lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-9766/41

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-9766/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3713
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-9766

Tsiviilasi

Epp Jürgensoo, Karin Lindma ja Alar Hutrovi hagi Juri Kadatski, Karl Gregori Kadatski, Ene Kadatski ja ESTERNIKA OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

Juri Kadatski osas 627,03 eurot Karl Gregori Kadatski osas 1173,06 eurot Ene Kadatski osas 1173,06 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. märtsi 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Kadatski, Karl Gregori Kadatski ja Ene Kadatski apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid: Kostja I: Juri Kadatski (ik: XXXXXXXXXXX), esindajad Ene Kadatski ja Armand Mark Kostja II: Karl Gregori Kadatski (ik: XXXXXXXXXXX), esindajad Ene Kadatski ja Armand Mark Kostja III: Ene Kadatski (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Armand Mark Vastustajad:

Hageja I: Epp Jürgensoo (ik: XXXXXXXXXXX) Hageja II: Karin Lindma (ik: XXXXXXXXXXX) Hageja III: Alar Hutrov (ik: XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja: Rando Mändar Kostja IV: ESTERNIKA OÜ (rk: 12206675)

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. märtsi 2022 otsus muutamta.
2.Jätta apellatsioonkaebusest tingitud menetluskulud solidaarselt Juri Kadatski, Karl Gregori Kadatski ja Ene Kadatski kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Välja mõista Juri Kadatskilt, Karl Gregori Kadatskilt ja Ene Kadatskilt solidaarselt Epp Jürgensoo, Karin Lindma ja Alar Hutrovi kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 320 eurot.
4.Juri Kadatski, Karl Gregori Kadatski ja Ene Kadatski on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 320 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Jätta asja materjalide juurde võtmata Ehituskaitse Büroo OÜ hinnang ja lugeda see tagastatuks hagejatele.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Epp Jürgensoo (hageja I), Karin Lindma (hageja II) ja Alar Hutrov (hageja III) esitasid 17.06.2021 maakohtule hagi Juri Kadatski (kostja I), Karl Gregori Kadatski (kostja II), Ene Kadatski (kostja III) ja ESTERNIKA OÜ (kostja IV) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulus Tartus XXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 12.12.2019 seisuga hagejate, kostjate ja Kadri Vilba kaasomandisse järgmistes osades: hagejale I kuulus 1/6, hagejale II 1/6, hagejale III 1/12, K. Vilbale 1/12, kostjale I 1/12, kostjale II 1/6, kostjale III 1/6 ja kostjale IV 1/12 kaasomandist. Korteriomandeid ei ole moodustatud ning kinnisasja vallatakse notariaalse kasutuskorra alusel. Kinnistul asuvaid elamis- ja äripindasid köeti amortiseerunud gaasikatlaga, mis 2019. a talvel purunes ja lõpetas töötamise. Katla defekteerimisel tuvastati, et katla parandamine ei ole katla

vanusest tuleneva varuosade puudumise ja parandamisel tekkiva lekkeohu tõttu võimalik. Hagejate otsuse alusel paigaldas Summer Servis OÜ 2019. a detsembris uue gaasikatla ning esitas kaasomanikele 12.12.2019 arve katla ja paigaldustööde eest summas 6073,20 eurot. Hageja I ja hageja II kandsid kulutusi kumbki 2000 eurot ning hageja III, kes tasus kulutused ka menetluses mitteosaleva kaasomaniku eest, 2067 eurot. Tegemist on vajaliku kulutusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõistes ning hagejad nõudsid kostjatelt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel kulutuste hüvitamist vastavalt igale kostjale kuuluva kaasomandiosa suurusele: kostjalt I 505,58 eurot, kostjalt II 1011,17 eurot, kostjalt III 505,58 eurot ja kostjalt IV 1011,17 eurot. Lisaks taotlesid hagejad seadusjärgses määras viivise väljamõistmist eelnimetatud summadelt alates 25.12.2019 kuni kohustuse täitmiseni ning varalise kahju, s.o kohtueelse õigusabikulu 300 eurot hüvitamist igalt kostjalt summas 75 eurot.

