Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-22-765 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, põhjendused

2-22-765 kohaselt oleks Kalju Holding OÜ andnud RSX OY-le krediiti ja RSX OY oleks sõiduauto eest tasunud peale võõrandamistehingut Green Company OY-ga. Kostja avaldatud maksehäire tulemusena taganes Kalju Holding OÜ tehingust, millest tulenevalt langes ära tehing Green Company OY-ga mistõttu jäi RSX OY-l saamata 8000, 00 eurot tulu. Lähtudes kahju tekkimise asukohast, on RSX OY kahju hüvitamise nõue Julianus OÜ (käesolevas asjas kostja) vastu menetluses Helsingi 1. astme kohtus, mistõttu ei ole nõue käesoleva hagi esemeks. Siiski on ebaõigest maksehäirest tuleneva kahju kandjaks ka hageja, kelle kohta maksehäire oli esitatud ja kes omab RSX OÜ olulist osalust. See ilmestab, et maksehäire kujutab endast VÕS § 1047 lg 2 toodud majanduslikult kahjulikku asjaolu. Hagejal on kohtueelses menetluses kandnud õigusabikulusid summas 1650,00 (ilma KM-ta) eurot kostja poolse rikkumise peatamiseks, et kostja lõpetaks hageja kohta ebaõige ja majandustegevust kahjustava maksehäire kajastamise OÜ-le Krediidiregister kuuluval veebilehel www.taust.ee ja hüvitaks hageja poolt kantud õigusabikulud. Hageja hinnangul on kostja tegu (ebaõigete andmete avaldamine) õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 punkt 6 ja punkt 8 kohaselt. Kostja tegu on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 punkt 8 kohaselt, kuna kostja teadis või pidi teadma, et tegelikkuses sissenõudjal nõuet ei ole kuna hageja oli võlgnevuse (leppetrahvi tasunud). Selle asemel, et võlgnevuse tasumise tõttu maksehäire maha võtta, hoidis kostja maksehäiret siiski üleval. Seega on hageja hinnangul kostja tegu õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 punkt 8 alusel. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitamist ebaõigete andmete/majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamise teel põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 1650,00 (ilma KM-ta) eurot, mille moodustavad hageja poolt kantud õigusabikulud kostja poolse õigusrikkumise peatamiseks. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 174 lg 11 ei välista nende menetlusega seotud kulude, mille hüvitamine ei toimu TsMS-s sätestatud eriregulatsiooni kohaselt, hüvitamise nõude esitamist VÕS § 115 (1043) ja § 127 jj alusel kahju hüvitamise korras. Sellisteks kuludeks võivad olla nt sissenõudmiskulud, kohtueelses menetluses, st enne hagiavalduse koostamist kantud õigusabikulud. Samuti on Riigikohus leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad. Puudub igasugune alus arvata, et advokaat peaks kohtuväliselt osutama õigusteenust odavamalt kui kohtumenetluses. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 150 + km eurot tunnis. Seega on Hageja poolt kantud kohtuvälised õigusabi kulud olnud alla turu keskmise ning põhjendatud. Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt viiviseid vastavalt VÕS § 113 lg 1 toodud seadusjärgsele viivisemäärale alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja loeb viivistasu arvestamise alguseks kostjale õigusabikulude hüvitamiseks esitatud nõudekirjas antud tähtpäevale järgnevat päeva s.o 30.08.2021.

2-22-765 või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitamist ebaõigete andmete/majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamise teel põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 1987,50 (ilma KM-ta) eurot, mille moodustavad hageja poolt kantud õigusabikulud kostja poolse õigusrikkumise peatamiseks. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kui Kostja oleks lepingut nõuetekohaselt täitnud, poleks Hageja ka nõudekirju esitanud (VÕS § 127 lg 4). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (VÕS § 127 lg 2). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Puudub igasugune alus arvata, et advokaat peaks kohtuväliselt osutama õigusteenust odavamalt kui kohtumenetluses. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 150 + km eurot tunnis. Seega on Hageja poolt kantud kohtuvälised õigusabi kulud olnud alla turu keskmise ning põhjendatud. Kostja seisukoht

