Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-765
Kohtuasi
Procars Nordic OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.08.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Procars Nordic OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Procars Nordic OÜ (registrikood 12871881), lepingulised esindajad vandeadvokaat Priit Palmiste, vandeadvokaat Stig Hendrikson Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Krista Raudsepp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Procars Nordic OÜ 21.09.2022 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15.08.2022 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Procars Nordic OÜ kanda. Julianus Inkasso OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Procars Nordic OÜ (hageja) esitas 17.01.2022 Harju Maakohtule hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja) vastu ebaõigete andmete avaldamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 1650 eurot ja viivise 50,99 eurot ning viivise põhinõudelt 1650 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 kohases määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 1.1 Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt esitas kostja 19.07.2021 hagejale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks. ParkkiPate OY andis kostjale käsundi hagejalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Käsundi ese oli 12.07.2019 leppetrahv nr 1593203 hageja omandis olnud sõiduauto Mercedes-Benz (registreerimistunnus XXXXXX) parkimistingimusi rikkuva parkimise eest (parkimistasu maksmata jätmine) Soomes. Kuigi hageja vaidles nõudele vastu, avaldas kostja kontrollimata ja alusetul nõudel põhineva maksehäire OÜ-le Krediidiregister kuuluval veebileheküljel www.taust.ee. 1.2 Hageja esitas kostjale vastuväited e-kirja teel 27.07.2021. Samuti edastas hageja lepinguline esindaja kostjale 26.08.2021 pretensiooni ja nõudekirja rikkumise peatamiseks ning kahju hüvitamiseks. Hageja väitis, et sõiduki Mercedes-Benz parkimise eest leppetrahvil toodud kohas ja ajal on tasutud. Kviitungilt nähtub, et parkimise eest on tasutud 12.07.2019 kell 17.03 kuni 18.03. Leppetrahvi kohaselt oli kontrolli teostamise aeg kell 17.30. Hageja tegevusalade hulka kuulub sõiduautode rendile andmine ja leppetrahvi nõude aluseks oleva parkimistingimuste rikkumise ajal oli sõiduauto kolmanda isiku kasutuses. 1.3 Kostja on õigusvastaselt tekitanud hagejale kahju, sekkudes kostja majandustegevusse ja seades kontrollimata ja alusetu nõude alusel avaldatud ebaõige maksehäire avaldamise teel hageja ebasoodsasse valgusesse potentsiaalsete äripartnerite ja/või võlausaldajate ees. Kostja oleks pidanud piisava põhjalikkusega kontrollima andmeid, millele nõue tugineb, ja hindama nõude olemasolu, mida kostja kolmanda isiku käsundi alusel hagejalt nõuab. Kostja on ebaõige maksehäire avaldamisega tekitanud hagejale kahju. Majanduslikult kahjulik tagajärg on tõendatav ja rahaliselt hinnatav ning selleks on hageja õigusabikulud ebaõige maksehäire eemaldamiseks. 1.4 Lisaks selgitas hageja, et talle kuulub 80% Soomes registreeritud äriühingu RSX OY osadest. RSX OY tegevusalaks on mootorsõidukitega seotud äritegevus. RSX OY oli enne maksehäire avaldamist leppinud kokku tehingu sõiduauto Mercedes-Benz S 350 D omandamiseks hinnaga 38 000 eurot Kalju Holding OÜ-lt. RSX OY pidi eelnimetatud sõiduauto võõrandama Soomes Green Company OY-le hinnaga 46 000 eurot. Kokkuleppe kohaselt oleks Kalju Holding OÜ andnud RSX OY-le krediiti ja RSX OY oleks sõiduauto eest tasunud peale võõrandamistehingut Green Company OY-ga. Kostja avaldatud maksehäire tulemusena taganes Kalju Holding OÜ tehingust. Seetõttu langes ära tehing Green Company OY-ga ja RSX OY-l jäi saamata tulu 8000 eurot. Lähtudes kahju tekkimise asukohast, on RSX OY kahju hüvitamise nõue kostja vastu menetluses Helsingi esimese astme kohtus, mistõttu ei ole see nõue käesoleva hagi esemeks. Siiski on ebaõigest maksehäirest tuleneva kahju kandjaks ka hageja, kelle kohta maksehäire oli esitatud ja kes omab RSX OÜ-s olulist osalust. See ilmestab, et maksehäire kujutab endast VÕS § 1047 lg 2 toodud majanduslikult kahjulikku asjaolu.
