduslik esindaja: V.V.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Ida-Virumaa Autokool hagi Arctic Wolf Service OÜ vastu võla nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Arctic Wolf Service OÜ (registrikood 12881951) OÜ Ida-Virumaa Autokool (registrikood 10518040) kasuks 1244,50 eurot ( ükstuhat kakssada nelikümmend neli eurot ja 50 senti) ).
3.Jätta menetluskulud kostja Arctic Wolf Service OÜ kanda.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 700 (seitsesada) eurot.
Toimetada käesolev kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on Osaühing Ida-Virumaa Autokool hagi Arctic Wolf Service OÜ vastu võla nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.11.2020 üürilepingu nr. 18. Lepingu objektiks on äriruumid aadressil: Sompa 1 Jõhvi vald II korrusel. Lepingu p. 3.1. kohaselt oli üür ruumi kasutamise eest ühes kuus on 6,0 eurot üüripinna iga m2 eest ja p. 3.2. alusel kommunaalteenuste üüripinna iga m2 eest on 2,0 eurot (fikseeritud summa) kuus, mis on kokku lepingutasu 321,00 eurot (km-ga) kuus (üüritasu ja kommunaalkulud). Üürilepingu nr. 18 p. 3.5. kohaselt lepingu p.3.1. ja .3.2. nimetatud maksete mitteaegsel tasumisel maksab üürnik viivist 0,5% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest tasumata summast lähtudes. Üürileping nr 18 sõlmiti tähtajaga kuni 01.11.2021.a. Lepingu p. 7.5.1.oli üürnikul õigus üürileping erakorraliselt üles öelda enda majandustegevusest tulenevatel põhjustel, teatades sellest Üürileandjale vähemalt 3 (kolm) kuud kirjalikult ette. Nimetatud tähtaeg võib lüheneda juhul, kui ruumidele leitakse uus üürnik enne nimetatud tähtaja möödumist. Ette teatamistähtajast mittekinnipidamisel ning juhul, kui Üürileandja on sunnitud üürilepingu üles ütlema Üürnikust tulenevatel asjaoludel, on Üürileandjal õigus nõuda hüvitust kahjude katteks kolme kuu üürisumma ulatuses. Kostja viivitas üüri maksmisega kaks kuud ja 13 päeva. (veebruar, märts ja 13 päeva aprillis) Lisa
2.Aprilli 2021 alguses teatas Kostja hagejale, et soovib lepingu nr 18 lõpetada majandustegevusest tulenevatel põhjustel päevast. Kostja tagastas äriruumi üleandmise-vastuvõtmise akti alusel 13.04.2021 ja kuid on jätnud arved nr. 40221, 40321 ja 40421 -13 päevad kokku summas 781,10 eurot, viivise summas 262,40 eurot ja kahju 321,00 eurot tasumata käesoleva ajani. Üleandmise-vastuvõtmise aktis pooled leppisid kokku, et kostja kustutab võla vabatahtlikult hiljemalt 30.05.2021, parandab tekitatud kahjustused kuni 30.04.2021. Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei täida oma kohustusi, võib hageja nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuse täitmist ja hüvitist kahjude katteks kolme kuu üürisumma ulatuses vastavalt lepingu p-le 7.5.1. lisa 5. Kostja ei ole kasutatud ruumide ja majandamiskulude eest korrektselt tasunud. Seega seisuga 10.11.2021.a kostja võlg kokku on 1 364,50 eurot (põhivõlg 781,10 eurot ja viivis 262,40 eurot ja lepingu p. 7.5.1 alusel hüvitist kahjude katteks 321 eurot).
2.Kostja vaidles hagile vastu. 15.12.2021 esialgses vastuses leidis kostja, et hageja nõue on tõendamata. Hagi on ennatlik, pahatahtlik ja vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga ning perspektiivitu. 24.01.2022 vastuses leidis kostja, et on ebaselge viivise ja kahjunõude arvestus. Kostja taotles tunnistaja M. P. E. ära kuulamist. 13.04.2022 teavitas kostja seaduslik esindaja, et tunnistaja ei viibi Eestis ja palus asja menetleda edasi kirjalikus menetluses.
