Pärnu Maakohus
Kohtunik
Nele Seping
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.11.2025, Rapla
Tsiviilasja nr
2-25-14948
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võla nõudes
Hagi hind
1117,37 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ 10746479), lepinguline esindaja CC
(registrikood
Kostja XX (isikukood XXX) Asja lahendamine
lihtmenetluses
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võla saamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata, kuna kostjal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 12.08.2022 järelmaksulepingu nr. X, mille alusel sai kostja kauba väärtuses 1291,97 eurot järelmaksuga. Lepingutasu 19 eurot, intressimäär 15,90% aastas, krediidikulukuse määr 30,42% aastas, igakuine osamakse 44,97 eurot ja osamaksete arv 48. Viimase osamakse tähtpäev on 05.09.2026. Kostja rikkus krediidiandjaga sõlmitud järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi, kui jättis 05.11.2024, 05.12.2024, 05.01.2025 osamaksed tähtaegselt tasumata. Krediidiandja saatis kostjale 04.02.2025 hoiatuse ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 18.02.2025. Kostja tähtaegselt võlga ei tasunud. Krediidiandja ütles 26.02.2025 järelmaksulepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt üles ning loovutas 27.02.2025 enda järelmaksulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja palub hagiavalduse rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue ning kõrvalnõuded.
(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja peab määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes tarbija kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja peab lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid. Krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas rikkus krediidiandja kostjaga järelmaksulepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, kui jättis kostja kohustuste kohta andmed kogumata ja analüüsimata. Hageja on leidnud, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid eeltoodud kohustusi nõuetekohaselt, kui ta kontrollis kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotlustel esitatud andmete, maksehäireregistrisse tehtud päringu ja Pensionikeskusest kostja sissetulekute kohta saadud andmete põhjal. Hageja leidis, et kostja pangakonto väljavõtte küsimine ei olnud vajalik, arvestades krediidi olemust, suurust ja kostjaga seotud asjaolusid oli krediidiandjal võimalik veenduda kostja võimes krediiti teenindada. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et hageja ei ole eeltoodud väiteid esitades kooskõlas Riigikohtu juhistega tõendanud, et muu teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Kohus on seisukohal, et kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks ei ole piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest ning Pensionikeskuse ja maksehäireregistri vastustest, sest need ei võimalda hinnata kostja kohustusi. Kohus märgib lisaks, et hageja esitatud lisa 7 (dtl 31) ei ole asjakohane tõend tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohta, sest see kajastab järelmaksulepingu sõlmimisest oluliselt hilisemal ajaperioodil olemas olnud nõudeid. Järelmaksuleping sõlmiti 12.08.2022, hagi lisa 7 väljavõte on esitatud 09.09.2025 seisuga, kajastades nõudeid alates 10.05.2025. Seega ei ole võimalik veenduda, kas kostjal esinesid maksehäired ka varasemalt ning kas vastav maksehäirete raport oli krediidiregistrisse võetud juba laenutaotluse hindamisel. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav ning krediidiandja ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet, on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui jättis kostja krediidivõimelisuse tema muude kohustuste osas nõuetekohase hoolsusega hindamata. Kohus on eelpool tuvastanud, et laenuandja võis kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 403 4 lg 7 järgi ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude 4
kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.