2.Kostjad hagi ei tunnistanud, leides, et tegemist ei ole asja säilitamiseks vajaliku kulutusega. Katel ei olnud amortiseerunud. Katel paigaldati 2010. aastal ja tehas lubas garantiina töötamise aega 10 aastat, v.a kui katelt ei hooldata nõuetekohaselt. Aastatel 2011–2018 korraldas katla hooldust kostja I. Kaasomanike 15.08.2019 koosolekul võttis kohustuse katelt ja boilerit hooldada enda kanda hageja I, kes hooldust õigeaegselt ei tellinud. Katel ei purunenud, vaid peagaasiklapp kiilus hoolduse tegemata jätmise tõttu kinni. Katel küttis elamu I korrust, kus asuvad kostjate kaasomandiosad. II korrust küttis katel juhul, kui klappi kord päevas koputati. Defekteerimise aktis on kirjas, et klapp on vahetatav. Klapi hinnaks pakkus hageja I 142 eurot ja tellimisajaks 1–1,5 nädalat. Hagejate väidetud torustiku külmumise ohtu ei olnud, kuna katla mitte töötamisel oleks küte toiminud elektriboileri sooja veega. Seega vajadust katla vahetamiseks ei olnud. Kostjad pakkusid, et hagejad võivad paigaldada II korruse kütmiseks eraldi katla. Hagejad tellisid töö ettevõtjalt, kes ei ole spetsialiseerunud Viadrus gaasikateldele. Hagejad pidanuks pöörduma ka teiste gaasikateldega tegelevate firmade poole.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 16. märtsi 2022 otsusega hagi ning mõistis E. Jürgensoo, K. Lindma ja A. Hutrovi kasuks välja J. Kadatskilt võlgnevuse 505,58 eurot ja viivise võlgnevuselt 505,58 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 17. juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni, K. G. Kadatskilt võlgnevuse 1011,17 eurot ja viivise võlgnevuselt 1011,17 eurot VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 17. juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni, E. Kadatskilt võlgnevuse 1011,17 eurot ja viivise võlgnevuselt 1011,17 eurot VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 17. juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni ning ESTERNIKA OÜ-lt võlgnevuse 505,58 eurot ja viivise võlgnevuselt 505,58 eurot VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 17. juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Lisaks mõistis maakohus solidaarselt kostjatelt hagejate kasuks välja kahjuhüvitise 300 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt 300 eurot VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates
17.juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda, määras hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1495 eurot ja mõistis nimetatud summa kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja. Kostjad on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt otsustatakse AÕS § 72 lg 1 järgi kaasomandiga seonduvaid asju reeglina kaasomanike kokkuleppel, tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse jäävaid asju saab otsustada häälteenamusega. Katla vahetamise poolt hääletasid neli kaasomanikku, kelle omandiosad moodustasid 1⁄2 kaasomandist. Seega puudus kaasomanike kokkulepe ning katla vahetuse poolt ei hääletanud ka kaasomanike enamus. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike

nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. TsÜS § 63 p 1 järgi on kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Riigikohus on leidnud, et amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist saab üldjuhul lugeda vajalikuks kulutuseks. Hoolduse teostaja, Summer Servis OÜ esindaja Ahti Suvi, on defekteerimise aktis tuvastanud katlal vea, gaasiklapi mitteavanemise süütamise ajal, ning hinnanud, et tegemist võib olla klapi mehhaanilise kulumisega ja vahetada tuleb gaasiklapp koos kontrolleriga või katel asendada. Soovitus oli katel asendada, kuna parandamine ei ole vana katla puhul otstarbekas. 25.11.2019 e-kirjas on A. Suvi teatanud, et ta ei saa öelda, kas varuosa katlale sobib, kuna on esinenud juhuseid, kus toote number on sama, aga toode erinev. Hagejate väitel on A. Suvi katlale varem hooldustöid teinud ja nii on kirjas ka 15.08.2019 koosoleku protokollis. Kostjad ei ole ümber lükanud väidet, et kostjad I ja III andsid hagejatele Summer Servis OÜ kontakti. Kuigi kostja I korraldas gaasiseadme hooldust kaheksa aasta jooksul, ei kasutanud kostjad võimalust tellida teiselt teenusepakkujalt katla ülevaatus ja hinnapakkumised. Kohus leidis, et pooled ei vaidlustanud tol hetkel katlale hinnangu andnud ettevõtte usaldusväärsust. Hinnates ettevõtte tegevusala, ettevõtte koostatud dokumentide sisu ning vastuolu kostjate väidetes ja asjaoludes, pidas kohus tõendit usaldusväärseks. Kostjad tuginevad Ehituskaitse büroo ülevaatusakti väljavõttele, milles ei ole antud hinnanguid gaasiseadme olukorrale, vaid üksnes kirjeldatud küttesüsteemi olemust ja küttetorustiku paigaldust. Kohtu hinnangul ei ole see tõend asjakohane. Hagejad on 06.09.2021 esitanud raporti täieliku väljavõtte, millelt nähtub selgesõnaline vastuolu kostjate esitatuga. Poolte esitatust on tuvastatav, et eelmine gaasipaigaldis oli üheksa aastat vana ja vajas hooldust vähemalt korra aastas. Üldteada on asjaolu, et gaasipaigaldiste eluiga sõltub nii nende ehitamise kui ka kasutamise kvaliteedist. Neli kaasomanikku, kellele kuulus 1⁄2 majast, pidasid katelt niivõrd amortiseerunuks, et olid nõus võtma kohustuse tasuda selle asendamisega seotud kulud. Hagejad on seega tõendanud, et katel vajas väljavahetamist. Küttesüsteemi korrashoiu kohustus laieneb kõigile kaasomanikele. Kohus ei nõustunud kostjate väitega, et hageja I võttis 15.08.2019 koosolekul endale kohustuse katlaga seonduvaid töid korraldada. Protokollist sellist volitust ei nähtu. Samuti on paljasõnaline väide võimalusest lahutada I ja II korruse küttesüsteemid ning ebausutav, et selline lahendus oleks kiirem ja/või soodsam. Ka need kulutused peaksid kandma kõik kaasomanikud vastavalt oma osadele. Hagejad on proovinud leida katla parandamiseks varuosi. On usutav, et üheksa aastat vanal katlal tekib taoline rike ja varuosi ei pruugi mõistliku aja jooksul leida. Kostjate väide katla soodsa remondi kohta on tõendamata. Kostjad räägivad klapi vahetusest, defekteerimise akti järgi oli vajalik klapi vahetus koos kontrolleriga. Aktsepteeritav ei ole olukord, kus talvisel ajal on osa elamust kütteta. Kohus nõustus hagejatega, et pikem seisak kütmises võib tuua kaasa kahju torude katkikülmumise näol ja vigane gaasipaigaldis võib olla ohtlik. Kohus ei pidanud ohutuks küttesüsteemi, milles on tuvastatud sellise ulatusega viga, ega selle kasutamise jätkamist rikkega klappi „koputades“. Hagejad tegid katla parandamiseks mõistlikke pingutusi, arvestades, et keset kütteperioodi on küttesüsteemi parandamine ajakriitilisem töö kui suvel. Samuti oli ebaselge, kas parandamine oli üldse võimalik ja oleks taganud kestva mõistliku lahenduse. Ei nähtu, et kostjad oleksid tegelenud probleemi lahendamisega. Kostjate väited on paljasõnalised. Seega on hagejad veenvalt põhistanud vajadust katel vahetada, et tagada kaasomandi säilimine. Kohus möönis, et kaasomandile kulutusi tehes on mõistlik võtta hinnapakkumised mitmelt ettevõttelt, kuna kulutused hüvitatakse mõistlikus ulatuses ehk keskmise turuhinna järgi. Summer Servis OÜ tegevusalaks on kütteseadmete paigaldus, seega puudub põhjus pidada