2-22-765 1.5 Hageja hinnangul on kostja poolt ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p-de 6 ja 8 kohaselt. Kostja teadis või pidi teadma, et tegelikkuses sissenõudjal nõuet ei ole, kuna hageja oli võlgnevuse (leppetrahvi) tasunud. Kostja aga maksehäiret maha ei võtnud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 11 ei välista nende menetlusega seotud kulude, mille hüvitamine ei toimu TsMS-s sätestatud eriregulatsiooni kohaselt, hüvitamise nõudmist VÕS § 115 (§ 1043) ja § 127 jj alusel kahju hüvitamise korras. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 150 (lisandub käibemaks) eurot tunnis. Seega on hageja kantud kohtuvälised õigusabi kulud olnud alla turu keskmise ning põhjendatud. Lisaks põhinõudele nõudis hageja algselt kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg 1 järgses määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 1.6 29.03.2022 menetlusdokumendis täpsustas hageja nõuet ja selgitas, et seoses ParkkiPate Oy ja kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisega on hageja kandnud kohtuväliseid õigusabikulusid 1987,50 eurot (põhinõue, ilma käibemaksuta) ning käesoleva asja menetlemisel ta põhinõudega seotud kõrvalnõudeid ei esita. Nõude aluseks on kaks õigusabiarvet (arve nr 2524 summas 1275 eurot ja arve nr 2623 summas 712,50 eurot ilma käibemaksuta).
2.Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja (käsundisaaja) ja ParkkiPate OY (käsundiandja) on sõlminud käsunduslepingu VÕS §-i 619 mõttes. VÕS §-i 619 kohaselt kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tulenevalt vajaliku hoolsusega ja VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsunditäitmisel järgima käsundisaaja juhiseid ning täitma käsundi oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes. 2.1 Kostja avaldas tõele vastava faktiväite hageja võlgnevuse kohta arvestades ParkkiPate OY käsunduslepingu sõlmimisel antud kinnitusi hageja võlanõude kohta. Kostja on seisukohal, et hagejal oli/on võlgnevus ParkkiPate OY ees, millest tingitud maksehäire avaldamine Krediidiregister OÜ poolt hallatavas maksehäireregistris portaalis www.taust.ee oli korrektne. Hageja on lisanud hagiavaldusele 15.07.2019 ParkkiPate OY vastuse reklamatsioonile nr 1593203. Viidatud reklamatsiooni vastusest nähtub ParkkiPate OY selgitus, et parkimisalale parkides tuleb tasuda parkimistasu, mida parkimiskontrolöril peab olema võimalik kogu parkimisaja jooksul kontrollida. Hagiavalduse lisa 3 lk-l 4 (parkimistrahv) on pilt parkimistingimustest. Parkimistingimuste punkti 4 kohaselt tuleb parkimispilet asetada tuuleklaasi taha või alla nii, et see oleks väljast hästi loetav. Punkti 5 kohaselt parkimispiletit ei saa esitada tagantjärele. Käesoleval juhul on parkimistrahvi tegemise hetkel parkimiskontrolöri tehtud piltidelt näha, et sõidukil ei ole tuuleklaasi taga või all ega mujal nähtaval kohal parkimispiletit. Parkimistingimustest tulenevalt hagi lisana 6 esitatud parkimispileti tagantjärele esitamine ei tõenda, et hageja ei oleks parkimistingimusi rikkunud. Tagantjärele esitatud parkimispilet võib näiteks olla parklast leitud või on palutud naaberparkijalt, et seda pahauskselt oma huvides ära kasutada. Eelpool kirjeldatu on võimalik põhjusel, et hageja esitatud parkimispiletilt ei nähtu sõiduki numbrit. Kostja lähtus ParkkiPate OY kinnitusest kostjale, et ParkkiPate OY võlanõue hageja vastu on seaduslik, põhjendatud ja kehtiv ning kõik esitatud andmed võlanõude ja selle aluseks olevate dokumentide kohta on tõesed ja täielikud. Hageja maksehäire avaldamine oli põhjendatud, kuna hagejal on ParkkiPate OY ees võlgnevus.
