AS Aktiva Portfolio hagi M. T. vastu võlgnevuse, kõrvalnõuete ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
6 676,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) Hageja volitatud esindaja: Irina Metsler-Verner (Julianus Inkasso OÜ, e-post: [email protected]) Kostja: M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt M. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) kasuks välja kostja ja AS Inbank vahel 16.04.2020 sõlmitud laenulepingust nr L89003911573 tulenev põhivõlgnevus 4709 eurot ja viivis (perioodi 26.02.2021-28.03.2022 eest) 965,59 eurot, kokku 5674,59 eurot.
3.Mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja viivised alates 29.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 4709 eurot määras 18,90% aastas.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue intressi, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulude osas. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 90 % ulatuses kostja M. T. kanda ja 10% ulatuses hageja AS Aktiva Portfolio kanda.
6.Välja mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulu 999 eurot.
7.Mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (999 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
2-22-103703 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 02.02.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. T.lt (kostja) 6283,09 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 21.02.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks (dtl 1-12).
2.Hageja esitas 28.03.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 4 709 eurot, intressi 565,24 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja viivise nõudes (dtl 17-22).
3.31.03.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagi kättesaamisest (dtl 67-68).
4.Kostja esitas 14.04.2022 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele vastu (dtl 7374). 10.05.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele (dtl 83-87). 25.05.2022 esitas kostja seisukoha hageja seisukohale (dtl 102).
5.22.08.2022 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja täiendavate selgituste ja kõigi seni esitamata taotluste ja tõendite esitamiseks 02.09.2022 ning vastaspoole esitatule vastamiseks 13.09.2022. Kohus määras lõpetada eelmenetlus 13.09.2022 ning anda pooltele tähtaeg soovi korral lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 23.09.2022 ja vastaspoole menetluskuludele vastamiseks 30.09.2022. Juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, määras kohus teha käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks 07.10.2022 (dtl 104-109).
6.31.08.2022 esitas hageja läbi kohtu kostjale kompromissettepaneku (dtl 111-112) ning 22.09.2022 lõpliku seisukoha koos menetluskulude nimekirjaga (dtl 114-116). Hageja nõue ja asjaolud
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4709 eurot, intress 565,24 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 965,59 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 29.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda.
2-22-103703 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja 16.03.2018 väikelaenu lepingu nr L89001547606, mille alusel sai kostja laenu 3200 eurot. 14.07.2018 sõlmisid laenuandja ja kostja väikelaenu lepingu nr L89001862695, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 400 eurot. 03.07.2019 sõlmisid laenuandja ja kostja väikelaenu lepingu nr L89002774041, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 2 100 eurot. 16.04.2021 sõlmisid laenuandja ja kostja kokkulepe väikelaenulepingute L89001547606, L89001862695 ja L89002774041 muutmiseks, alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L89003575906. Sõlmitud lepinguga on kostja tunnistanud põhiosa jääki summas 4 709 eurot. 16.04.2020 sõlmisid laenuandja ja kostja kokkuleppe väikelaenulepingu nr L89003575906 muutmiseks, alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L89003911573. Sõlmitud lepinguga on kostja tunnistanud põhiosa jääki summas 4 709 eurot. Kostja ei ole alates 16.04.2020 laenuandjale ega hagejale midagi tasunud. Laenuandja saatis 05.02.2021 kostjale laenulepingu L89003911573 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles laenuandja lepingu nr L89003911573 üles 25.02.2021. Laenuandja loovutas 27.02.2021 kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingus nr L89003911573 leppisid pooled intressimääraks 18,9% aastas. Kostja on intressivõlgnevus alates 2.osamaksest, s.o alates 15.11.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.02.2021 summas 565,24 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.02.2021 kuni hagi esitamiseni 28.03.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras 18,9% aastas summas 965,59 eurot. Samuti nõuab hageja viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Lepingus nr L89003911573 on pooled kokku leppinud lepingu haldustasu. Vastavalt laenulepingu tingimustele on lepingu igakuine haldustasu 2,50 eurot. Kostjal on haldustasu võlgnevus alates
