Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11. oktoober 2022.a, Tallinn
Hagihind
68 112 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
2-22-8403 O. P. hagi Aktsiaselts Tallinna Linnatransport vastu hüvitise summas 57600 euro ja viivise saamiseks
nende Hageja: O. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Vesivärava 50, 10152 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960, asukoht Kadaka tee 62a, 12618 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Härginen (Advokaadibüroo Sorainen, Rotermanni tn 6, 10111 Tallinn; epost [email protected]) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport O. P.’i kasuks hüvitis summas 57 600 eurot.
3.Välja mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport O. P.’i kasuks viivis 0,05% päevas hüvitiselt, s.o 57 600 eurolt alates 03.06.2022 kuni nõude täitmiseni, kuid viivise kogusumma ei tohi ületada 57 600 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport kanda.
Välja mõista Aktsiaseltsilt menetluskulu summas 3698 eurot.
Välja mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport O. P.’i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3698 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
O.
P.’i
kasuks
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.O. P. esitas Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts Tallinna Linnatransport vastu hüvitise summas 57 600 euro ja viivise saamiseks. 1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.08.2018 juhatuse liikme ametilepingu (allkirjastatud 30.08.2018), mille kohaselt asus hageja täitma kostja juhatuse liikme ametiülesandeid. Ametilepingu sõlmimise aluseks oli kostja nõukogu poolt samal kuupäeval, s.o 17.08.2018, vastu võetud otsus hageja valimiseks kostja juhatuse liikmeks alates 10.09.2018. 1.2.08.01.2021 sõlmisid pooled ametilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt pikendasid pooled hageja ametilepingut kuni 09.09.2026. Ametilepingu muutmise aluseks oli kostja nõukogu 08.01.2021 otsus hageja kui juhatuse liikme volituste pikendamiseks 5 aasta võrra. 1.3.Kostja nõukogu võttis 18.05.2022 vastu otsuse, millega kutsus hageja tagasi kostja juhatuse liikme ametikohalt usalduse kaotuse tõttu alates 18.05.2022. Hagejale on otsus üllatuslik, kuivõrd hageja ei ole pannud toime mistahes kohustuste rikkumist või tegu, mis oleks põhjustanud tema suhtes usalduse kaotuse. Kostja ei ole esitanud hagejale mistahes etteheiteid töö osas või nõudeid mistahes rikkumiste kõrvaldamiseks. Samuti ei nähtu kostja nõukogu 18.05.2022 otsusest põhjendusi usalduse kaotuse kohta. 1.4.Seega on alusetu kostja nõukogu 18.05.2022 otsus osas, millega kostja nõukogu otsustas jätta hagejale maksmata ametilepingus sätestatud lahkumishüvitise. Hageja ametileping näeb ette, et ametilepingu ülesütlemisel kostja poolt maksab kostja hagejale kui juhatuse liikmele ühekordse hüvitisena hüvitist üheksa kuu ametitasu ulatuses. 1.5.Ametileping sätestab ka konkreetsed ja piiratud alused, mille esinemise korral on õigus jätta hagejale hüvitis maksmata, ent käesoleval juhul ei olnud neist täidetud ükski. 1.6.17.08.2018 sõlmitud ametilepingu kohaselt oli hageja igakuine brutotasu 5500 eurot. Pooled sõlmisid 03.01.2022 ametilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt oli hageja igakuiseks brutotasuks tagasiulatuvalt alates 01.01.2022 6400 eurot. Kuna antud juhul puudub alus hagejale hüvitise maksmata jätmiseks tema juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisest tulenevalt, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmisena hüvitist 57 600 eurot (9 x 6400 eurot). 1.7.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist 0,05% päevas hüvitise maksmisega viivitamise eest jooksva nõudena alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuste täieliku täitmiseni. 1.8.Kostja poolt on ebaõige väita, et ta ei teadnud hageja koolituskulude suurusest. Seejuures on kostja ise esitanud kohtule tõendid, mis on vastuolus selle väitega ja lükkavad selle ümber. Kostja on esitanud kohtule tõendina kostja pearaamatu väljavõtte, millest nähtuvad kostjapoolsed väljamaksed hageja koolituskulude tasumise kohta järgmiste osamaksetena: 15.02.2021 summas 5660 eurot, 12.04.2021 summas 5660 eurot, 01.02.2022 summas 5660 eurot ja 02.05.2022 summas 2420 eurot. 1.9.Kostja on kehtestanud oma äriühingus reeglid kulude taotlemise ja tegemise kohta. Nimelt kinnitati hageja kulud juhatuse esimehe poolt selliselt, et kulu väljamaksmise taotlus pandi üles Omniva e-süsteemis, mis pidi saama kinnituse kostja juhatuse
esimehelt enne, kui tehti vastav väljamakse. Hageja on esitanud kostjale 11.07.2022 päringu vastavate kinnituste väljaandmiseks, millele kostja on vastanud 13.07.2022.