2-22-765 2.2 VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on ebaõigete andmete avaldamine üldjuhul õigusvastane, kui seda on tehtud tahtlikult. Teo õigusvastasuse tõendamiseks peab kannatanu ehk hageja tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged. Käesoleval juhul on kostja põhistanud, et ParkkiPate OY hagejale tehtud parkimistrahv oli põhjendatud. Hageja ei olnud trahvi kuni 01.09.2021 tasunud. Järelikult oli hageja täitmata kohustuse kohta maksehäire avaldamine põhjendatud ning kostja ei ole tekitanud hagejale majanduslikku kahju. Hageja on ise tekitanud endale kahju, rikkudes parkimislepingu tingimusi. 2.3 Kostja ei nõustu hageja väidetega, et väidetavalt oli sõiduk parkimistrahvi saamise ajal välja renditud ning et parkimistrahvi eest vastutab juht, mitte sõiduki omanik. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ParkkiPate OY kohustuseks oli välja selgitada sõiduki juhi. Väär on hageja väide, et Soome kohtupraktika ei võimalda nõuda lepingulise kohustuse täitmist sõiduki omanikult. Soome Riigikohus on 16.03.2010 kohtuotsuses (https://www.finlex.fi/fi/oikeus/kko/kko/2010/20100023) asunud seisukohale, et vastuväide, et sõiduki omanik ei olnud sõiduki juht, ei too automaatselt parkimistrahvi nõude tühisust omaniku vastu. Õige on hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-82-16 (p 24), mille kohaselt on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Hageja väide, et sõidukit juhtis kolmas isik, on tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit väite tõendamiseks, et talle kuuluvat sõidukit kasutas rendilepingu alusel kolmas isik. 2.4 Kostja on seisukohal, et tema kui käsundisaaja ei avaldanud hageja kohta ebaõiget maksehäiret ega ebaõiget faktiväidet ning ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 ja 2 mõttes. Hageja on ise tõendanud hagiavaldusele lisatud tõenditega (hagiavalduse lisa 3 ja 1), et ta rikkus parkimistingimusi, mille tõttu väljastas ParkkiPate OY talle parkimistrahvi. Hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude üldisi eeldusi. Kostja on vaidlustanud täies ulatuses ka RSX OY Soome kohtusse esitatud väidetava kahju hüvitamise nõude. 2.5 Juhul kui kohus peaks tuvastama, et leppetrahv on alusetu, taotleb kostja hagiavalduse rahuldamata jätmist, kuna kostja ei teadnud ega olnud teadlik maksehäire avaldamisel andmete ebaõigsusest VÕS § 1047 lg 1 kohaselt. ParkkiPate OY kui käsundiandja on käsundisaajale ehk kostjale kinnitanud, et käsundiandja võlanõue hageja vastu on seaduslik, põhjendatud ja kehtiv ning kõik esitatud andmed võlanõude ja selle aluseks olevate dokumentide kohta on tõesed ja täielikud. Hageja hagiavalduse lisadena esitatud tõendid tõendavad, et hageja on rikkunud parkimistingimusi, mille tõttu on hagejale parkimistrahv ka esitatud. 2.6 Alternatiivselt, juhul kui Harju Maakohus leiab, et kahju hüvitamise nõue on kasvõi osaliselt põhjendatud, taotleb kostja vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel null euroni. Üksnes arve ei tõenda kulude kandmist ja kahju tekkimist. Hageja ei ole esitanud maksekorraldusi, seega on kahju tekkimine tõendamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja põhjendas seda järgmiselt.
