Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Siiri Malmberg 12. oktoober 2022, Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu 2-22-117802 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus XX vastu 40 euro nõudes 40 eurot
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA, registrikood 10811490, aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-post: x Kostja: XX, isikukood x, elukoht x x x, x x, x xx x, x, e-post: x Kirjalik menetlus
Menetluse vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus XX vastu.
2.Mõista XXlt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja leppetrahv 40 eurot.
3.Määrata hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulud kindlaks summas 384 eurot.
4.Välja mõista nimetatud summa kostjalt XX hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on
2-22-117802 selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja seisukohad
1.29.05.2019 seisuga kuulus hagejale/hageja oli vastutav kasutaja sõiduautole riikliku registreerimise märgiga xxx xxx vastavalt Transpordiameti päringu vastusele (dtl 73). Transpordiamet väljastab sõiduki omaniku andmetena isikukoodi ning ülejäänud andmed, st omaniku nimi ja kontaktandmed saadakse rahvastikuregistripäringu tulemusena. Tegemist ei ole pooliku ega moonutatud dokumendiga. Ka Transpordiameti veebilehel on esitatud, et liiklusregistri andmetele juurdepääsu saamisel kasutatakse andmevahetusplatvormi (AVP), mille eesmärgiks on pakkuda juurdepääsu liiklusregistri avalikele andmetele masinloetaval kujul (XML). Isikukood on isiku üheselt kindlaksmääramist võimaldav number (rahvastikuregistri seaduse § 39 lg 1).
2.P-s 1 nimetatud sõiduk pargiti 29.05.2019 hageja opereeritavale parkimisalale Tammsaare Ärikeskuses Tallinnas (dtl 52-62). Parkimistingimused on nähtavad parklasse sisenemisel ja parkimisalal, sh on seal pileti ostmiseks automaat (dtl 63). Hageja esitatud parkimislepingu tingimuste p 1 järgi sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Parkimislepingu sõlmimiseks antakse nõusolek sama punkti järgi sõiduki parkimisel parkimisalale. Parkimislepingu tingimuste p 2 järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja seega parkimislepingu pooleks. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kastaja, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Seda seisukohta on Riigikohus kinnitanud nt oma 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis nr 3-2-1-68-16 jne. Kostja küll eeldab, et sõidukit kasutas keegi teine, kuid kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, kes sõidukit kasutas ja seega vastutab parkimistrahvi eest. Kostja välja toodud LS § 72 ei reguleeri eraõiguslikke suhteid.
3.Kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki armatuurlaual ei ole olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimispiletit. Mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sõidukit ei olnud registreeritud parkimiskioskis tasuta parkimiseks.
4.Hageja väljastas leppetrahvinõude nr x maksetähtajaga 12.06.2019 summas 30 eurot (dtl 50). Leppetrahvinõue esitati selle panemisega auto kojamehe vahele rikkumise tuvastamise järgselt (dtl 60, 53). Kostja leppetrahvi ei tasunud. Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele tuleb pidada mõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamisel. Seega saab lugeda leppetrahvinõude kostja poolt kätte saaduks 29.05.2019.
5.Hageja saatis kostjale tema elukoha aadressil kohtueelselt meeldetuletuse võlgnevuse kohta (dtl 74), kuid kostja sellele ei vastanud. 04.08.2022 avaldas hageja, et kostja esitatud tõend (foto selle kohta, et ta viibis 14.05.2021 kodus) ei lükka ümber hageja väidet, et ta saatis kostjale meeldetuletuse leppetrahvi tasumise kohta, mida ei olnud kostjale võimalik kätte toimetada, kuna ta ei võtnud kirja vastu ega läinud sellele postkontorisse järgi. Kostja saatis kirja 14.05.2021 (päev, mille kohta kostja tõendi esitas), kuid kättetoimetamisel oli kiri 17.05.2021 kell 12:32:33 (dtl 108, 119 – 17.08.2022 selgitas hageja, et erinevus kahe tõendi vahel kättetoimetamise kellaajal on tehniline ja tingitud Omniva infosüsteemi ajalisest
2-22-117802 viivitusest). Asjaolu, et kostjal puudub postkast, ei ole hageja vastutusalas. See paneb hageja hinnangul riski kostjale endale, kui kostja ei saa kätte talle saadetud kirju ega teavitusi ning ei võta neid vastu ka isiklikult allkirja vastu, kui tegemist on tähitud kirjaga. Hageja kontrolli all ei ole asjaolu, mida postitöötaja märgib kirja kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja elukoha aadress on x x x, x x, x x, x x, x. Hagejal ei ole kohustust kostjale meeldetuletuskirja saata.