2-22-765 Parkimistingimustest tulenevalt hageja poolt lisana 6 esitatud ehk parkimispileti tagantjärgi parkimispileti esitamine ei tähenda/tõenda, et hageja ei oleks parkimistingimusi rikkunud. Parkimistingimuste kohaselt ei ole tagantjärgi võimalik parkimispiletit esitada. Kostja selgitab, et tagantjärele esitatud parkimispilet võib näiteks olla saadud näiteks viisil, mis on parklast leitud või näiteks naaberparkijalt palutud, et seda pahauskselt oma huvides ära hageja poolt kasutada. Eelpool kirjeldatu on võimalik põhjusel, et parkimispiletilt, mis on hageja poolt esitatud ei nähtu sõiduki numbrit, nagu nähtub hagiavalduse lisast 6. Kostja rõhutab veelkord, et vaidlust ei ole käesoleval juhul asjaolus, et hageja ei olnud pargitud sõiduki tuuleklaasi taha/alla nähtavale kohale parkimispiletit pannud, seega ei saa vaidlust olla asjaolus, et parkimistingimusi on rikutud. Kostja lähtus käsundiandja Parkkipate OY kinnitusest käsundisaajale ehk kostjale Julianus Inkasso OÜ, et käsundiandja võlanõue Procars Nordic OÜ vastu on seaduslik, põhjendatud ja kehtiv ning kõik esitatud andmed võlanõude ja selle aluseks olevate dokumentide kohta on tõesed ja täielikud. Hageja maksehäire avaldamine oli põhjendatud, kuna hagejal on võlausaldaja Parkkipate OY-le võlgnevus. Nii nagu kostja eelnevalt välja tõi käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite alusel ei ole vaidlust asjaolus, et hageja ei asetanud hageja sõidukit parkides parkimispiletit sõiduki tuuleklaasi taha/alla nähtavale kohale, seega ei ole ka vaidlust asjaolus, et hageja rikkus parkimistingimusi. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ja lähtudes käsundiandja Parkkipate OY kinnitustest on kostja seisukohal, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ja/või eksitavaid andmeid, st kostjale ei ole teada, et kostja poolt avaldatud andmed oleks ebaõiged või mittetäielikud. Kostja rõhutab, et hageja väited alusetust nõudest on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus hageja enda poolt esitatud tõenditega. Samuti on hageja poolt tõendamata, et ta oleks 12.07.2019. a parkimistrahvi/leppetrahvi Parkkipate OYle tasunud. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt ebaõigete andmete avaldamine on üldjuhul õigusvastane juhul, kui seda on tehtud tahtlikult. Teo õigusvastasuse tõendamiseks peab kannatanu ehk hageja tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged. Käesoleval juhul on kostja käesoleva menetlusdokumendi eelmistes punktides esile toonud ja põhistanud, et Parkkipate OY poolt hagejale tehtud parkimistrahv oli põhjendatud. Hageja ei olnud Parkkipate OY-le kostja andmetel kuni 01.09.2021. a parkimistrahvi tasunud, järelikult oli hageja lepingulise täitamata kohustuse alusel maksehäire avaldamine põhjendatud, st kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid õigusvastaselt. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et tegemist ei olnud alusetu ja kontrollimatu nõudega. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei olnud tegemist hageja kohta ebaõige maksehäire avaldamisega. Kostja ei ole tekitanud hagejale majanduslikku kahju. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole kostja vastu põhjendatud kuna täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 alusel. Hageja on tekitanud iseenda tegevusetuse tulemusel/tagajärjel endale kahju rikkudes parkimislepingu tingimusi. Parkimislepingu tingimuste rikkumise tagajärjel tehti Parkkipate OY poolt hagejale parkimistingimuste rikkumise eest parkimistrahvi, mida hageja Parkkipate OY-le tähtaegselt ei tasunud. Parkimislepingu tingimuste rikkumise ja parkimistrahvi mitte tähtaegse tasumise tagajärje tulemusel on hageja tekkinud kahju iseendale iseenda tegevusetuse tõttu. Kostja on seega seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue ja kahju hüvitamise nõudelt esitatud/arvestatud viivise nõue tuleb samuti jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja paljasõnaliste väidetega, et väidetavalt oli sõiduk parkimistrahvi saamise ajal välja renditud ning et parkimistrahvi eest vastutab juht, mitte sõiduki omanik. Lisaks ei nõustu kostja hageja väitega, et Parkkipate OY kohustuseks on/oli välja selgitada sõiduki juhi. Väär on hageja väide, et Soome kohtupraktika ei võimalda nõuda lepingulise kohustuse täitmist sõiduki omanikult. Soome Riigikohus on 16.03.2010 kohtuotsuses (https://www.finlex.fi/fi/oikeus/kko/kko/2010/20100023) asunud seisukohale, et vastuväide, et sõiduki omanik ei ole olnud sõiduki juht ei too automaatselt parkimistrahvi nõude tühisust omaniku vastu. Õige on hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-82-16. Viidatud