ettevõtet sobimatuks tööd tegema. Kostjad ei ole toonud esile, et Summer Servis OÜ teenuse ja/või katla hind oleks ebamõistlikult suur. Kohus ei pidanud katla ja töö hinda ebamõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt oli gaasikatla vahetamine vajalik kulutus TsÜS § 63 p 1 mõistes, mis tuleb AÕS § 72 lg 4 alusel kaasomanikele hüvitada vastavalt omandi suurusele. Kohus jättis rahuldamata hagejate nõude kaasomandile tehtud kulutustelt kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise osas ja mõistis viivise välja alates hagi esitamisest, sest hiljemalt selleks kuupäevaks olid hagejad kohustuse kostjate eest täitnud. Hagejate kahjunõue seoses kohtueelse õigusabikuluga on VÕS § 115 lg 1 alusel põhjendatud. Kostjate vastuväide, et nad ei ole kohtueelseid pöördumisi kätte saanud, on ebausutav. Kostjad on kahjunõude osas solidaarvõlgnikud, kuna kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud on samad ning nõude suurus ei mõjuta vajadust nõudekiri esitada. Seega mõistis kohus kostjatelt hagejate kasuks solidaarselt välja 300 eurot ja viivise hüvitiselt kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja menetluskulud 1495 eurot, sh riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 1170 eurot 14,625 tunni eest, ning viivise. Tunnihind 80 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus vähendas taotletud õigusabikulu kolme tunni võrra hagi koostamiselt, kuna hagejate esindaja oli asjaoludega kursis. Muus osas on kulud mõistlikud ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide sisu, kostjate seisukohtade sisu, mahtu ja menetlusdokumentide rohkust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.J. Kadatski, K. G. Kadatski ja E. Kadatski esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 16. märtsi 2022 otsuse tühistamist osas, milles hagi apellantide vastu rahuldati, ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta apellantide vastu hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole katla vahetus ja sellega seonduvalt tehtud tööd asja säilitamiseks vajalikud toimingud, mille hüvitamist saab AÕS § 72 lg 4 alusel nõuda. Defekteerimise akt tõendab, et katel oli remonditav uue gaasiklapi ja kontrolleri paigaldamisega. Seega vajalikuks kulutuseks TsÜS § 63 p 1 järgi saab lugeda katla parandamist. Samas ei ole akt usaldusväärne tõend, kuna defekteerija hinnang on hüpoteetiline. Defekteerija ei ole tuvastanud, kas peagaasiklapp oli kulunud või hoolduse tegemata jätmise tõttu kleepiva ainega määrdunud. Ehituskaitse büroo 06.11.2019 akt tõendab, et kuigi ülevaatuse ajal oli küttesüsteem korras, siis katlale ei olnud 2019. aastal hooldust tehtud ja gaasikatel vajab hooldust vähemalt kord aastas. Kaasomanike 15.08.2019 koosolekul otsustati katla hooldus teostada hooldaja valiku järel 2019. a augustis enne kütteperioodi algust. Nõustuda ei saa seisukohaga, et hageja I ei võtnud endale 15.08.2019 koosolekul kohustust katlaga seonduvaid töid korraldada. Katlal 2019. a novembris rikke tekkimine on eelduslikult otseses põhjuslikus seoses enne kütteperioodi algust hoolduse tegemata jätmisega, millega hageja I on põhjustanud kaasomanikele otsese kahju. Kohtu seisukoht, et kostjad ei vaidlustanud katlale hinnangu andnud ettevõtte usaldusväärsust ning ei kasutanud võimalust tellida teiselt teenusepakkujalt katla ülevaatus ja võtta hinnapakkumisi, on asjakohatu. Gaasisüsteemi tööde eest vastutav isik on hageja I ning kostjad eeldasid, et defekteerimise aktiga on viga tuvastatud. Kohus on alusetult tuvastanud, et hagejad tegid katla parandamiseks mõistlikke pingutusi. Pingutused piirdusid internetiotsinguga varuosa leidmiseks. Varuosa hinda 142 eurot ja tarneaega 1–1,5 nädalat kinnitas telefonivestluses hageja I. Hagejad ei ole sellele vastuväidet esitanud. Kostjad on silmas pidanud katla parandamist, s.o klapi koos kontrolleriga vahetust. Kohus on eksinud tõendamiskoormuse jaotamisel, kui leidis, et kostjad ei ole esitanud tõendit varuosade hinna ja tarneaja kohta ega põhistanud, kas varuosa on katlale sobilik ning kas sellest