2.osakasest, s.o alates 15.11.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.02.2021 summas 10 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulud 50 eurot koosnevad: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidete vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulu ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud)
8.Hageja esitas 10.05.2022 kohtule seisukoha kostja vastusele. Laenuandja on saatnud kostjale (laenutaotlejale) e-kirja, milles oli lisatud laenuleping, kostjal oli võimalik lepinguga tutvuda enne lepingu allkirjastamist. On arusaamatu, milliste tingimustega ei olnud kostja nõustunud. Eluliselt ei ole usutav, et kostja ei ole konkreetsete tingimustega laenulepingu suhtes heakskiitvat tahteavaldust teinud. E-kiri saadeti kostja kasutuses olevale e-maili aadressile. Kostja on hagivastuses märkinud, et krediidiandjal ei saanud kujuneda veendumust selle suhtes, et kostja on krediidivõimeline. Kostja ei ole enda esitatud väiteid kuidagi tõendanud või selgitanud, miks ja kuidas on kostjal selline seisukoht kujunenud. Kuivõrd kostja väited on paljasõnalised ning tõendamata, tuleb need jätta tähelepanuta. Kostja oli kohustatud laenuandjale laenu saamiseks esitama andmeid enda sissetuleku suuruse kohta, igakuiste kohustuste kohta (sh kohustused teiste laenuandjate ees) ning majapidamiskulud (sh üüri-, kommunaalteenuste kohustuse, sidevahendi kulud). Kostja on nimetatud andmed laenuandjale avaldanud. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi laenuandja sise-eeskirjade alusel. Laenuandja sise-eeskirjad on Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks.
2-22-103703 Kostja vastuväited
9.Kostja oma 14.04.2022 kohtule esitatud vastuses ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja ei ole nõus hageja ees kohustusi täitma. Kostja leiab, et antud krediidilepingu sõlmimine on olnud heade kommetega vastuolus, kuna teise osapoolena on hageja ära kasutanud kostja kogenematust, teadmatust ja heausksust (tehing oli koostatud ebasoodsatel tingimustel). Kostja leiab, et krediidiandja on eksinud vastutustundliku laenamise põhimõtete vastu. Krediidiandja ei kontrollinud lepingut sõlmides kostja tausta, sissetulekuid ega võimekust antud kohustust täita.
10.Kostja esitas 25.05.2022 kohtule vastuse hageja seisukohale. Kostja teatas kohtule, et hageja ja kostja vahel on pooleli läbirääkimised võimaliku kompromissi sõlmimiseks ja seda tingimustel, et kostja tasub hagejale ainult nõude põhisumma 4709 eurot 48 kuulise maksegraafiku alusel ning alustab osamaksete tasumist koheselt peale kompromissi kinnitava määruse jõustumist. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja sõlmis laenuandjaga vaidlusalused laenulepingud. Ka hageja esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja ja kostja sõlmisid 16.03.2018 väikelaenu lepingu nr L89001547606 (dtl 24-28), 14.07.2018 väikelaenu lepingu nr L89001862695 (dtl 30-33), 03.07.2019 väikelaenu lepingu nr L89002774041 (dtl 35-41), 16.04.2020 kokkuleppe väikelaenu lepingute nr L89001547606, L89001862695 ja L89002774041 muutmiseks, alates mille jõustumisest kandis laenuandja ja kostja vaheline leping numbrit L89003575906 (dtl 43-48) ning 16.04.2020 kokkuleppe väikelaenu lepingu nr L89003575906 muutmiseks, alates mille jõustumisest kannab laenuandja ja kostja vaheline leping numbrit L89003911573 (dtl 50-55). Nimetatud laenulepingutest nähtuvalt on kostja saanud lepingu nr L89001547606 alusel laenu summas 3200 eurot intressi- ja viivisemääraga 18,90 % aastas, lepingu nr L89001862695 alusel laenu summas 400 eurot intressi- ja
2-22-103703 viivisemääraga 18,90 % aastas, lepingu nr L89002774041 alusel laenu summas 2100 eurot intressi- ja viivisemääraga 18,90 % aastas. Väikelaenu lepingute nr L89001547606, L89001862695 ja L89002774041 muutmise kokkuleppe kohaselt kostja tunnistanud laenu põhiosa jääki 4709 eurot intressi- ja viivisemääraga 18,90%. Kostja pidi tasuma laenumakseid kokkulepitud maksegraafikute kohaselt.
15.Samuti ei ole vaidlust selle üle, et laenuandja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingud 25.02.2021 erakorraliselt üles, kuna kostja oli jätnud tasumata või ainult osaliselt tasunud 3 osamakset ja võla tasumiseks antud täiendav tähtaeg oli möödunud edutult. Eeltoodu nähtub ka hageja esitatud ülesütlemisavaldusest (dtl 57). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud või et see oleks mingil põhjusel kehtetu.
16.Vaidlust ei ole ka selle üle, et kõik laenulepingutest tulenevad nõuded on 27.02.2021 loovutatud hagejale (dtl 58). VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Tegu on tavalise raha maksmise nõudega, seega ei ole selliste nõuete loovutamine piiratud.
17.Kostja ei ole vaielnud vastu ka hageja väitele, et kostja ei ole vaidlusalustest laenulepingutest tulenevat raha maksmise kohustust täitnud. Kostja on väitnud üksnes, et laenuandja ei ole lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on jätnud välja selgitamata andmed kostja majandusliku seisundi, sissetulekute ja tausta kohta, millest johtuvalt on leping kostja hinnangul tühine ning lepingu sõlmimine oli heade kommetega vastuolus, kuna laenuandja on ära kasutanud kostja kogematust, teadmatust ja heausksust.
18.TsÜS § 86 lõike 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lõige 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja sõlmis lepingud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Samuti ei nähtu välja toodud asjaoludest, et tehingud oleksid tehtud ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevatele vastastikuste kohustuste väärtus oleks olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Ka ei nähtu, et tehingud oleksid vastuolus avaliku korraga. Kohus leiab, et seega ei ole tõendatud, et sõlmitud tehingud oleksid heade kommete või avaliku korraga vastuolus ning et sõlmitud leping koos lisadega ei ole TsÜS § 86 alusel tühine.
19.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse
2-22-103703 korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
20.Kohus on 22.08.2022 määruses hagejale selgitanud, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 on hageja kohustuseks esitada kohtule asjaolud ja tõendama, et kostjale laenu andmisel täideti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
21.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostjale laenu andmisel täideti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et kostja oli kohustatud laenuandjale laenu saamiseks esitama andmeid enda sissetulekute suuruse kohta, igakuiste kohustuste kohta (sh kohustused teiste laenuandjate ees) ning majapidamiskulud (sh üüri- ja kommunaalteenuste kohustused, sidevahendi kulud). Hageja on välja toonud, et kostja on nimetatud andmed laenuandjale avaldanud. Hageja on nimetatud asjaolu kinnitamiseks esitanud laenutaotluse nr P89002774041 (dtl 88), millest nähtuvalt oli kostja igakuine sissetulek 840 eurot ja igakuised kohustused 75 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendist ei ole võimalik aru saada, millise laenu taotlemisel kostja nimetatud andmed esitas. Samuti ei ole hageja esitanud kõiki laenutaotlusi, kuivõrd hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt on kostjale väljastatud laene korduvalt. Hageja ei ole selgitanud ja tõendanud, mida lisaks kostja poolt laenutaotluste esitamisele tehti kostja krediidivõimekuse hindamiseks. Hageja on küll välja toonud, et igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi laenuandja sise-eeskirjade alusel, kuid ei ole selgitanud ega tõendanud, mida antud juhul konkreetselt kostja puhul hinnati. Vaid kostja isikusamasuse ning korduvate laenulepingute sõlmimisel vaid kostja poolt edastatud laenutaotluse andmete kontrollimine ei ole kohtu hinnangul piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja ei ole teinud kohtu hinnangul piisavalt selleks, et täita omapoolset kohustust. Hageja õiguseelneja (kelle kohustused nõude loovutamisega on omistatavad hagejale) jättis kontrollimata, millised olid kostja jooksvad laenumaksed lepingute alusel kokku ja kas see on kooskõlas kostja enda deklareeritud sissetuleku ning kohustustega. Kohtu hinnangul ei ole seega hageja kostja vastavat väidet millegigi ümber lükatud, ka esitatud lepingutekstidest ei nähtu mingeid muid poolte kinnitusi kostja majandusliku seisundi kontrollimise kohta. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‐14‐21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21). Kohus möönab, et kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja laenuandja võis krediidiandjana sellest lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja lasta vajadusel täpsustada. Selle nõude täitmiseks oli kostjalt võimalik nõuda mõistlikke andmeid, tõendeid ja põhjendusi viidatud asjaolude väljaselgitamiseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et Inbank AS kui professionaalne krediidiandja ei ole kõnealustel asjaoludel nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi hinnata laenutaotleja krediidivõimet. Sellega on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
22.VÕS § 4034 lõige 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Sama paragrahvi lõiked 6 ja 7 sätestavad tagajärjed vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimise korral: Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
2-22-103703 krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid, sh lepingu haldustasu, tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too seega kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest ega muuda laenulepinguid tühiseks. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
23.VÕS § 4034 lõike 7 kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lõike 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi seega vaid seadusjärgses määras. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 0% aastas ning hageja intressi nõue summas 565,24 eurot ei ole seega põhjendatud. Seega võis hageja VÕS § 4034 lõike 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks. Käesoleval juhul ei ole kostja peale hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist (s.o 16.04.2022) tagasimakseid teostanud. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4709 eurot.
24.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
25.Laenuandja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kostja ja laenuandja vahel 16.03.2018 sõlmitud laenulepingu nr L89001547606 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 22,92 % aastas (dtl 24), 14.07.2018 sõlmitud laenulepingu nr L89001862695 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 39,01 % aastas (dtl 30) ja 03.07.2019 sõlmitud laenulepingu nr L89002774041 kohaselt krediidi kulukuse määr 23,34 % aastas (dtl 35). 16.04.2020 sõlmitud väikelaenu lepingute muutmise kokkuleppe kohaselt oli krediidi kulukuse määr 21,80 % aastas (dtl 43) ning 16.04.2020 sõlmitud väikelaenu lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt oli krediidi kulukuse määr 21,74 % (dtl 50). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2018 aasta märtsis oli 19,97%, 2018 juulis 20,01%, 2019 juulis 20,61% ja 2020 aprillis 20,52%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega ei ole lepingud liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu tühised.
26.Kohus on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlusalused laenulepingud oleksid tühised muul põhjusel.
2-22-103703
27.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
28.Hageja põhinõue 4709 eurot koosneb tasumata jäänud laenumaksetest. Kostja ei ole põhivõla arvestusele esitanud vastuväiteid. Hageja nõutav põhivõlg on kooskõlas poolte vahel kokku lepitud maksegraafikutega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 4709 eurot.
29.Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhinõudelt alates laenulepingu ülesütlemise päevast, s.o 26.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 26.02.2021 kuni 28.03.2022 eest summas 965,59 eurot. Hageja on arvestanud viivist määras 18,90 % aastas. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda seadusest või olla kokku lepitud lepingus. Kostja viivise perioodi ja summat ei vaidlusta. Kohus selgitab, et kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, siis on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodust tulenevalt kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 965,59 eurot rahuldamisele.
30.Hageja nõuab kostjalt ka 50 euro suurust sissenõudekulu. Selle nõude aluseks on VÕS § 1132 lg 2 p 3, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja sissenõudekulud koosnevad 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja ei ole välja toonud ja tõendanud, millal hageja nimetatud kirjad kostjale on saatnud, samuti ei ole hageja tõendanud täiendavate kulude tekkimist, mistõttu leiab kohus, et hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
31.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4709 eurot ja viivise (perioodi 26.02.2021-28.03.2022) eest 965,59 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja nõude intressi, lepingu haldustasu ja sissenõudekulude hüvitamiseks jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
33.TsMS § 163 lg 1 sätestab, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-22-103703
34.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 6 289,84 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 625,25 eurot ehk ligikaudu 10% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
35.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1160 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 114116). Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud ega hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
36.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnas. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 567 eurot (90% 630-st).
37.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
38.Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 9,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1160 eurot.
39.Kuid kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida hageja kui võlgade sissenõudmisega igapäevaselt tegelev äriühing kogu aeg kasutab samalaadsete nõuete esitamisel. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole olnud keeruline. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist õiguslikku vaidlust (kostja on üksnes vaidlustanud laenuandja vastutustundliku laenamise), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 4 tunni kulu ehk 480 eurot ilma käibemaksuta. Kostjalt kuulub väljamõistmisele õigusabikulud summas 432 eurot (90% 480-st).
40.Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 999 eurot (sh riigilõiv 567 eurot ja õigusabikulud 432 eurot).
41.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 13.10.2022 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-22103703 määrati:
2-22-103703
RESOLUTSIOON
1.Parandada tsiviilasjas nr 2-22-103703 Pärnu Maakohtu 07.10.2022 kuupäevaga dateeritud kohtuotsuses märgitud tsiviilasja number ning lugeda õigeks tsiviilasja number: „2-22-103703“.
2.Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.