2.Mõista kostjalt S.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlgnevus 249 eurot ja viivis (perioodi 21.11.2019-22.04.2022 eest) 135,44 eurot, kokku 384,44 eurot.
3.Mõista kostjalt S.K. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivised alates 23.04.2022 kuni põhinõude 249 eurot täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 113,56 eurot. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt S.K.lt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 380 eurot (sh riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot).
6.Mõista kostjalt S.K.lt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (380 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-22-106128 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 21.02.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.K. (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 15.03.2022 makseettepanekule vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 29.03.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks (dtl 1-16).
2.Hageja esitas 25.04.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 249 eurot ja viiviste nõudes (dtl 21-24).
3.03.05.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse, määras menetleda hagi lihtsustatud korras ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagi kättesaamisest (dtl 66-67).
4.Kostja esitas 20.05.2022 esialgse vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele vastu (dtl 76). 01.06.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele (dtl 80-81).
5.25.08.2022 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja kirjalikus menetluses, andis pooltele soovi korral täiendavate selgituste, tõendite ja taotluste esitamiseks ning vastaspoole esitatule vastamiseks tähtaja. Samuti määras kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade ning vastaspoole menetluskuludele vastamiseks. Kohus määras, et juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks 14.10.2022 (dtl 83-86).
6.05.09.2022 esitas hageja kostjale kompromissettepaneku (dtl 88-89). 07.09.2022 esitas kostja täiendava seisukoha (dtl 92). Hageja esitas 16.09.2022 seisukoha kostja täiendavale seisukohale (dtl 94-95). 29.09.2022 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 100102). Hageja nõue ja asjaolud
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 249 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 135,44 eurot ja viivised alates 23.04.2022 kuni põhinõude 249 eurot täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Telia Eesti AS vahel 17.01.2012 sõlmitud kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. 04.08.2017 sõlmiti tähtajatu seadmete kasutusleping, mille alusel tarbis kostja
2-22-106128 interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet digiboks Arris VIP1113 ja ruuter Inteno DG200A. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-ile. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboks Ariis VIP1113 maksumuse 24,75 eurot ja seadme ruuter Inteno DG200A maksumuse 27 eurot. Liitumislepinguga sõlmiti 15.05.2018 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale. 13.08.2018 sõlmiti tähtajaline liitumisleping seadme Huawei Y8 2018 Dual SIM ostmiseks. Komplektiga kaasnes 24-kuuline tähtajaline kohustus. Komplekti ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient tasuma käsitlustasu summas 149 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seotud saadud seadme maksumus ja/või muud saadud soodustused. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest maksmata. Telia Eesti AS on kostjale esitanud arveid mis on tasumata kogusummas 249 eurot. 04.05.2021 loovutas Telia Eesti AS nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Koos põhinõudega nõuab hageja kostjal viivist põhinõudelt kolmekordses VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 135,44 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 23.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Hageja esitas kohtule seisukoha kostja vastusele, milles tõi välja, et Telia Eesti AS ja kostja on kõik lepingud sõlminud kirjalikult omakäeliselt allkirjastades. Lepingute allkirjastamisega on kostja andnud kehtiva tahteavalduse ning sellest saab järeldada soovi astuda lepingulisse suhtesse Telia Eesti AS-iga. Kostja allkirja kujutis lepingutel ning kostja esitatud seisukohal ühtivad. Lepingute alusel oli Telia Eesti AS-il kohustus kostjale osutada televisiooni-, interneti-, rendi- ja telekommunikatsiooniteenust ning võimalust tasuda seadme eest osamaksetena. Telia Eesti AS täitis endale lepingute sõlmimisega võetud kohustused ning osutas kostjale teenuseid. Kostja on täitnud lepingutega võetud kohustusi kuni 20.10.2019 ning tasunud viidatud kuupäevani talle osutatud teenuste eest. Kostjal on tekkinud võlgnevus alates 21.11.2019. Kuna kostja on täitnud lepingutega võetud kohustusi kuni 20.10.2019 kuupäevani on hageja jaoks põhjendamatu kostja väide, et ta pole lepinguid sõlminud. Asjaolu, et kostja viibib xxx teenusel alates 30.06.2021 ei anna õigust keelduda lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostjal tekkisid võlgnevused enne 30.06.2021.
9.Juhul, kui kostja ei soovinud enam kasutada Telia Eesti AS teenuseid, oleks kostjal tulnud leping üles öelda. Lepingu kehtivuse ajal oli kostjal vastavalt üldtingimuste punktile 6.2.5 kohustus „maksta Teliale tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekivisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks.“ Arvetel nähtub ka, et kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid. Arvetel kajastuvad tehtud kõned Telia mobiilivõrgus, kõnede maht Telia võrku, kõned teenusnumbritele, kõned ja suunamised teiste Eesti operaatorite võrku. Kostja on vaid paljasõnaliselt väitnud ega ole esitanud tõendeid, et Telia Eesti AS-st tuleneva asjaolu tõttu ei oleks ta lepingujärgseid teenuseid kasutada saanud.
10.Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv summas 140 eurot ja esindustasu summas 720 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostja oma kohtule esitatud vastuses vaidles hagile vastu. Kostja märgib, et ta ei ole isiklikult sõlminud Telia Eesti AS-iga lepingut. Kostja viibib alates 30.06.2021 Häädemeeste Eakate kodu teenusel.
12.Kostja oma täiendava seisukoha kohaselt pole Telia Eesti AS teenuseid saanud.
2-22-106128 Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
14.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
15.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu kostja ja Telia Eesti AS vahel 17.01.2012 sõlmitud kliendilepingust, 04.08.2017 sõlmitud tähtajatu seadmete kasutuslepingust ja 15.05.2018 sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkuleppest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Asjaolu, et kostja on Telia Eesti AS-iga eelmärgitud lepingud sõlminud tõendavad hageja poolt hagiavaldusele lisatud kostja poolt allkirjastatud 17.10.2012 kliendileping (dtl 30), 04.08.2017 seadme kasutusleping (dtl 31-32) ja 15.05.2018 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe (dtl 36-38). Käesoleval juhul on kostja küll väitnud, et ei ole isiklikult Telia Eesti AS-iga lepinguid sõlminud, kui ei ole oma vastuväiteid põhistanud ega tõendanud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõendite ehtsust. Kohus on 25.08.2022 määruses muuhulgas selgitanud kostjale, et TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Sama paragrahvi lõike 4 teise lause kohaselt võib kohus määrata dokumendi võltsituse kontrollimiseks ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. TsMS § 293 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja ja Telia Eesti AS vahel on sõlmitud eelnimetatud lepingud.
18.17.01.2012 sõlmitud kliendilepingu punkti 4 kohaselt ostab Elion (Telia Eesti AS) kliendile teenuseid nende tehniliste ja sisuliste parameetrite ning tingimustega, mis on fikseeritud
2-22-106128 üldtingimustes, eeskirjades, tootetingimustes või muudes Elioni (Telia Eesti AS) poolt kehtestatud tüüptingimustes. Vastavate tingimustega on kliendil võimalik tutvuda Elioni (Telia Eesti AS) kodulehe www.elion.ee vahendusel. Teenuse tellimisel on klient kohustatud eelnimetatud tingimustega tutvuma ning neid teenuse kasutamisel täitma. Klient kohustub maksma tema poolt tarbitud teenuste ja osutatud kaupade eest tasu kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingutes, hinnakirjas ja tingimustes sätestatuga. Seega võttis kostja lepingutele alla kirjutades endale lepingutes ja nende lisadeks olevates üldtingimustes sätestatud kohustused.
19.Kohus on seisukohal, et tõendatud on, et Telia Eesti AS esitas kostjale perioodil 01.11.201901.03.2020 järgmised arved: - 31.10.2019 arve nr 11201906106114 summas 35,98 eurot, maksetähtajaga 20.11.2019 (dtl 49); - 31.10.2019 arve nr B19100806928 summas 20,78 eurot, maksetähtajaga 20.11.2019 (dtl 48); - 30.11.2019 arve nr 12201906613156 summas 35,98 eurot, maksetähtajaga 20.12.2019 (dtl 47); - 30.11.2019 arve nr B19111238812 summas 20,44 eurot, maksetähtajaga 20.12.2019 (dtl 46); - 31.12.2019 arve nr 0120200310616 summas 25,87 eurot, maksetähtajaga 20.01.2020 (dtl 45); - 31.12.2019 arve nr B19121593524 summas 9,88 eurot, maksetähtajaga 20.01.2020 (dtl 44); - 31.01.2020 arve nr 02202000782965 summas 39,46 eurot, maksetähtajaga 20.02.2020 (dtl 42); - 31.01.2020 arve nr B20012085117 summas 33,61 eurot, maksetähtajaga 20.02.2020 (dtl 41); - 29.02.2020 arve nr 3202001255947 summas 27 eurot, maksetähtajaga 20.03.2020 (dtl 40). Kõigil arvetel on märgitud nii makseinfo, Telia Eesti AS arvelduskontode numbrid, kostja arvete viitenumber kui ka arve alajaotus.
20.Üldtingimuste punkti 6.2.5. kohaselt on kliendil teenuste kasutamisel järgmised kohustused: maksta Teliale tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Klient ei vabane arve tasumise kohustusest, kui ta ei ole Telia väljastatud arvet kätte saanud. Klient on kohustatud teavitama Telia kohe sellest, kui ta ei ole arvet kätte saanud.
21.Hageja selgituste kohaselt tasus kostja kuni 20.10.2019 Telia Eesti AS-le osutatud teenuste eest, peale mida kostja enam arveid ei tasunud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja poolt tõendatud, et kostja on rikkunud arvete õigeaegse maksmise kohustust.
22.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda
2-22-106128 kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 249 eurot.
23.Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivise kolmekordses VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile
4.10.1.järgi kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist tarbijalt kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Seaduses sätestatud määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub 8% aastas.
25.Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivisearvestust vaidlustanud. Hinnates hageja viivise arvestamise käiku koosmõjus viivisearvestusega on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
26.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 249 eurot ja viivise perioodi 21.11.2019-22.04.2022 eest summas 135,44 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
28.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
29.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja tasu 720 eurot (käibemaksuta). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
30.TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 140 eurot.
31.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
32.Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 720 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida hageja kui võlgade
2-22-106128 sissenõudmisega igapäevaselt tegelev äriühing kogu aeg kasutab samalaadsete nõuete esitamisel. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole olnud keeruline. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist õiguslikku vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 2 tunni kulu ehk 240 eurot ilma käibemaksuta
33.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.