Internetikaubamajad OÜ hagi DPD Eesti AS-i vastu enamtasutud summa tagastamise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 7. septembri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Internetikaubamajad OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Internetikaubamajad OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige MS Kostja (vastustaja): DPD Eesti AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kati Jakobson-Lott
Menetlustoiming
Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
RESOLUTSIOON
1.Keelduda hageja Internetikaubamajad OÜ 7. septembri 2022 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu sama kuupäeva otsuse peale menetlusse võtmisest.
3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda, välja arvatud kaebuselt tasutud riigilõiv, mille ta võib paluda tagastada. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
1.Internetikaubamajad OÜ (hageja) esitas 13. detsembril 2021 Harju Maakohtule hagi DPD Eesti AS-i (kostja) vastu 155,70 euro nõudes. Hageja väitis järgmist: -
-
pooled sõlmisid 2020. aasta novembris koostöölepingu, mille alusel hageja ostab kostjalt pakiautomaadi teenust kokkulepitud soodushinnaga, mis on toodud lepingu lisas 1. Lepingus oli kokku lepitud hind pickup teenusele 1,71 eurot, millele lisandusid, kütuselisa 0,12 eurot, tööjõu lisatasu 0,14 eurot ja käibemaks; alates 19. oktoobrist kuni 1. detsembrini 2021 rakendas kostja hageja tellitud teenustele täishinda, aga sellest hagejat eelnevalt ei teavitanud. Hagejale esitati põhjendamatult kokku neli täishinnaga arvet eelnimetatud ajavahemikul (edaspidi: vaidlusalused arved), millest kujuneb hinnavahe 155,70 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja nõuab selle summa tagastamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema peamised vastuväited on järgmised: -
-
koostööleping ei sisalda kokkulepet, et kostjal puudub õigus teenuse hinda muuta. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 2.6 teise lause kohaselt kehtisid lepingus märgitud hinnad kuni kostja hinnakirja muutmiseni. Kestvuslepingute ja -teenuste puhul on tavaline ja mõistetav, et sisendhinnad (kütus, tööjõukulud jmt) muutuvad ajas, mis toob kaas vajaduse teenuse hinda korrigeerida; ekslik on väide, et hagejat hindade muutumisest ei teavitatud. Tüüptingimuste p-de 1.6 ja 1.7 kohaselt teavitab kostja mh hinnakirja muutmisest oma veebilehe vahendusel vähemalt 15 kalendripäeva ette ja kliente ei pea eraldi muudatustest teavitama. Kui klient ei nõustu muudetud tingimustega, siis on tal õigus leping lõpetada. Kui klient jätkab teenuse kasutamist pärast muudatuse jõustumist, siis loetakse, et ta on muudetud tingimustega nõustunud. Siiski teavitati hagejat 10. septembril 2021 kell 12:06 saadetud e-kirjaga. Kostja möönab, et teavitus saadeti e-posti aadressile XXX, mitte aga hageja äriregistris (ja lepingus) olevale e-posti aadressile. Samas on hageja varasemalt suhelnud kostjaga aadressi XXX vahendusel. Domeen prokids.ee on hageja registreeritud ja veebilehel www.prokids.ee on operaatorina nimetatud hageja.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 7. septembri 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.1.Maakohus tuvastas lepingu sõlmimise ja selle tingimused nii nagu hageja need esile tõi, samuti hagejale vaidlusaluste arvete esitamise ja neist nõudesummale vastava hinnavahe kujunemise. Nende asjaolude üle ei olnud pooltel vaidlust.
3.2.Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Selle sätte kohaldamise eeldus on kostjale soorituse tegemine ilma õigusliku aluseta. Maakohus ei tuvastanud, et hageja oleks kostjale midagi maksnud õigusliku aluseta. Pooltevaheline leping on jätkuvalt kehtiv ja hagejalt on nõutud tasumist kooskõlas lepinguga.
3.3.Poolte kokkuleppe kohaselt oli kostjal õigus aeg-ajalt hinnakirja muuta, teavitades sellest hagejat. Kohus nõustus kostjaga, et selline tegevus on kestvuslepingute puhul äritegevuses tavapärane praktika, et kui nt sisendhinnad muutuvad, siis muutavad ka teenust osutamise hinnad.