1.10.Samuti ei ole hagejale etteheidetav kostja nõukogu teavitamata jätmine, kuivõrd sellist kohustust ei tulenenud hagejale ametilepingust.
1.11.Lisaks on kõik hageja koolituskulud kajastatud ja arvestatud iga-aastase eelarve sisse ning kuivõrd eelarve kinnitamise õigus ja kohustus on kostja nõukogul, kes kinnitas nii 2021. a. eelarve kui ka 2022. a. eelarve, oli kostja teadlik hageja koolituskulude suurusest.
1.12.Hageja vaidleb vastu ka kostja alusetule etteheitele, et kuna hageja koolituskulud olid ebamõistlikult suured, oleks selliste kulutuste tegemine eeldanud kostja nõukogu teavitamist nendest. Esiteks asjaolu, kas kulude kogusumma 19 400 eurot on väike, mõistlik või ülemäära suur summa, veelgi vähem toimivale ja edukale aktsiaseltsile, on täielikult subjektiivne hinnang. Samuti ei näinud hageja ametilepingu ükski tingimus ette koolituskulude ega muude kulude piirmäära ega isegi vahemikku, milles hageja oleks olnud õigustatud kulutusi tegema ja lähtuma sätestamata tingimusest (millele kostja tugineb), et temalt eeldati midagi muud kui on lepinguga ette nähtud. Seega ei ole hagejale etteheidetav, et kulude suurust arvestades eeldati temalt kostja nõukogu täiendavalt teavitamist kulude suuruse osas, mida hageja ei teinud. Sellisel kostja väitel puudub õiguslik alus, sest sellist eeldust ei sätesta ei hageja ametileping ning see ei tulene ka seadusest.
1.13.Kostja on väitnud, et hageja kutsuti kostja nõukogu 18.05.2022 otsusega tagasi kostja juhatuse liikme ametikohalt seoses ülemääraste koolituskulude kandmisega kostja vara arvelt ning tekkinud usalduse kaotamise tõttu. Selline väide on väär ja kostja poolt ka tõendamata.
1.14.Asjaolu, et kostja on pidanud hageja koolituskulusid ebamõistlikult suureks, ei anna alust pidada hageja käitumist pahauskseks.