3.Maakohus määras asjas kohtuistungi, et kostja saaks oma seisukohti ja taotlust täpsustada. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 22.09.2022 andis maakohus kostjale veel kord võimaluse oma seisukohti ja taotlusi täpsustada, kuid kostja jättis kohtunõude täitmata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.VÕS § 76 lg.1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 101 lg.1 p.3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
7.Vaidlust ei ole selle üle, et:
1) pooled sõlmisid 01.11.2020 üürilepingu nr. 18, milles lepingu objektiks on äriruumid aadressil: Sompa 1 Jõhvi linnas II korrusel. 2) kostja kasutas üüritud ruume kuni 13.04.2021, mil üüritud ruumid 13.04.2021 koostatud akti alusel hagejale tagastati;
8.Kostja Arctic Wolf Service OÜ vastuväited hagile on järgmised: 1) hageja nõue on tõendamata; 2) ebaselge on viivise ja kahjuhüvitise arvestus.
9.VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Kui hageja üürileandjana esitas kohtule nõuded tasumata üüri, lepingust tuleneva viivise ja kahju hüvitamise nõudes vastavalt üürilepingu p-le 4.1.8, langes lepingu täitmise tõendamiskoormus kostjale kui üürnikule. Seega kostja pidi esitama kohtule tõendid, et ta on tasunud 2021 veebruari, märtsi ja aprillikuu arved ning 13.04.2021 aktis fikseeritud kahjustused (kahjustatud parkett, mille kostja kohustus parandama hiljemalt 30.04.2021). Kostja oma vastuväidete tõendamiseks kohtule tõendeid ei esitanud.
10.TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas nõuete tõendamiseks: üürilepingu nr.18 ja 13.04.2021 sõlmitud üürilepingu esemeks olnud äriruumide üleandmis-vastuvõtmise akti, millega on tõendatud, et kostja kasutas üürilepingu esemeks olnud äriruume kuni 13.04.2021. Hageja esitas nõuete (781,10 eurot) tõendamiseks arved nr R-40221 summas 321,60 eurot (veebruari üür ja majandamiskulud), nr.R-40321 summas 321,60 eurot (märtsi üür ja majandamiskulud) ja R-40421 summas 321,60 aprilli üür ja majandamiskulud. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on vähendanud aprillikuu arvet ja nõuab üüri ja majanduskulude tasumist aprillikuus üksnes 13 päeva eest. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud arved on tasutud. 13.04.2021 äriruumi üürilepingu nr.18 üleandmise-vastuvõtmise aktis on kostja seaduslik esindaja kinnitanud, et akti allakirjutamise hetkel oli kostjal tasumata arved veebruarikuu ja märtsikuu eest ning kohustus võlgnevuse tasuma hiljemalt 30.05.2021. Hageja esitas nõude üürilepingu p.4.1.8 alusel ruumide kasutamisel kostja pool parketile tekitatud kahju hüvitamiseks 321 eurot. Üürilepingu p.4.1.8 kohaselt kohustus kostja üürnikuna hüvitama Üürileandjale kõik Üürniku süü läbi Ruumi, hoone või hoone süsteemide ja seadmete rikkumisest tekitatud kahjud nende faktilises ulatuses. 13.04.2021 üleandmise-vastuvõtmiseaktis fikseerisid hageja ja kostja, et üüritud ruumide kasutamise käigus on saanud kahjustada parkett. Kostja kohustus kahjustused kõrvaldama hiljemalt 30.04.2021. Üleandmise-vastuvõtmise aktis leppisid pooled kokku, et kui üürnik ei kustuta võlgnevust hiljemalt 30.05.2021 võib üürileandja nõuda üürnikult kohustuste täitmist ja esitada kahjunõude lepingu p.7.5.1 järgi. Lepingu p.7.5.1 kohaselt Üürnikul on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda enda majandustegevusest tulenevatel põhjustel, teatades sellest Üürileandjale vähemalt 3 (kolm) kuud kirjalikult ette. Nimetatud tähtaeg võib lüheneda juhul, kui ruumidele leitakse uus üürnik enne nimetatud tähtaja möödumist. Ette teatamistähtajast mittekinnipidamisel ning juhul kui Üürileandja on sunnitud üürilepingu üles ütlema Üürnikust tulenevatel asjaoludel, on Üürileandjal õigus nõuda hüvitust kahjude katteks kolme kuu üürisumma ulatuses. Maakohus on seisukohal, et antud juhul leppisid poole kokku leppetrahvis, mille arvestuse lähtutakse üürilepingu p-s 7.5.1 sätestatust, s.o kui üürnik ei tasu kokkulepitud tähtajaks üüri ja majandamiskulude võlgnevust, võib üürileandja nõuda leppetrahvi samadel alustel nagu see on märgitud p-s 7.5.1, so kuni kolme kuu üürisumma ulatuses (3x201). Hageja esindaja selgitas