6.Oma 01.09.2022 seisukohas kinnitas hageja, et ta ei teadnud 14.06.2022 e-kirja saates, et kostjal puudub postkast. Hageja selgitas kostjale asjaolusid tavapärase praktika pinnalt. Kostja väited selle kohta nagu hageja peaks igakordselt enne kirja saatmist veenduma, kas adressaadil on postkast, on ebamõistlikud. Postkasti paigaldamata jätmine tähendab kostjale riski, et ta talle adresseeritud kirju kätte ei saa. Hageja seisukoht tugineb PostiS § 8 lg-le 8. Hageja ei ole tuginenud ühelegi tüüptingimusele, mis paneks igasuguse hageja poolt saadetava teate kättesaamise riski kostjale. Hagejale väljastati rahvastikuregistrist ainult kostja elukoha aadress. Rahvastikuregister ei väljasta andmeid, mis on esitatud teiste isikute poolt peale andmesubjekti enda. Antud juhul nähtub kostja esitatud kuvatõmmisest (dtl 127), et kostja e-posti aadressi on lisanud Maksu- ja Tolliamet (RRS §§ 65, 68, 98). Kostja seisukohad
7.15.07.2022 vastuses hagile oli kostja seisukohal, et hageja esitatud Transpordiameti vastusest nähtub ainult sõiduki omaniku isikukood, mitte omaniku nimi ja kontaktandmed. Kuna väljavõte tundub olevat poolik, siis ei tohiks sellega arvestada. 28.08.2022 seisukohas võttis kostja omaks, et talle kuulub sõiduk riikliku registreerimismärgiga xxxxxx ja et see parkis hageja väidetud ajal ja kohas, rikkudes parkimistingimusi. 15.07.2022 vastuses hagiavaldusele oli kostja seisukohal, et parkimisleping sõlmitakse parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. LS-i kohaselt on omanik kohustatud säilitama kuus kuud dokumenti, millega anti teisele kasutajale volitus sõiduki kasutamiseks. Antud tähtaeg on möödunud. Kostja ei ole 12.06.2019 väljastatud leppetrahvi näinud ja sellega eeldab kostja, et sõidukit kasutas keegi teine. Kostjal ei ole võimalik kasutajat tuvastada, kuna möödunud on tähtaeg, mille kestel tuli säilitada dokumenti, millega anti teisele kasutajale volitus sõiduki kasutamiseks.
8.Kostjale ei ole leppetrahvi kätte toimetatud, kostja ei ole saanud ka meeldetuletusi lepptrahvi tasumiseks. Kostja sai leppetrahvist teada alles maksekäsu kiirmenetluses, s.o mitu aastat leppetrahvi väljastamisest hiljem. Nimetatud olukord on vastuolus VÕS § 159 lg-s 2 sätestatuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud asjaoludest nähtub, et hageja on kostjale meeldetuletuskirja saatnud ja see on edukalt kätte toimetatud. 14.05.2021, kui väidetavalt üritati leppetrahvi kohta meeldetuletuskirja kätte toimetada, oli kostja kodus, mida tõendab kostja tehtud pilt (dtl 80-90). 14.06.2022 e-kirjas on hageja väitnud, et kiri jäeti kostjale postkasti (dtl 126). Kostjal puudub füüsilisel kujul postkast ja ta ei ole saanud mistahes teadet leppetrahvi kohta, mistõttu on hageja esitanud kohtule eksitavaid andmeid. Kostja ei vastuta postisaadetise edastamise eest. Kostja ei saa olla teadlik, et hageja ei suuda edastada kostjale postisaadetist veendumata enne selle edastamise võimalikkuses, mida kinnitab PostiS § 3 lg-s 2 sätestatu. Ka TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemal viibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale. Riski vastupidine jaotamine oleks vastuolus ka VÕS § 42 lg-ga 1 ja § 39 lg-ga 2. Hagejal oli võimalik aegsasti selgitada välja kostja e-posti aadress, et leida asjale kohtuväline lahendus. Kostja e-posti aadress on rahvastikuregistris alates 11.02.2014 (dtl 127).