3.4.Lepingule kohalduvad kostja tüüptingimused. Hageja kinnitas koostöölepingu sõlmimisel nendega tutvumist ja nõusolekut. Tüüptingimuste p 1.6 kohaselt teavitab kostja 2 (4)
lepingu dokumentide muutumisest veebilehe vahendusel vähemalt 15 kalendripäeva ette. Klienti eraldi muudatuse jõustumisest ei teavitata. Kui klient ei nõustu muudetud tingimustega, siis on tal õigus leping lõpetada. Kui klient jätkab teenuse kasutamist pärast muudatuse jõustumist, siis loetakse, et ta on muudetud tingimustega nõustunud. Tüüptingimuste p 1.7 järgi kuulub eelnevas märgitud dokumentide hulka ka hinnakiri. Tüüptingimuste p 2.6 teine lause näeb ette, et kirjalikus lepingus kokku lepitud hinnad kehtivad kuni kostja hinnakirja muutmiseni, v.a kui pooled on selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti. Nendest tingimustest erinevaid kokkuleppeid poolte leping ei sisalda.
3.5.Järelikult võis kostja muuta hinnakirja, teavitades sellest vähemalt 15 päeva ette veebilehe vahendusel. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei edastanud hinnakirja muudatusi hageja äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Tüüptingimused ega leping ei näe ette sellist kohustust. Kohus tuvastas siiski, et kostja saatis 10. septembril 2021 kell 12:06 e-posti aadressile XXX teavituse alates 1. oktoobrist 2021 jõustuva hinnakirja kohta. Hageja esindaja on selle e-posti vahendusel varasemalt kostjaga suhelnud ja domeeni prokids.ee registreeris hageja. Viidatud veebilehel on portaali operaatorina märgitud hageja. Seega on kostja teavitanud hagejat alates uuest hinnakirjast.
3.6.Kohus nõustus kostjaga ka selles, et hoolas ettevõtja oleks teavitusele, eriti kui ta ei nõustu hinnakirja muudatustega, reageerinud ja kostjaga kui teenuse osutajaga ühendust võtnud. Selle asemel jätaks hageja teenuste tellimist. Kokkuvõttes on vaidlusalused arved põhjendatud ja hageja ei ole teinud kostjale alusetut sooritust. Hagi jäi seetõttu rahuldamata.
3.7.Maakohus ei andnud luba otsuse vaidlustamiseks.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Hageja esitas 7. septembril 2022 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus ei tuvastanud õigesti kostja hinnamuutuse faktilisi asjaolusid. Kostja hinnakiri võis küll muutuda, kuid mitte täishinnaks, vaid kostja pidanuks rakendama muudetud või muutunud soodushinda. Lepingulise koostööpartneri hinnamuutus ei saa selline, et uus hind võrdsustub jaekliendi hinnaga (täishinnaga).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel. Hageja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud, aga võib paluda tagastada riigilõivu.
6.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 eurot. Kuna hageja nõue ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja maakohus võis seda menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.
7.Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuses kaebekorra märkimine pole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos selles viidatud varasema praktikaga).
8.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse 3 (4)
normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Maakohus kontrollis asjakohaselt VÕS § 1028 lg 1 tingimusi ja tegi õige järelduse, et hageja nõude rahuldamise eeldused pole täidetud. Koostöölepingust ei tulene kostjale kohustust rakendada hageja suhtes soodsamat hinda kui näeb ette kostja hinnakiri. Samas tulenes kostjale lepingust õigus hinda ühepoolselt muuta. Hageja sai hinnamuutusele reageerida kas nõustumisega (mh jätkates teenuse tellimist) või lepingu lõpetamisega. Hageja ei tugine väitele, et ta oleks lepingu lõpetanud. Seega oli kostja hinnamuutuse kujundamisel selles mõttes vaba otsustama, kas ta suurendab hagejaga varem kokku lepitud hinda kuni tavahinnakirja määrani või lepib hagejaga kokku sellest erineva uue soodushinna.
10.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, sest hagi jäi rahuldamata.
11.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud (v.a riigilõiv, vt järgmine p 12) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks. Nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada.
12.Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Vastava taotluse saab esitada ka maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise etapis.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.