kohtuistungil, et kuigi hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi kuni kolme kuu üüri eest, küsis hageja üüri ainult ühe kuu eest. Tegelikkuses küsib hageja üüri rohkem kui ühe kuu üüri eest (321 eurot), so 120 eurot rohkem. Maakohus lähtub esindaja selgitustest, et üürileandjal oli soovi küsida leppetrahvi ainult ühe kuu eest, seega on põhjendatud leppetrahviks 201 eurot. Hageja esitas nõude viivise nõudes summas 262,40 eurot. Üürilepingu p-s 3,5 on sätestatud, et lepingu punktis 3.1. ja 3.3. nimetatud maksete mitteõigeaegsel tasumisel maksab Üürnik viivist 0,5 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest tasumata summast lähtudes. Viiviste tasumine toimub Üürileandja poolt esitatud viivisearvete alusel arvel näidatud kuupäevaks. Kostja ei ole vaidlustanud selgelt, et on arvete tasumisega viivitanud perioodil 01.06.2021 kuni 10.11.2021 kokku 164 päeva. Kohus arvestab, et hagejal oli õigus 164 viivitatud päeva eest nõuda viivist 263,71 eurot (1,608 x164). Tulenevalt sellest, et hageja nõuab viivist väiksemas summas, rahuldab kohus hagi hageja poolt nõutud summas, so 262,40 eurot. Maakohus rahuldab hagi osaliselt summas kokku 1244,50 eurot (781,10+201+262,40). 11.Maakohus leiab, et kostja väited: hagi on ennatlik, pahatahtlik ja vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga ning perspektiivitu, on asjakohatud.
12.Kostja taotles esialgses vastuses tunnistaja ärakuulamist. Kostja 13.04.2022 kirjas teavitas kostja seaduslik esindaja, et tunnistaja ei viibi Eestis ja palus asja menetleda edasi kirjalikus menetluses. Maakohus lähtus taotlusest ja kostja edasisest käitumisest tulenevalt (kostja esindaja ei ilmunud kohtuistungile ja ei vastanud kohtunõudele), et kostja loobus tunnistaja ärakuulamise taotlusest. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Asja menetlev kohus määrab samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalisel rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta rahuldatud ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Aleksei Naumkin, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
15.Hageja 13.04.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluses kulutusi summas 700 eurot (s.h riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 500 eurot (5 h)). Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja hageja menetluskuludele seisukohta ei esitanud.
16.Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust hinnaga 100 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja
vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 100 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
17.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-11514, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud õigusabitoimingutele 5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud õigusabitoimingute ajakulu on käesolevas menetluses vajalik ja põhjendatud.
18.Hageja on tasunud menetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 200 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja see makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis riigilõivu kulu on põhjendatud kulu.
19.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 700 eurot (s.h riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 500 eurot).
20.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.