piisab vea kõrvaldamiseks. Hagejad ei ole pöördunud katla parandamiseks gaasikatelde paigaldamise ja remondiga tegeleva usaldusväärse ettevõtte (sh majakoosoleku kokkuvõttes märgitud Küttering OÜ, Hilaris Küttesüsteemid OÜ, Katlamajade Hooldus OÜ) poole. Seega hagejad ei ole tõendanud, et katla parandamine ei olnud mõistliku aja jooksul võimalik. Summer Servis OÜ-d ei olnud kaasomanikud lugenud potentsiaalseks ettevõtteks küttesüsteemi hooldustöid tegema. A. Suvi 25.11.2019 e-kirja seisukoht varuosa kohta ei oma tähtsust. Katla remont ei eelda ohtliku gaasilekke tekkimist. Asja säilimine ei olnud ohustatud. 2019. a novembris katel töötas ja küttis maja I korrust, II korrust küttis katel siis, kui klapile koputati. Maja küttesüsteem toimis läbi elektriküttel veeboileri, mis garanteeris kütteveetorustike mittekülmumise ka gaasikütte mittetoimimisel; 2) ei ole katla amortiseerumine või vanusest tulenevalt väljavahetamise vajadus tõendatud. Katelt on alates 2010. aastal uuena paigaldamisest hooldatud igal aastal kuni aastani 2018. Ehituskaitse büroo eksperthinnangu järgi oli gaasisüsteem 06.11.2019 seisuga korras. A. Suvi soovitus, et otstarbekas on katel vahetada, tähendab kasuliku kulutuse tegemist, millega eset oluliselt parendatakse. Seega kulutused uue gaasikatlasüsteemi paigalduseks on kasulikud TsÜS § 63 p 2 mõttes ja nende hüvitamise nõudmine on alusetu. Hagejad ei ole lähtunud katla vahetamisel hea usu põhimõttest ning ei ole hoidunud apellantide õiguste kahjustamisest; 3) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et katla ja tööde tellimine ainult ühelt ettevõttelt ei välista kulutuste hüvitamise nõuet ning puudub põhjus pidada Summer Servis OÜ-d sobimatuks tööd tegema. Kuigi seni oli hooldust teinud A. Suvi, on kaasomanikud lugenud potentsiaalseteks ettevõteteks gaasisüsteemi töid teostama Küttering OÜ, Hilaris Küttesüsteemid OÜ ja Katlamajade Hooldus OÜ. Seega Summer Servis OÜ oli loetud sobimatuks töid tegema. Kuna hagejad ei ole tõendanud, et katla parandamine ei olnud võimalik, siis on asjasse puutumatu uue katla ja lisandunud tööde hindamine Summer Servis OÜ arve alusel; 4) on kostjatelt välja mõistetud hagejate õigusabikulu põhjendamatult suures summas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu, mis kordavad oluliselt eelnevaid. Lisaks ei saa hagejate 06.10.2021 seisukoht olla esitatud kostjate 28.11.2021 vastuse kohta.