3.1.Vaidlust ei ole selles, et kostja avaldas faktiväite hageja võlanõude kohta, avaldades maksehäire Krediidiregister OÜ hallatavas maksehäireregistris portaalis www.taust.ee. Pooled vaidlevad selle üle, kas: - avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2);
2-22-765 -
kostja kontrollis avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3), ning kõnealune nõue oli kostjale loovutatud või avaldas ta andmeid käsunduslepingu alusel.
3.2.VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Käesoleval juhul on nii hageja kui ka kostja esitanud tõendeid, et maksehäire aluseks olev tasumata leppetrahv/parkimistrahv on asjakohane. Sõiduauto Mercedes-Benz, registreerimistunnusega XXXXXX, on fotografeeritud parkimas 12.07.2019 kell 17.37, ilma et parkimispilet oleks nähtaval kohal, nagu oli nõutud parkimistingimustes. Kohus nõustub kostjaga, et parkimistingimustele järgi ei tõenda parkimispileti hilisem demonstreerimine parkimise eest tasumist. Puudub vaidlus, et viidatud sõiduauto kuulub hagejale. Niisiis ei saa kostjale ette heita ebaõigete andmete esitamist.
3.3.Pooltel on vaidlus ka selle üle, kas kostja pidanuks põhjalikumalt uurima andmete tõele vastavust, mitte lihtsalt tuginema ParkkiPate OY kui käsundiandja andmetele. Kohus leiab, et kostjale ei ole ka selles aspektis midagi ette heita. Hageja ise on kohtule esitanud kostja reklamatsiooni, millega olid kaasas fotod parkivast autost, parkimistingimustest ning asjaolust, et parkimispiletit autos nähtaval kohal ei ole. Arvestades, et kõne all on 60 euro suurune parkimistrahv, oleks ülemäärane nõuda, et kostja uurinuks andmete õigsust veel põhjalikumalt. Ühtlasi on sellest tõendist nähtuv ka ParkkiPate OY volitus kostjale leppetrahvide ehk parkimistrahvide sissenõudmiseks. Seadusest ei tulene, et selliste nõuete sissenõudmiseks käsundi andmine peaks toimuma rangemas vormis kui lihtkirjalik volitus ja/või leping. Kahju hüvitamise nõue on seega alusetu.
3.4.Hageja on menetluse käigus oma nõude suurust täpsustanud ja märkinud, et ta põhinõudega seotud kõrvalnõudeid ei esita. Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist ei ole hagi muutmisega. Vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 2 ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist.
3.5.Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1980 eurot. Need koosnevad lepingulise esindaja kulust 16,5 tunni ulatuses. Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning osutatud õigusteenus kooskõlas asja mahuga. Tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjale hüvitada põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1980 eurot (sh käibemaks). Hageja peab tulenevalt kostja taotlusest tasuma lisaks hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.6.Hageja on tasunud 17.01.2022 esitatud hagiavalduselt riigilõivu kokku 280 eurot (225 + 55). Alates 1.01.2022 kehtiva riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasjas hinnaga kuni 2000 eurot tasuda riigilõivu 315 eurot. Kohus mõistab TsMS § 179 lg 1 alusel hagejalt välja vähem tasutud riigilõivu 35 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
2-22-765 Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, mõistes kostjalt Julianus Inkasso OÜ-lt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1987,50 eurot. Alternatiivselt palus apellant saata asi tagasi maakohtule arutamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Ühtlasi on hagejast apellant esitanud taotluse lubada vastustaja nõusolekul apellandi asemel menetlusse astuda tema eriõigusjärglasel Interbänk OÜ-l ning võtta vastu kaks dokumentaalset tõendit (nõude loovutamine, nõusolek andmete avaldamiseks).
