1.2.Poolte kokkuleppel jäävad kompromissis kajastamata menetluskulud poolte endi kanda.
1.3.Kompromisslepingu täitmise käigus, kui kostjad on teinud maksed, loetakse hagejale laekunud summade arvelt esmalt tasutuks hageja menetluskulud (riigilõiv), seejärel võla sissenõudmisega seotud kulud (sissenõudmiskulud), seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused (leppetrahv), seejärel tasumata intress ning lõpuks võlgnetav laenu põhiosa.
1.4.Juhul, kui kostjad ei täida käesolevas kompromissis kokkulepitud kohustusi, sh iga osamakse tasumise kohustust kohaselt, st viivitavad osamakse tasumisega rohkem kui üks (1) päev, kohustuvad kostjad solidaarselt tasuma hagejale kogu võla (s.o 28 076 eurot 76 senti) tasumata osa ning lisanduvad viivised põhinõude (19 129 eurot 7 senti) tagastamata osalt arvestusega 0,2% päevas alates kogu võla tasumata osa sissenõutavaks muutumise päevast.
1.5.Kompromiss on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele.
1.6.Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist ei ole kummalgi poolel üksteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone.
2.Määruse jõustumisel tagastada Placet Group OÜ arveldusarvele nr EE874204278606351211 (Coop Pank) pool tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot.
2
3.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUS
1.PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 13. augustil 2025 Harju Maakohtule hagiavalduse NORDIC CANDLE OÜ (kostja I) ja O.U (kostja II) vastu võla väljamõistmiseks. Harju Maakohus edastas 25. septembri 2025. a määrusega tsiviilasja kohtualluvuse alusel menetlemiseks Tartu Maakohtusse. Pooled esitasid 4. novembril 2025 kohtule kompromisslepingu kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja palub tagastada temale pool menetluses tasutud riigilõivust.
KOHTU SEISUKOHT
2.Kohus leiab, et 4. novembril 2025 allkirjastatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Pooled on jõudnud kokkuleppele võla summas ja selle tasumise korras.
4.Kohus lõpetab asjas menetluse (TsMS § 430 lg 1). Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
5.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotamises kokku leppinud, muud võimalikud menetluskuld jäävad poolte endi kanda.
6.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud.
7.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 1400 eurot, mistõttu kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv 700 eurot hageja märgitud arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ O.U Ratasepp Kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.