1.15.Hageja ei nõustu ka kostja taotlusega vähendada hagejale makstavat lahkumishüvitist koolituskulude võrra, kuivõrd kostja peab koolituskulusid hageja kasuks, mida hea usu põhimõttest tulenevalt võiks kostja hinnangul maha arvata.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1540 eurot, esindajakulu summas 2142 eurot ja muu kulu summas 16 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 3.1.Hageja oli enda ametiaja jooksul kostja kulul läbimas Estonian Business School’is Executive MBA õppeprogrmmi. Samal ajal sai hageja kostjalt ka ametitasu. Hageja koolitusega seonduvad kulud olid perioodil 2021-2022 kokku ca 19 400 eurot. 3.2.Kostja nõukogu 18.05.2022 otsusega kutsuti hageja kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi. Hageja tagasikutsumise ajendiks oli tema vastu usalduse kaotamine seoses ülemääraste koolituskulude kandmisega kostja vara arvelt. 3.3.Hageja ja kostja vahel sõlmitud juhatuse liikme ametilepingus reguleerib koolitustel osalemist ning nende eest kulude kandmist lepingu p 2.6.7. 3.4.Hageja esitas nimetatud lepingupunktile tuginedes kostja juhatuse esimehele kooskõlastamiseks avalduse, milles teavitas sessioonõppest osavõtmisest ning sellest, et kulud kaetakse kostja vara arvelt. Kulutuste suurust, sh koolituse tasu avalduses välja toodud ei olnud. Kuivõrd koolituste tasu ning seonduvad kulud olid kokku väga suured (ca 19 400 eurot), pidas kostja nõukogu selliste kulutuste kandmist kostja vara arvelt ebamõistlikult suureks. 3.5.Kostja hinnangul on suurte kulutuste tegemine koolituse läbimiseks selleks mõjuvaks põhjuseks, mis annab kostjale aluse hüvitise maksmisest keeldumiseks. Kuigi ametileping nägi hagejale ette õiguse osaleda täiendkoolitustel, tulnuks hagejal
korraliku ettevõtja hoolsuse põhimõtte alusel järeldada, et sellised kulutused koolitusele on ebamõistlikult suured. Lisaks oleks eeldanud sedavõrd suurte kulutuste tegemine kostja nõukogu täiendavat teavitamist kulude tegelikust suurusest. 3.6.Alternatiivselt palub kostja kohtul jätta hageja ametilepingu p-s 12.5 sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel. Hageja ja kostja vahel sõlmitud ametilepingu p 2.4.8 kohaselt oli hageja kohustuseks täita enda ametiülesandeid kostjale lojaalselt suhtudes hoolikalt ja säästlikult kostja varasse ning hoides lahus oma isiklikud huvid kostja majanduslikest huvidest. Hageja kohustus lähtuma alati eelkõige kostja õiguspärastest huvidest ja tegutsema kostja jaoks suurima kasuga ning vältima kostjale kahju tekkimist. Hageja tasulise hariduse omandamine vastab eelkõige hageja huvidele. Hageja saadava hariduse finantseerimine summas kokku ca 19 400 eurot ei ole kostja jaoks säästlik ega vasta kostja majanduslikele huvidele. 3.7.Kui kohus peaks rahuldama hageja nõuded, siis tekiks olukord, kus kostja peaks lisaks hageja saadava hariduse omandamise finantseerimisele tasuma kostjale ka hüvitist summas 57 600 eurot, millele lisanduks viivis. Viiviste summa nt ühe aasta pikkuse menetluse puhul oleks 10 540,8 eurot. Sellise nõude rahuldamine ja kostjalt muude, hageja kasuks kantud kulude kõrvalt vähemalt ca 68 200 euro (lisanduvad ka menetluskulud) väljamõistmine oleks ilmselgelt hea usu põhimõtte vastane. 3.8.Alternatiivselt palub kostja kohtul vähemalt piirata võimalikku väljamõistetavat hüvitist ulatuseni, et see oleks kookõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2). Sealhulgas vähendada hüvitist nt ulatuses, mis hõlmab juba saadud kasu mahaarvamist (57 600 – 19 400).