4.1.Apellandi arvates on maakohus ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid, jätnud materiaalõiguse vääralt kohaldamata ja rikkunud oluliselt menetlusõigust, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigetele seisukohtadele. Apellant leiab, et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaoludele ja tõenditele uue hinnangu andmisega tuleb asjas teha uus otsus ja hagi tuleb rahuldada.
4.2.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus vääralt järeldanud, et parkimispileti eest ei olnud õigeaegselt tasutud. Väär on järeldus, et parkimispileti hilisem demonstreerimine ei tõenda parkimise eest tasumist. Kostja eemaldas 28.07.2021 avaldatud maksehäire 01.09.2022 väidetavalt Parkkipate OY juhistele, mis hageja hinnangul pigem kinnitab asjaolu, et leppetrahvi nõue 60 eurot oli alusetu.
4.3.Apellant leiab, et kuna Soomes oli ja on paralleelselt käimas sisuline vaidlus selle üle, kas ParkkiPate OY võis teha sõiduki omanikule leppetrahvi olukorras, kus sõiduki faktilist juhti ei saa tuvastada, siis oli kostja poolt maksehäire avaldamine ennatlik ning käsitatav ebaõigete andmete avaldamisena. Kostja ei kontrollinud avaldatavate andmete vastavust tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud, et Soome praktika kohaselt võib leppetrahvi määrata sõiduki omanikule. Maakohus ei ole käesolevas asjas juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et asja õigeks lahendamiseks tuleb kostjal tõendada, et andmete avaldamine on õiguspärane vastavalt Soome kehtivale õigusele, mistõttu on maakohus rikkunud oluliselt ka menetlusõigust.
4.4.Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse kuulata tunnistajana üle Antti Oskari Juntunen, kes saab kinnitada, et tema oli 12.07.2019 vaidlusaluse sõiduki tegelik juht. Apellant põhjendab uue asjaolu ja tõendi esitamist koos apellatsioonkaebusega sellega, et tal puudus varem tulenevalt Soome andmekaitse õigusest õigus avaldada kolmanda isiku andmeid kostjale ja ParkkiPate OY-le.
4.5.Apellant teatab lisaks, et on loovutanud hagi esemeks oleva nõude Interbänk OÜ-le (registrikood 16472362) ning palub, vastustaja nõusolekul, lubada Interbänk OÜ-l astuda menetlusse eriõigusjärglasena apellandi asemel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades muu hulgas ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
2-22-765
5.1.Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja oma 29.03.2022 seisukohas mõista kostjalt välja põhinõudena 1987,50 eurot ning kinnitas, et ta põhinõudega seonduvaid kõrvalnõudeid ei esita. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ja tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetlus on iga hagimenetlus, mis vastab TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud tunnustele ning lihtmenetluses tehtud otsusena tuleb käsitada ka kõiki neid otsuseid, mille puhul ei ole otsuses märgitud, et tegemist on lihtmenetluses tehtud otsusega või kus maakohus terve menetluse vältel kordagi asja lihtmenetluses menetlemisele ei viidanud (Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, 2018. Vt TsMS § 637 lg 21 kommentaar 3.4 (b); vt ka Riigikohtu 10.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-10, p 13 jj). Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt 01.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 12). Eeltoodust tulenevalt käsitleb ringkonnakohus käesolevat tsiviilasja lihtmenetluse asjana. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
5.2.Hageja on vaidlustanud peamiselt kahte aspekti. Esiteks leiab ta, et parkimise eest tasumine on tõendatud ka siis, kui parkimispilet ei olnud pandud parkimise ajaks auto tuuleklaasi taha või alla nii, et see oli väljast hästi loetav. Teiseks leiab hageja, tema auto oli 12.07.2019 kolmanda isiku valduses, mistõttu tema omanikuna ei vastuta. Eelkõige rõhutab ta, et Soome seaduste kohaselt autoomanik ei vastuta. Maakohtu menetluses hageja kolmanda isiku kohta mingeid andmeid ei esitanud.