2-22-765 kohtulahendi punkti 24 kohaselt peab üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hageja, kui hageja ei tõenda, et autot juhtis muu (kolmas) isik. Kokkuvõttes on hageja väide paljasõnaline, et sõidukit juhtis kolmas isik. Hageja väide on täielikult paljasõnaline ja tõendamata. Juhul, kui hageja on seisukohal, et hageja sõidukit ei parkinud on/oli hagejal õigus ja võimalus Parkkipate OY-le või Julianus Inkasso OÜ-le esitada andmed ja tõendid isiku kohta, kes sõidukit parkimistrahvi saamise ajal tegelikult kasutas. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit esitatud väite tõendamiseks. Eesti Vabariigi LS § 72 lg 2 sätestab, kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, aadressi, sünniaja või isikukoodi ning juhiloa numbri. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 28.06.2017. a tsiviilasjas nr 2-16-116867 tehtud kohtulahendis asunud seisukohale, et eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (lahendi p 27). Transpordiameti andmete kohaselt oli parkimistrahvi saamise/tegemise hetkel hageja Procars Nordic OÜ sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kõnealuse asjaolu üle käesoleval hetkel poolte vahel vaidlus puudub. Vastutus sõiduki eest lasub sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal. Ka eeltoodust tulenevalt saab asuda vaid ühele järeldusele, et hageja maksehäire avaldamine maksehäirete registris www.taust.ee oli tõene ja korrektne, kuna Procars Nordic OÜ ei ole OY-le Parkkipate leppetrahvi/parkimistrahvi tähtaegselt tasunud ega esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et Procars Nordic OÜ-le kuuluvat sõidukit kasutas rendilepingu alusel kolmas isik. 3.5.10 Eelnevalt esile toodut arvesse võttes on kostja seisukohal, et kostja kui käsundisaaja ei avaldanud hageja kohta ebaõiget maksehäiret ja/või ebaõiget faktiväidet ning seega ei ole tegemist hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega ja majandustegevusse sekkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 ja 2 mõttes. Õigete andmete avaldamine ei ole VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane. Taganemata seisukohast, et hageja on tekitanud ise endale iseenda tegevusetuse tõttu kahju, rõhutab kostja, et kostja ei vastuta käesoleval juhul mitte mingil juhul väidetavalt hagejale tekkida võinud kahju eest. Kostja kordab veelkord, et hageja hagiavalduses esitatud väited, mida saaks käsitleda majandus- või kutsetegevusse sekkumisena on hüpoteetilised, paljasõnalised ja tõendamata, st ükski hageja väide ei tugine ega baseeru tõendil, mis hageja väiteid kinnitab ja tõendab. Kostja ei ole mitte mingil juhul sekkunud hageja majandus- või kutsetegevusse vaid maksehäire avaldamisega nö hoiatanud teisi võlausaldajaid, et hageja ei pruugi oma lepingulisi kohustusi täita ja teiste võlausaldajate ees. Maksehäire avaldamine ei ole teistele võlausaldajate nende poolt tehtavate otsuste tegemisel siduv. Kostja selgitab, et VÕS § 1045 lg 1 p 6 nimetatud õigusvastasuse aluste puhul ei hinnata kahju tekitaja teo õigusvastasust mitte teo tagajärje alusel, vaid teo õigusvastasus tuleneb vahetult teo enda iseloomust. Märgitu tähendab, et hinnata ei tule mitte asjaolu, et avaldamise tulemusel on teised ettevõtjad keeldunud hagejaga koostööd tegemast vaid asjaolu, kas avaldamise fakt iseenesest on õigusvastane. Kostja siinkohal kordab, et VÕS 1047 lg 1 tuginedes peab hageja ka õigusvastasust tõendama. Käesoleval juhul on hageja ise tõendanud hagiavaldusele lisatud tõenditega (hagiavalduse lisa 3 ja 1), et hageja rikkus parkimistingimusi, mille tõttu väljastati hagejale Parkkipate OY poolt leppetrahv/parkimistrahv ning ka asjaolu, et sissenõudja Parkkipate OY on hageja reklamatsioonile otsuse/vastuse esitanud, leides, et hageja on

2-22-765 parkimistingimusi rikkunud. Eeltoodut arvesse võttes on kostja seisukohal, et hageja viited ja väited hageja majandusliku kahju tagajärjest hagiavalduse punktides 2.15–2.22 täiesti asjakohatud. Muuhulgas kostja viitab, et nimetatud kahju, mida hageja on hagiavalduse punktides 2.15–2.22 välja toonud on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on hageja poolt tõendamata kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Kostja kinnitab, et kostja on täies ulatuses vaidlustanud ka Soome kohtusse äriühingu RSX OÜ poolt esitatud hagiavaldusele väidetavas kahju hüvitamise nõudes.

2-22-765 see on sätestatud ka parkimistingimustes), et parkimispileti hilisem demonstreerimine ei tõenda parkimise eest tasumist. Puudub vaidlus selle osas, et viidatud sõiduauto kuulub hagejale. Niisiis ei saa kostjale ette heita ebaõigete andmete esitamist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.