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt menetluskulu summas 1942,50 eurot (dtl 48). Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 43). Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 6.1.Hageja valiti kostja nõukogu otsusega kostja juhatuse liikmeks alates 10.09.2018 (hageja faktiväide dtl 3, p 1.1.1; kostja faktiväide dtl 33, p 1). 6.2.Hageja ja kostja vahel on 17.08.2018 sõlmitud juhatuse liikme ametileping (dtl 8-17), mis kehtib alates 10.09.2018 (dtl 16, p 12.1), 6.3.Kostja nõukogu 08.01.2021 otsusega pikendati hageja volitusi kostja juhatuse liikmena 5 aastaks selliselt, et kostja volitused kehtivad kuni 09.09.2026 (dtl 20). 6.4.Poolte vahel on 08.01.2021 sõlmitud juhatuse liikme ametilepingu muutmise kokkulepe, millega muudeti ametilepingu tähtaega ja pikendati seda kuni 09.09.2026.a. (dtl 18). 6.5.Kostja nõukogu 18.05.2022 otsusega (p 1) on kutsutud äriseadustiku § 309 lõike 3 alusel usalduse kaotuse tõttu alates 18.05.2022 tagasi AS-i Tallinna Linnatransport juhatuse liige O. P.. Tulenevalt juhatuse liikme ametilepingu punktist 12.4 loetakse ametileping
üles öelduks 18. maist 2022. Otsuse p-ga 2 otsustati hagejale ametilepingu punkti 12.6 alusel lahkumishüvitist mitte maksta (dtl 22).
7.Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale ametilepingu punkti 12.6 alusel lahkumishüvitist kogusummas 57 600 eurot.
8.ÄS § 309 lg 1 esimese lause kohaselt valib ja kutsub aktsiaseltsi juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi võib nõukogu juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. 8.1.Eeltoodust nähtuvalt eristab seadus juhatuse liikme ametisuhet ja temaga sõlmitud teenistuslepingut. Juhatuse liikmeks olek tähendab eelkõige seda, et juhatuse liikme ja äriühingu vahel tekib ametisuhe. Sellise suhte olemasolu on juhatuse liikmeks olemise eeldus. Ametisuhte tekkimisega saab juhatuse liige oma pädevuse ning õiguse ühingut juhtida ja seadusjärgselt esindada. Lisaks ametisuhtele võib juhatuse liikme ja äriühingu vahel olla, kuid ei pea tingimata olema sõlmitud teenistusleping. Teenistusleping võib omakorda sisaldada kokkuleppeid, mille eesmärk on reguleerida pooltevahelisi õiguseid ja kohustusi lepingu ühepoolsel lõpetamisel (vt. ka Riigikohtu 07.03.2018 otsus asjas nr 2-16-11889/42, p 14-15). Ametisuhe tekib nõukogu otsusega juhatuse liikme valimise kohta, teenistusleping sõlmitakse juhatuse liikme ja nõukogu poolt nimetatud aktsiaseltsi esindajaks vahel (ÄS § 317 lg 8). 8.2.Hageja tugineb nõude alusena poolte vahel sõlmitud teenistuslepingu punktis 12.5 sätestatud kokkuleppele, et ametilepingu ülesütlemisel aktsiaseltsi poolt maksab aktsiaselts juhatuse liikmele ühekordse hüvitisena hüvitist üheksa (9) kuu ametitasu ulatuses. Seega on tema nõue lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 mõttes. Viidatud sätte kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda kohustuse täitmist. 8.3.Lepingu täitmist saab nõuda juhul, kui leping on kehtivalt sõlmitud, seda ei ole tühistatud ja täitmisnõudele ei ole esitatud põhjendatud vastuväiteid.
9.Kohus tuvastab, et poolte vahel oli 17.08.2018 sõlmitud teenistusleping (juhatuse liikme ametileping, dtl 8-17), mida oli muudetud 08.01.2021 (dtl 18). Selle ametilepingu punkti 12.5 kohaselt maksab aktsiaselts ametilepingu ülesütlemisel aktsiaseltsi poolt juhatuse liikmele ühekordse hüvitisena hüvitist üheksa (9) kuu ametitasu ulatuses (dtl 16) ehk 57 600 eurot. 9.1.Pooled ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et ametileping võiks olla tühine või et see oleks tühistatud, seega oli tegu kehtiva lepinguga. Pooled ei vaidle selle üle, et ametisuhe ja teenistusleping on lõppenud nõukogu 18.05.2022 otsuse p-ga 1 (dtl 22). Ametilepingu p-i 12.4 kohaselt on juhatuse liikme tagasikutsumine juhatusest võrdsustatud ametilepingu ülesütlemisega. Seega nii ametisuhe kui ka teenistusleping lõppesid kostja poolt selle ennetähtaegse ülesütlemisega alates 18.05.2022. 9.2.Kostja vaidleb hagile vastu, et tal on õigus ametilepingu punktist 12.6 tulenevalt mitte maksta hagejale ühekordset hüvitist. Selle põhjuseks on kostja hinnangul asjaolu, et hageja lasi kostjalt hüvitada Estonian Business School’i Executive MBA õppeprogrammi maksumuse perioodil 2021-2022 kokku ca 19 400 eurot, saades samal ajal ka ametitasu (vt ka juhatuse liikme ametileping p 2.6.7).
Alternatiivselt on kostja seisukohal, et hüvitise maksmine oleks hea usu põhimõttega vastuolus ja palub jätta hageja ametilepingu p-s 12.5 sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel.
10.Poolte vahel sõlmitud ametilepingu punkti 12.6 kohaselt punktis 12.5 nimetatud hüvitist ei maksta juhul, kui ametilepingu lõpetamise põhjuseks on mõjuv põhjus – st juhatuse liikme poolt ühe kalendriaasta jooksul toimunud korduv (s.o. vähemalt teistkordne) õigusaktist, aktsiaseltsi põhikirjast, ametilepingust või nõukogu seaduslikust otsusest tulenevate ülesannete või kohustuste täitmata jätmine ning juhul kui juhatuse liikmele on esitatud vastav kirjalik hoiatus ning juhatuse liige jätkab rikkumist. Punktis 12.5 nimetatud hüvitist ei maksta ka juhul, kui ametilepingu lõpetamise põhjuseks on juhatuse liikme poolt aktsiaseltsile olulise kahju tekitamine või juhatuse liikme suhtes pankrotimenetluse algatamine või kriminaalmenetluses süüdistatavaks tunnistamine. Käesoleva punkti teises lauses nimetatud asjaolude ilmnemisel ei ole aktsiaselts kohustatud juhatuse liiget täiendavalt kirjalikult hoiatama (dtl 16).
10.1.Lepingu punkti 12.6 sõnastusest tulenevalt kohaldub see vaid nimetatud punktis loetletud juhtudel, seal ei ole esitatud näidis- või lahtist loetelu kohalduvatest mõjuva põhjuse asjaoludest. Seega on punktis 12.5 sätestatud hüvitise mittemaksmine võimalik vaid juhtudel, mis on nimetatud punktis 12.6 ja milleks on: 1) Juhatuse liikme korduv kohustuse rikkumine, mida ta ei ole kõrvaldanud vaatamata kirjalikule tähelepanujuhtimisele. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on eelnevalt pöördunud hageja poole ning osutanud viimase tähelepanu ametilepingu või muu kohustuse rikkumisele, mida juhatuse liige ei oleks kõrvaldanud. Seega nimetatud alus antud juhul ei kohaldu. 2) juhatuse liikme suhtes pankrotimenetluse algatamine või kriminaalmenetluses süüdistatavaks tunnistamine. Antud asjas nimetatud alusele tuginetud pole ja seega see asjakohane ei ole. 3) juhatuse liikme poolt aktsiaseltsile olulise kahju tekitamine. Kostja ei ole ka sellele asjaolule tuginenud ega vastavaid asjaolusid selgelt esile toonud.
10.2.Kostja nõukogu 18.05.2022 otsuses (dtl 22) ei ole viidatud mitte ühelegi lepingu punktis 12.6 nimetatud alusele, miks on antud juhul kostjal võimalik hüvitist mitte tasuda. Nõukogu otsuse kohaselt kutsuti hageja ÄS § 309 lg 3 alusel juhatusest tagasi usalduse kaotuse tõttu. Nõukogu otsuse p-ga 2 otsustati hagejale ametilepingu punkti 12.6 alusel lahkumishüvitist mitte maksta.
10.2.1.Samas ei sätesta lepingu punkt 12.6 hüvitise mittemaksmise alusena „usalduse kaotust“. Nõukogu otsuses ehk sisuliselt teenistuslepingu ülesütlemisavalduses ei ole ka selgitatud, miks hageja kaotas kostja usalduse ja kuidas see suhestub teenistuslepingu punktis 12.6 nimetatud alustega hüvitise mittemaksmiseks. Kuigi nõukogu 18.05.2022 otsusega otsustati hagejale ametilepingu punkti 12.6 alusel lahkumishüvitist mitte maksta, ei ole otsuses sõnagagi selgitatud, miks nõukogu leidis, et vastav lepingu punkt 12.6 on kohaldatav ja mis asjaolud annavad aluse hüvitise mittemaksmiseks.
10.2.2.Vaidluse all ei ole nõukogu õigus hageja juhatusest tagasi kutsuda ehk ametisuhe lõpetada ÄS § 309 lg 3 alusel mistahes põhjusel või seda hoopiski põhjendamata. Nõukogu 18.05.2022 otsus on aga lepingu p-st 12.4 tulenevalt ka teenistuslepingu ennetähtaegne ülesütlemine kostja poolt. Selleks, et hinnata, kas ülesütlemise hetkel esinesid teenistuslepingu punktis 12.6 loetletud alused hüvitise maksmiseks, oleks nõukogu pidanud nendele viitama.
10.3.Kohtumenetluses on kostja hüvitise mittemaksmist põhjendanud asjaoluga, et hageja lasi kostjalt hüvitada Estonian Business School’i Executive MBA õppeprogrammi maksumuse perioodil 2021-2022 kokku ca 19 400 eurot, saades samal ajal ka ametitasu. Seda on kostja pidanud ametilepingu punktist 12.6 tulenevaks mõjuvaks põhjuseks hüvitise mittemaksmiseks. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis ei näe punkt 12.6 ette lihtsalt mõjuvat põhjust, vaid seal konkreetselt mõjuva põhjusena defineeritud alused. Kostja poolt kohtumenetluses välja toodud põhjenduse võiks sisustada lepingu punktis 12.6 nimetatud kostjale olulise kahju tekitamisena. Samas ei ole kostja väitnud, et hageja on talle selles summas kahju põhjustanud ja et see oleks kostja jaoks oluline kahju, nagu on sõnastatud lepingu punkt 12.6.
10.4.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 17.08.2018 juhatuse liikme ametilepingu, mille punkti 2.6.7 kohaselt ametilepingust tulenevalt on juhatuse liikmel õigus osaleda aktsiaseltsi töökorraldust järgides täienduskoolitustel, kooskõlastades selle juhatuse esimehega. Koolituse kulu kannab aktsiaselts. Koolituse ajal jätkatakse ametitasu maksmist (dtl 10).
10.4.1.Kostja on asunud seisukohale, et kuigi ametileping nägi hagejale ette õiguse osaleda täiendkoolitustel, tulnuks hagejal korraliku ettevõtja hoolsuse põhimõtte alusel järeldada, et sellised kulutused koolitusele on ebamõistlikult suured. Lisaks oleks eeldanud sedavõrd suurte kulutuste tegemine kostja nõukogu täiendavat teavitamist kulude tegelikust suurusest (dtl 34, p 9). Hageja tasulise hariduse omandamine vastab eelkõige hageja huvidele. Hageja saadava hariduse finantseerimine summas kokku ca 19 400 eurot ei ole kostja jaoks säästlik ega vasta kostja majanduslikele huvidele (dtl 34, p 11).