5.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja väited alust järeldada, et maakohus oleks vaidlust lahendades kummagi aspekti hindamisel ilmselt eksinud. Maakohus asus põhjendatult ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga seisukohale, et parkimise puhul saab lugeda lepingu ParkkiPate OY ja hageja vahel sõlmituks, sest hageja oli sõiduki omanik. Kuigi enda väitel ei kasutanud hageja sel ajal sõidukit ise, ei esitanud ta maakohtule andmeid sõiduki kasutamise asjaolude ega kasutaja kohta. Riigikohus on leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), siis autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto vastutava kasutaja kontrolli all ja teisel poolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Tõendamiskoormis tuleb seetõttu hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik
2-22-765 (vt Riigikohtu 26.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 24; Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Apellatsioonimenetluses on uute asjaolude ja tõendite esitamine TsMS § 652 järgi oluliselt piiratud. Hageja on alles apellatsioonkaebuses esmakordselt nimetanud sõiduki 12.07.2019 väidetava kasutaja andmed. Hageja väited selle kohta, et ta ei saanud Soome andmekaitse reeglite tõttu asjaomast tõendit varem esitada, ei ole TsMS § 652 lg 4 tähenduses põhjendanud ega põhistanud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et parkimisega seotud lepingu sõlmimise ja leppetrahvi kohaldamise õiguspäraseks hindamiseks oleks pidanud maakohus vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008 määrusele 593/2008 (Rooma I määrus) kohaldama Soome õigust. Käesoleva tsiviilasja esemeks ei olnud parkimistrahvi vaidlustamine, vaid hageja etteheide kostjale maksehäire avaldamise kohta www.taust.ee veebilehel ning avaldamisega seonduv kahjunõue. Leppetrahvi on hageja enda väitel vaidlustanud Soome kohtutes.
5.4.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust ka apellatsioonkaebuse väide, et parkimispileti hilisem demonstreerimine tõendab parkimise eest tasumist ning et maakohus on elulistele asjaoludele andnud ebaõige hinnangu. Maakohus asus hageja esitatud tõendeid TsMS § 232 lg 1 alusel hinnates põhjendatult seisukohale, et hageja enda ja kostja esitatud fotodega on tõendanud, et hagejale kuulunud sõiduauto Mercedes-Benz, registreerimistunnusega XXXXXX, tuuleklaasi alla või taha ei olnud parkimispiletit pandud (parkimistingimuste p 4). Parkimistingimuste p 5 kohaselt ei saa parkimispiletit esitada tagantjärele, st selle hilisem demonstreerimine ei tõenda maksmist. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 teise lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiväidetega (Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-13477, p 10 teine lõik koos edasiste viidetega). Maakohus on otsuses põhjendanud, et ta ei nõustu hageja väidetega seetõttu, et parkimistingimusi ei olnud täidetud ning parkimispileti hilisem demonstreerimine ei tõenda parkimise eest tasumist. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust kahelda hageja ja kostja maakohtus esitatud dokumentaalsete tõendite (fotode) usaldusväärsuses, kuna pooled ei vaielnud selle üle, et fotode tegemise ajal parkimispiletit auto tuuleklaasi all ei olnud. Kuna parkimistingimuste p-s 5 oli kirjas, et parkimispiletit ei saa esitada tagantjärele.
5.5.Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostjale ei saanud heita ette ebaõigete andmete esitamist, sest oli tõendatud, et hageja, kes oli auto omanik ja vastutas auto parkimise eest, ei olnud parkimistingimusi täitnud. Apellandi mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt Riigikohtu 27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 13). Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
2-22-765
6.Kolleegium lisab, et hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses, kuid ei ole apellatsioonkaebuse põhjendavas osas esitanud vastuväiteid hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise suuruse kohta. Seega ei ole hageja sisuliselt menetluskulude hüvitise suurust vaidlustanud (vt Riigikohtu 19.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-14547, p 15).
7.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kaebuse menetlusse võtmise korral tekiksid apellandil kaebuse rahuldamata jätmise tõttu täiendavad kulud.
8.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (315 eurot).
9.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Kuurberg
Indrek Soots
Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.