5.E. Jürgensoo, K. Lindma ja A. Hutrov vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude apellantide kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jäävad vana katla hooldamisega seonduvad väited väljapoole vaidlust ja on ka ebaõiged. Hageja I ei ole võtnud ainuisikulist vastutust katla eest; 2) ei ole hagejate II ja III nõue põhjendamatu. Kaasomandi säilimiseks vajaliku töö kulutuste täpne kandmine hagejate poolt on põhjendatud hagiavalduses ja kirjalikes seisukohtades; 3) on katla parandamise võimalikkus tõendamata. Gaasikatlaid defekteeriva ettevõtte ekspertanalüüsist selgus, et kuna katel on väga vana, siis ei ole gaasiklapi ja kontrolleri vahetus otstarbekas. Defekteerimise akt viitab selgelt katla väljavahetamise vajadusele. Talveperioodil kütteta jäänud hoone veesüsteemid olid kahjustumise ohus. Vastavalt Ehituskaitse büroo raportile on küttesüsteem lahendatud gaasikatla baasil ning soojuskandjaks on vesipõrandaküte. Peale katla purunemist oli hoone kütmata. Hagejad on teinud maksimaalselt pingutusi soodsama lahenduse leidmiseks, kuid küttesüsteemide ekspertide kinnitusel ei oleks need andnud garantiid kaasomandi säilimise tagamiseks. Apellantide väited, et hagejad oleksid pidanud langetama ebaotstarbekaid otsuseid ning võtma täiendavaid riske kaasomandi kahjustamiseks, ei ole mõistuspärased. Hagejad ei ole käitunud pahauskselt. Apellandid olid kursis kõigi detailidega, kaasatud kirjavahetustesse ja hagejatega ühenduses telefoni teel; 4) on hagejate menetluskulud töömahtu ja vaidluse ulatust arvestades põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.1.Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad ja kostjad Tartus, XXXXXXX asuva kinnistu (elamu) kaasomanikud. Elamut köeti 2010. a paigaldatud gaasikatlaga ning seoses 2019. a lõpus tekkinud katla rikkega paigaldati hagejate otsusel ja kulul kinnistule uus gaasikatel. Kostjad keeldusid uue gaasikatla vahetamisega tekkinud kulusid hüvitama ning nende peamine vastuväide on jätkuvalt see, et eelmine gaasikatel ei olnud 2019. a lõpuks amortiseerunud ning tegemist ei ole vajaliku kulutusega TsÜS § 63 p 1 tähenduses. TsÜS § 63 p 1 järgi on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Riigikohtu praktika (vt lahendid nr 3-2-1105-16; 3-2-1-61-14; 3-2-1-116-11) kohaselt saab amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist üldjuhul lugeda vajalikuks kulutuseks TsÜS § 63 p 1 tähenduses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid valesti (maakohtu otsuse p-d 17-30) ning sellest tulenevalt põhjendamatult tuvastanud, et elamusse 2010. a paigaldatud gaasikatel oli amortiseerunud ning vajas vahetamist. Ringkonnakohus kostjate seisukohaga ei nõustu.
7.2.TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 442 lg 8 sätestab muu hulgas, et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid eelnimetatud sätetes esitatud põhimõtteid järgides, et asunud põhjendatud seisukohale, et tuginedes eelkõige A. Suvi poolt koostatud defekteerimise aktile (I kd, tl 10) oli hagejate poolt 2010. a paigaldatud gaasikatla vahetamine põhjendatud. Aktis on muu hulgas juhitud tähelepanu sellele, et kuna olemasolev katel on väga vana, siis ei ole gaasiklapi ja kontrolleri vahetus otstarbekas. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja I on otsinud võimalusi gaasiklapi ja kontrolleri saamiseks e-poodide kaudu ning A. Suvi on hagejale I vastanud (I kd, t.l 78), et on esinenud juhuseid, kus toote tähistus on sama, kuid toode ise on erinev. Seega on põhjendamatu kostjate väide, et hagejate sooviks oli algusest peale asendada vana gaasikatel uuega. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et A. Suvi poolt koostatud defekteerimise akt on usaldusväärne tõend ning kostjate vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kostjad on vastuses hagile (I kd, tl 62) kinnitanud, et katel paigaldati 2010. a ning tootja lubas selle garantiina töötamise aega kümme aastat, v.a juhul, kui tegemist on katla vale hooldusega või hooldamata jätmisega. Lisaks on kostjad märkinud vastuses hagile, et kuni 2019. a organiseeris katla hooldust kostja I ning hooldust teostas A. Suvi (I kd, tl 70). Samas ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit, et kuni 2019. a oleks katelt hooldatud nõuetele mittevastavalt. Kostjate väide, et katla hooldamata jätmine enne 2019. a sügist-talvist kütteperioodi põhjustas katla amortiseerumise, on paljasõnaline, kuivõrd 2019. a sügisel selgus katla amortiseerumine. Ringkonnakohtu arvates kinnitab defekteerimisakti usaldusväärust see, et selle koostaja A. Suvi