10.4.2.Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd poolte vahel sõlmitud ametilepingu punktist 2.6.7 tulenevalt on juhatuse liikmel õigus osaleda aktsiaseltsi töökorraldust järgides täienduskoolitustel, kooskõlastades selle juhatuse esimehega. Samas ei ole poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud, millise summa ulatuses on lubatud osaleda täienduskoolitustel. Samuti ei ole kohtule esitatud muid dokumente, milles see reguleeritud oleks (sisekorraeeskirjad, juhatuse töökorralduse vms.). Hageja on 12.02.2021 esitanud kostja juhatuse esimehele koolituse taotluse, millisele viimane on andnud nõusoleku (dtl 36, 58). Hagejal ei ole ametilepingust tulenevalt olnud kohustust kooskõlastada koolitustel osalemist kostja nõukoguga.
10.4.3.Kostja pearaamatu väljavõttest nähtub, et hageja on esitanud oma koolituskulutused neljal korral, s.o 15.02.2021 summas 5660 eurot, 12.04.2021 summas 5660 eurot, 01.02.2022 summas 5660 eurot ja 02.05.2022 summas 2420 eurot, s.o kokku summas 19 400 eurot (dtl 40). Kui nimetatud maksed oleksid tundunud kostjale ebamõistlikult suured, siis oleks tulnud sellele juhtida koheselt tähelepanu, kuid kohtule esitatud tõenditest seda ei nähtu. Kui kostja oli seisukohal, et täienduskoolitust on juhatuse liikmel võimalik kostja kulul saada vaid mingi konkreetse summa ulatuses, oleks selles pidanud kokku leppima. Antud juhul on hageja täienduskoolitusega seonduvad asjaolud kostja
nõukogu delegeerinud kostja juhatuse esimehele, kellega on hageja need ka kooskõlastanud.
10.4.4.Lisaks on kõik hageja koolituskulud kajastatud ja arvestatud iga-aastase eelarve sisse ning kuivõrd eelarve kinnitamise õigus ja kohustus on kostja nõukogul, kes kinnitas nii 2021.a eelarve kui ka 2022.a eelarve, pidi kostja olema teadlik hageja koolituskulude suurusest (dtl 54, p 2.7).
10.4.5.Seega asub kohus seisukohale, et kostja etteheited hagejale, et viimase koolituskulud olid liiga suured ning kuuluksid käesoleval juhul vähendamisele, põhjendatud ega tõendatud ei ole. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks eelnevalt pöördunud hageja poole ning palunud selgitada koolituskuluste suurust ning selle vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja toonud välja ega ka põhistanud asjaolusid, mis annaksid aluse vähendada hageja poolt nõutavat hüvitist. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et esineks mõjuv põhjus jätta hageja poolt nõutav hüvitis üldse välja mõistmata.
11.Alternatiivselt palub hageja jätta ametilepingu p-s 12.5 sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel.
11.1.Selle põhjenduseks on kostja esmalt välja toonud, et ametilepingu p 2.4.8 kohaselt oli hageja kohustuseks täita enda ametiülesandeid kostjale lojaalselt suhtudes hoolikalt ja säästlikult kostja varasse ning hoides lahus oma isiklikud huvid kostja majanduslikest huvidest. Hageja kohustus lähtuma alati eelkõige kostja õiguspärastest huvidest ja tegutsema kostja jaoks suurima kasuga ning vältima kostjale kahju tekkimist (vt hagiavalduse lisa 1, p 2.4.8). Lojaalsuskohustuse rikkumisel näeb leping ette ka leppetrahvi (vt lepingu p 11.2). Hageja tasulise hariduse omandamine vastab eelkõige hageja huvidele. Hageja saadava hariduse finantseerimine summas kokku ca 19 400 eurot ei ole kostja jaoks säästlik ega vasta kostja majanduslikele huvidele (dtl 34, p 1314).
11.2.Hea usu põhimõtte vastaseks saanuks hageja nõuet pidada nt olukorras, kus hageja oleks oluliselt rikkunud oma ametikohustusi, millest tulenevalt ei oleks kostjalt saanud hüvitise maksmist oodata (Riigikohtu 13.02.2019 otsus asjas nr 2-16-11889/67, p 14). Kohus leiab, et kostja vastavad etteheited on jäänud deklaratiivseks ja sisustamata, mistõttu kohus ei saa neid lähemalt kontrollida ja analüüsida. Rõhutada tuleb samuti, et kostja nõukogu 18.05.2022 otsuses ei olnud hea usu põhimõtte ega hageja kohutustuste olulisele rikkumisele viidatud ega seda põhjendatud. Samuti võib väita, et iga täienduskoolitus, sõltumata selle maksumusest, vastab eelkõige seda omandava füüsilise isiku huvidele, see argument ei muuda täienduskoolitust hea usu põhimõtte vastaseks. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid selle kohta, et täienduskoolituse maksumus oleks kostjale majanduslikult ilmselgelt üle jõu käiv vms.
11.3.Ainuüksi kostja viide sellele, et hüvitise summas 57 600 eurot näol on tegemist väga suure summaga ja selle väljamaksmine oleks hea usu põhimõtte rikkumine, ei ole aluseks selle vähendamisele või väljamõistmata jätmisele. Juhud, mil kostja vabaneks hüvitise maksmisest on toodud välja poolte vahel sõlmitud ametilepingu punktis 12.6, kuid käesoleval juhul antud aluseid kohtu hinnangul ei esine.
12.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja hüvitise nõue kogusummas 57 600 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise hüvitise tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest 0,05%-lises määras päevas kuni nõude täitmiseni.
13.1.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
13.2.Poolte vahel sõlmitud ametilepingu punkti 11.1 kohaselt ametilepingus ette nähtud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on võlgnik kohustatud tasuma võlausaldajale viivist null koma null viis protsenti (0,05%) õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (dtl 16).
13.3.Kostja hageja viivisenõudele ja selle arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole, leides, et kuna põhinõue on põhjendamatu, tuleb ka viivisenõude jätta rahuldamata. Kuna kohus hageja põhinõude rahuldab, leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
14.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis kogusummas 57 600 eurot ja viivis 0,05% päevas alates 03.06.2022 kuni nõude täitmiseni, kuid viivise kogusumma ei tohi ületada 57 600 eurot.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 68112 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1540 eurot, esindajakulu summas 2142 eurot ja muu kulu summas 16 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
19.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1540 eurot.
20.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määraga 140 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14) ja ei ületa õigusteenuse turu vandeadvokaadi tasu mõistlikku suurust.
Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 12 tundi 45 minutit. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu kokku 12 tundi 45 minutit vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning antud vaidluse keerukust.
22.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista päringute tasud äriregistrisse ja X-Law andmebaasi kogusummas 16 eurot.
22.1.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 143 p 2 kuulub hageja taotlus äriregistrisse tehtud päringute maksumusele kokku 6 eurot rahuldamisele.
22.2.Kohus jätab rahuldamata hageja asja läbivaatamise kulude nõude X-Law andmebaasi kasutamisega seoses kohtupraktika ristkontrolliga, kahel korral à 5 eurot, kokku 10 eurot. Tegemist ei ole kohtu ega vastaspoole jaoks kontrollitava kuluga, kas ja mida selle eest saadi. X-law kasutamine ei ole ka vältimatu hagiavalduse esitamiseks või hageja esindamiseks kohtus. Kohtu hinnangul ei ole nende kulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud. On hageja lepingulise esindaja otsus, kas või milliseid andmebaase ta kohtupraktikaga kursis olemiseks kasutab, kuid sellega seotud kulude hüvitamist ei saa automaatselt nõuda vastaspoolelt. Analoogselt ei oleks võimalik hüvitada näiteks koolituste, õpikute või õppematerjalide tasusid või ka seadustike kommenteeritud väljaannete maksumust jms.
Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 3688 eurot, s.o riigilõiv summas 1540 eurot, esindajakulu summas 2142 eurot ja päringute kulu summas 6 eurot.
24.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.