9.Hageja ja kostja ei ole lepingulistes suhetes. Hageja esitatud kõrvalkulud ei ole põhjendatud ja on kontrollimatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-22-117802
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Riigikohus on oma 26.01.2017 otsuse nr 3-2-1-77-16 p-s 18 asunud seisukohale, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja parkimist vajava auto juhil kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
11.Nähtuvalt hagiavaldusest ja kostja 28.08.2022 seisukohast ei vaidle pooled selle üle, et : Kostjale kuulub sõiduk riikliku registreerimismärgiga xxx xxx; Sõiduk riikliku registreerimismärgiga xxx xxx pargiti 29.09.2019 hageja opereeritavale parkimisalale Tammsaare Ärikeskuse juures Tallinnas parkimistingimusi rikkudes. Kohus tuvastab nimetatud asjaolud lähtudes TsMS § 231 lg 2 esimesest lausest, mille kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kes sõiduki hageja opereeritavale parkimisalale parkis ja on seega parkimislepingu pooleks. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana 2 parkimistingimused. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja esitatud parkimistingimused on parkimistingimused, mis on paigaldatud Tammsaare Ärikeskuse juurde. Kohus tuvastab, et nimetatud parkimistingimuste p 2 kohaselt on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Riigikohus on oma 23.03.2016 otsuse nr 3-2-1-3-16 p-s 11 asunud seisukohale, et sõiduki omaniku kontrolli all on välja selgitada, kes vaidlusalusel ajal tema sõidukit kasutas ja hageja parkimisalale parkis. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, et talle kuuluv sõiduk pargiti 29.09.2019 hageja opereeritavasse parklasse kellegi teise poolt. Seega saab parkimistingimuste p-i 2 alusel eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis kostja, kes on seega parkimislepingu pooleks. Kohus on seisukohal, et nimetatud seisukohta ei muuda asjaolu, et parkimise faktist kuni kohtumenetluse alustamiseni on möödunud rohkem kui kuus kuud. LS § 72 lg 2 sätestab andmete säilitamise kohustuse kuue kuu jooksul, kuid tegemist on avalik-õigusliku normiga, mis ei ole käesolevas asjas kohaldatav (kuivõrd tegemist on eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega). Kohtu nimetatud seisukohta toetab nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-121855 (p 12.2). Kohus märgib, et olukorras, kus sõiduki omanik annab oma sõiduki kasutada kolmandale isikule ja tsiviilõiguslike nõuete aegumistähtaeg on üldjuhul 3 aastat, on mõistlik andmeid säilitada kauem kui kuus kuud.
13.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus tuvastab hagile lisatud parkimistingimuste p 5 alusel, et parkimislepingu rikkumise korral kohustus sõiduki kasutaja tasuma parkimiskorraldajale leppetrahvi 30 eurot. Kohus tuvastas kostja omaksvõtu alusel, et sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes. Seega oli hageja õigustatud nõudma kostjalt lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvi suurust.
14.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teatas leppetrahvi nõudest õigeaegselt. Riigikohus on oma 05.06.2019 otsuse nr 2-17-117146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või
2-22-117802 tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega, isegi kui see läheb edastamisel kaotsi ja see tegelikult kostjani ei jõua. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Kohus tuvastab hageja esitatud fotode alusel, et leppetrahv paigaldati kostja sõiduki kojamehe vahele 29.05.2019 kell 10:38:25 (dtl 53, sama foto nähtav ka dtl 60). Seega tuleb lugeda leppetrahv kostja poolt kättesaaduks 29.05.2019 kell 10:38. Seega ei oma leppetrahvi nõude lahendamisel tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale kohtuvälise meeldetuletuskirja.
15.Nimetatud kirja saatmine omab tähtsust hageja võla sissenõudmiskulu nõude lahendamisel. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud kostja suhtes võla sissenõudmiskulude nõude summas 10 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja sissenõudmiskulude hulka arvestanud Transpordiametile ja Rahvastikuregistrile tehtud päringud kostja andmete saamiseks ja nõudekirja koostamise ja saatmise Omniva vahendusel. Kostja ei ole vaidlustanud päringute tegemist registritesse. Kohus tuvastab, et hageja saatis 14.05.2021 kostjale tähitud kirja tema rahvastikuregistrisse saadetud aadressil x x x, x x, x x, x (dtl 74, 108), mida prooviti ebaõnnestunult kätte toimetada 17.05.2021 (dtl 119). Asjaolu, et saadetud kiri ja kirja kättetoimetamise ebaõnnestumine on seotud sama kirjaga, nähtub saadetise numbrist. Kohtu hinnangul ei välista sissenõudmiskulu põhjendatust asjaolu, et kostja kirja kätte ei saanud. Aadress, kuhu kiri saadeti, on kostja elukoha aadress. Nimetatu nähtub ka kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest, kus kostja on selle aadressi oma elukoha aadressina avaldanud. Kohtu hinnangul ei pidanud hageja aadressi põhjal mõistlikult aru saama, et tegemist ebakorrektse aadressiga, nagu on märkinud Omniva oma väljavõttes (dtl 119). Isegi, kui kiri jäi kätte toimetamata põhjusel, et kostjal ei ole postkasti (kostja väide), siis ei muuda see hageja sissenõudmiskulu põhjendamatuks. Kohus on seisukohal, et PostS §-s 8 sätestatud nõuete mittetäitmisel saadetise kättesaamata jäämise riski kannab saaja, kuivõrd kirja saatjatel puuduvad õiguslikud võimalused ja kohustused võõrastele kinnisasjadele postkastide paigutamiseks. Kostja ei ole vaidlustanud võla sissenõudmiskulu suurust. Vastuväited on esitatud kohtumenetlusega seotud kuludele. Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
2-22-117802
17.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. 18.1 TsMS § 139 lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 133 lg 1 alusel arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Antud hagiavalduse hagihinnaks on 40 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 kehtestab riigilõivumäärad ning sellest tulenevalt on hageja tasunud hagihinnalt riigilõivu 100 eurot. Hageja on tasunud vajaliku riigilõivu. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasutud riigilõiv 100 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. 18.2 Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 432 eurot. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Hageja 01.09.2022 esitatud seisukohas sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu antud asjas 4,5 tundi. Hageja poolt esindajale makstud tasu suuruseks on 432 eurot ning EFTA Legal OÜ osutab teenust 96 eur/h. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 06.05.2015 lahendi p-s 14 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4,5 tundi ei ole põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks hagiavaldusele kulunud ajakulu 1 tundi, arvestades hagiavalduses esitatud piiratud asjaolude ringi, asjaolu, et hageja lepinguline esindaja on samasisulisi hagiavaldusi korduvalt koostanud, kus õiguslikud põhjendused on sarnased, s.t kohtu hinnangul on hageja lepingulisel esindajal olnud võimalik kasutada hagiavaldust korduvalt (v.a asjaolude osa). Kohus on samuti seisukohal, et 15.07.2022 kostja seisukohaga tutvumise ja analüüsi, hageja vastuse koostamise, lisade komplekteerimise ja esitamise eest ei ole põhjendatud 1,25 tundi. Arvestades kostja vastuse lakoonilisust, kostja seisukohtade korduvust ja esitatud tõendeid, peab kohus põhjendatuks 45 min. Kohtu 15.08.2022 määrusega tutvumise ja hageja seisukohtade koostamise ajakulu 30 minutit peab kohus põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatud kostja 28.08.2022 seisukohaga tutvumise, analüüsi ja hageja vastuse koostamise kulu 45 minutit. Kohtu hinnangul on hageja seisukohad olulises osas kordavad, mistõttu saab põhjendatuks pidada 30 minutit. Kohtu hinnangul on tunnihind 96 eurot töötunni eest piisav arvestades muuhulgas ka seda, et käesolev võlaõiguslik vaidlus ei ole keerukas ja mahukas. Seega kuulub hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele summas 264 eurot. 18.3 Lisaks palub hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 172
2-22-117802 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus märgib, et käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot põhjendatud.
19.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.