hooldas katelt kuni 2019. a ning ta oli katla seisukorrast teadlik. Oma peamise vastuväite kohta (s.o et katel ei olnud amortiseerunud ega vajanud väljavahetamist), ei ole kostjad ühtegi tõendit esitanud. TsMS § 238 lg 5 kohaselt võib jätta tõendi arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kostjad on vastuses hagile kinnitanud (I kd, tl 62 pöördel), et Ehituskaitse Büroo hinnangu kohaselt on elamu küte professionaalselt paigaldatud. Vastusele lisatud nimetatud hinnangu väljavõttest (I kd, tl 81) nähtuvalt on elamu keldris olev küttetorustik professionaalselt paigaldatud. Hagejad vaidlesid nimetatud hinnangu väljavõttele vastu ning esitasid Ehitukaitse Büroo hinnangu täieliku teksti (I kd, tl 174-185), kus on kirjas, et küttetorustik ei ole professionaalselt paigaldatud. Seega püüdsid kostjat kohut eksitada ning maakohus jättis kostjate esitatud väljavõte (I kd, tl 81) õigustatult tähelepanuta. Nimetatud maakohtu seisukohta ei ole kostjad apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Summer Servis OÜ arve (I kd, tl 11) kohaselt paigaldati koos katlaga ka torustik ning seega on tõendamata ka kostjate seisukoht, et torustiku vahetus ei olnud mingil juhul vajalik. Ehituskaitse Büroo hinnangu (I kd, tl 174 pöördel) kohaselt oli hoone küttesüsteem lahendatud gaasikatla baasil ning apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt elamu küttesüsteem toimis läbi elektriküttel veeboileri, on paljasõnaline. Samuti on tõendamata apellatsioonkaebuses esitatud väide, et gaasiklapi ja kontrolleri maksumus on 142 eurot, mida on kostjatele kinnitanud hageja I. Maakohus on leidnud, et kuigi hagejad ei võtnud pakkumisi teistelt ettevõtetelt, ei ole kostjad tõendanud, et Summer Servis OÜ osutatud teenuse maksumus ületaks keskmist turuhinda. Seega on oletuslik kostjate väide, et teiste analoogset teenust pakkuvate ettevõtete poolt sama teenuse tellimine olnuks odavam.

7.3.Arusaamatu on kostjate väide apellatsioonkaebuses, et kuna Summer Servis OÜ esitas arve hagejale I, siis puudub hagejatel II ja III kostjate vastu nõudeõigus. Hagejad on kinnitanud, et nad on Summer Servis OÜ-le kulutused hüvitanud ning tähendust ei ole sellel, millisele hagejale konkreetselt Summer Servis OÜ arve esitas.
7.4.Maakohus on rahuldanud hagejate kohtueelse õigusabi kulu nõude VÕS § 128 lg 3 alusel summas 300 eurot ning seda ka põhjendanud (kohtuotsuse p-d 41-50). Nimetatud maakohtu otsustust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
7.5.Maakohus leidis, et hagejate õigusabikulud on põhjendatud 14,625 tunni ulatuses summas 1170 eurot. Maakohtu vastavad põhjendused on esitatud kohtuotsuse p-des 51-55. Seejuures lähtus maakohus hagejate lepingulise esindaja tunnihinnast 80 eurot ning vähendas õigusabile kulunud aega kolme tunni võrra. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejate õigusabikulud 14,625 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning kostjate apellatsioonkaebuses esitatud taotlus õigusabikulude veelgi vähendamiseks ei ole põhjendatud.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonkaebusest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud õigusabile seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega 399 eurot (4,98x80). Kuna vastuses apellatsioonkaebusel on valdavas ulatuses tuginetud maakohtu menetluses esitatud seisukohtadele, siis on ringkonnakohtu arvates hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud apellatsiooniastmes 320 eurot (4x80). Nimetatud summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
9.Hageja on lisanud apellatsioonkaebuse vastusele Ehituskaitse Büroo OÜ hinnangu. Sama Ehituskaitse Büroo hinnang on hageja taotlusel võetud maakohtu poolt asja materjalide juurde

(I kd, tl 174-185). Seetõttu jätab ringkonnakohus korduva Ehituskaitse Büroo OÜ hinnangu asja materjalide juurde võtmata ning loeb selle hagejale tagastatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja