E. J. , K. L. ja A. H. hagi J. K. , K. G. K. , E. K. ja ESTERNIKA OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3948,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I E. J. , isikukood XXX; Hageja II K. L. , isikukood XXX; Hageja III A. H. , isikukood XXX; Hagejate lepinguline esindaja R. M.; Kostja I J. K. , isikukood XXX, esindaja TsMS § 218 lg 1 p 4 alusel E. K. ; Kostja II K. G. K. , isikukood XXX, esindaja TsMS § 218 lg 1 p 4 alusel E. K. ; Kostja III E. K. , isikukood XXX; Kostja IV ESTERNIKA OÜ, registrikood 12206675, seaduslik esindaja juhatuse liige E. K. (kuni 14. märts 2022), A. R. (alates 15. märts 2022).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E. J. , K. L. ja A. H. hagi J. K. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista J. K. lt E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks võlgnevus 505,58 eurot.
3.Välja mõista J. K. lt E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks viivis võlgnevuselt 505,58 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 17. juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
Rahuldada E. J. , K. L. ja A. H. i hagi K. G. K. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
5.Välja mõista K. G. K. lt E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks võlgnevus 1011,17 eurot.
6.Välja mõista K. G. K. lt E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks viivis võlgnevuselt 1011,17 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 17. juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
7.Rahuldada E. J. , K. L. ja A. H. hagi E. K. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
8.Välja mõista E. K. lt E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks võlgnevus 1011,17 eurot.
9.Välja mõista E. K. lt E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks viivis võlgnevuselt 1011,17 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 17. juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
10.Rahuldada E. J. , K. L. ja A. H. hagi ESTERNIKA OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
11.Välja mõista ESTERNIKA OÜ-lt E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks võlgnevus 505,58 eurot.
12.Välja mõista ESTERNIKA OÜ-lt E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks viivis võlgnevuselt 505,58 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates
17.juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
13.Rahuldada E. J. , K. L. ja A. H. hagi J. K. , K. G. K. , E. K. ja ESTERNIKA OÜ vastu kahju hüvitamiseks.
14.Välja mõista solidaarselt kostjatelt J. K. , K. G. K. , E. K. ja ESTERNIKA OÜlt hagejate E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks kahjuhüvitis 300 eurot.
15.Välja mõista solidaarselt kostjatelt J. K. , K. G. K. , E. K. ja ESTERNIKA OÜlt hagejate E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks viivis kahjuhüvitiselt 300 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 17. juunist 2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
16.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
16.1.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate J. K. , K. G. K. , E. K. ja ESTERNIKA OÜ kanda.
16.2.Määrata E. J. le, K. L. le ja A. H. ile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1495 eurot.
16.3.Välja mõista kostjatelt J. K. , K. G. K. , E. K. ja ESTERNIKA OÜ solidaarselt hagejate E. J. , K. L. ja A. H. i kasuks menetluskulude katteks 1495 eurot.
16.4.Kostjad on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED
1.E. J. (hageja I), K. L. (hageja II) ja A. H. (hageja III) esitasid 17. juunil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi ja 7. juulil 2021 hagi täienduse J. K. (kostja I), K. G. K. (kostja II), E. K. (kostja III) ja ESTERNIKA OÜ (kostja IV) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse järgi kuulus 12. detsembri 2019 seisuga XXX asuv kinnistu registriosa numbriga XXX(edaspidi elamu/kinnistu) E. J. , K. L. , A. H. i, K. V. , J. K. , K. G. K. , E. K. ja ESTERNIKA OÜ kaasomandisse. Korteriomandeid ei ole moodustatud ja kinnisasja vallatakse notariaalse kasutuskorra alusel. Kinnistul asuvaid elamis- ja äripindasid köeti 2010. a paigaldatud gaasikatlaga, millel tekkis 2019. a talvel rike. Katla defekteerimisel tuvastati, et parandamine ei ole põhjendatud ning katla vanuse ja võimaliku lekkeohu tõttu on mõistlik vana katel uuega asendada. Hagejate otsusel ja kulul paigaldati uus gaasikatel maksumusega 6073,20 eurot. Hageja III on vabatahtlikult tasunud kulutused ka menetluses mitteosaleva kaasomaniku eest. Kostjad I-IV ei ole katla vahetamisega seonduvaid kulusid hagejatele hüvitanud. Gaasikatla vahetamine oli vajalik kulutus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõistes, seega nõuavad hagejad asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel kostjatelt kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt igale kostjale kuuluva kaasomandi suurusele: - Kostjalt I 1/12 kaasomandi eest 505,58 (6067/12) eurot; - Kostjalt II 1/6 kaasomandi eest 1011,17 (6067/6) eurot; - Kostjalt III 1/12 kaasomandi eest 505,58 (6067/12) eurot; - Kostjalt IV 1/6 kaasomandi eest 1011,17 (6067/6) eurot. Hüvitisele lisandub viivis seadusjärgses määras. Täiendavalt nõuavad hagejad kostjatelt varalise kahju hüvitamist 300 eurot seoses kohtueelsele õigusabile tehtud kulutustega ning sellelt viivise väljamõistmist. Hagejatele on üllatav väide garantii olemasolu kohta ning hagivastusele lisatud venekeelset reklaami ei saa pidada kehtivaks garantiidokumendiks. Samuti jääb ebaselgeks, milliseid täiendavaid dokumente kostjad oma kindlustusandjale esitamiseks vajasid, kui nende endi sõnul oli katla hooldusdokumentatsioon aastatest 2011-2018 kostjate valduses ning neile edastati ka 2019 koostatud defekteerimisakt, mille nad said kindlustusandjale edastada. Majas on ühtne küttesüsteem, mille osalist toimimist ei saa lugeda piisavaks. Hagejad lähtusid katla vahetamise otsustamisel defekteerimisaktist ja asjatundja arvamusest,
mille järgi ei pruugi uued kontrollerid enam vanale katlale sobida. Teenusepakkuja nime said nad kostja I ja III käest. Hagejad ei tahtnud võtta riski, et varuosad katlale ei sobi ja sellest teavitati ka kostjaid. Kütteperioodil oli vajalik, et küttesüsteem võimalikult kiiresti tööle hakkaks. Hagejad on teinud kõik endast oleneva, et teavitada asjaoludest kõiki kostjaid ning segadusttekitav on väide kostja IV mitteteavitamisest, kui kostja III on kostja IV juhatuse liige ning suhtlus kostjaga III käib juba aastaid kostja IV ametliku e-posti kaudu.
KOSTJATE VASTUVÄITED
3.Kostjad on esitanud ühised seisukohad ning vaidlevad nõuetele vastu täies ulatuses.
4.Vastuse kohaselt ei olnud gaasikatel 2019. a talvel amortiseerunud. Katel paigaldati 2010. a ja tehas lubas garantiina töötamise aega 10 aastat, v.a kui seda ei hooldata nõuetekohaselt. Kostja I korraldas katla hooldust aastatel 2011 kuni 2018; seni ei olnud katlaga probleeme. 15. augustil 2019 toimunud kaasomanike koosolekul võttis hageja I enda kanda kohustuse katelt ja boilerit hooldada, kuid hooldust õigeaegselt ei tellinud. Kui hageja I oleks tellinud korrapärase hoolduse, oleks kostja III saanud hooldusakti esitada oma kindlustusandjale, kes oleks vajadusel hüvitanud katla parandamise või vahetamise kulu. Katel ei purunenud, vaid kinni kiilus peagaasiklapp. Katel küttis, kui klappi käidi kord päevas koputamas. Defekteerimisaktis on kirjas, et klapp ei ole küll remonditav, aga on vahetatav. Vahetuse hinnaks oli 142 eurot ja tellimisaeg 1-1,5 nädalat. Kostjate omandiosad asusid elamu esimesel korrusel, mida vana katel endiselt küttis. Probleem oli elamu II korruse küttega, kus asusid hagejate kaasomandiosad. Hagejad soovisid uut katelt ega vaevunud käima teiselt korruselt klappi koputamas. Kostjad eelistasid jätkata kütmist vana katlaga ning pakkusid hagejatele välja, et nad võivad paigaldada II korruse kütte eraldi katlaga ning kostjad jätkavad vana katlaga. Kostjatele ei ole esitatud arvet. Summer Service OÜ on väljastanud arve hageja I nimele, kes omaalgatuslikult katla ja tööd tellis. Samuti leiavad kostjad, et hagejad oleksid pidanud pöörduma tööde jaoks hinnapakkumiste võtmiseks ka teiste gaasikateldega tegelevate firmade poole. Hagejad tellisid töö tundmatult ettevõtjalt, kes ei ole spetsialiseerunud Viadrus gaasikateldele. Hagejad pöördusid katla vahetamisega seonduvate küsimustega ning hiljem nõudeavaldustega üksnes kostja I ja III poole. Kostjaid II ja IV ei ole kordagi teavitatud katla probleemidest ega esitatud neile nõudeavaldusi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, menetlusosaliste seisukohtade ja poolte esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagid tuleb rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (Riigikohtu 6. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
8.TsMS § 438 lg 1 sätestab, et kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjas õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle: -
-
2019. a detsembrikuus olid hagejad ja kostjad XXX asuva kinnistu kaasomanikud järgmistes osades: K. L. (1/6), E. J. (1/6), A. H. (1/12), J. K. (1/12) (kostja I), K. G. K. (1/6) (kostja II), E. K. (1/6) (kostja III) ja ESTERNIKA OÜ (1/12) (kostja IV); Kinnistul oli veel üks kaasomanik, kelle omandi suurus on 1/12 ning kes ei osale kohtumenetluses; Elamu ei ole jaotatud korteriomanditeks ja korteriühistut ei ole moodustatud; Elamu küttesüsteem põhineb gaasiküttel, mille oluliseks osaks on gaasikatel; Hageja I tellis hageja II, III ja menetluses mitteosaleva kaasomaniku nõusolekul detsembris 2019 Summer Service OÜ-lt gaasikatla ja selle vahetustööd; Elamusse paigaldati 2019. a detsembris uus gaasikatel (De Dietrich C 140-45); Summer Service OÜ esitas kaasomanikele 12.12.2019 arve nr XXX katla ja paigaldustööde eest kogusummas 6073,20 eurot. Hagejad tasusid Summer Service OÜ arve täies ulatuses. Hagejatel ei olnud kostjate nõusolekut gaasikatla asendamiseks.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas katla vahetamine oli vajalik kulutus kaasomandi säilimiseks ning kas kostjad peavad teistele kaasomanikele hüvitama tehtud kulutused vastavalt iga kostja kaasomandi suurusele kulutuse tegemise hetkel.
11.Esmalt tuvastab kohus, kas katla vahetamine oli vajalik kulutus kaasomandi säilimiseks, mis tuleb hagejatele hüvitada (I); seejärel analüüsib iga kostja vastutust oma osa eest (II). Viimasena lahendab kohus hagejate kahju hüvitamise nõude (III). I
12.AÕS § 72 lg-s 1 toodud üldreegli alusel kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest.
13.Seega otsustatakse reeglina kaasomandiga seonduvaid asju kaasomanike kokkuleppel, seejuures tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse jäävaid asju saab otsustada häälteenamusega. Antud juhul hääletasid katla vahetamise poolt neli kaasomanikku, kelle omandiosad moodustasid kokku 1⁄2 kaasomandist. Teise 1⁄2 omanike nõusolek puudus. Seega puudus kaasomanike kokkulepe, samuti ei hääletanud katla vahetuse poolt ka kaasomanike enamus.
14.AÕS § 72 lg 4 sätestab erandi, mille järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
15.Riigikohus on rõhutanud, et väär on siduda kulutuste vajalikkust sellega, kas selleks on kaasomanike kokkulepe või enamuse otsus (Riigikohtu 2. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p 14). Kui tegemist on vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõistes, tuleb kaasomandile tehtud kulutus hüvitada sõltumata oma nõusolekust kulutuse tegemiseks (Riigikohtu 22. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-15, p 9).
16.TsÜS § 63 p 1 järgi on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Riigikohus on korduvalt leidnud, et amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist saab üldjuhul lugeda vajalikuks kulutuseks TsÜS § 63 p 1 mõttes (Riigikohtu 2. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-105-16, p 14, Riigikohtu 8. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 19, Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 33). Kohtu hinnangul on gaasikatel elamu küttesüsteemi keskne osa. Seega tuleb kohtul esitatud tõendeid hinnates tuvastada, kas gaasikatel oli amortiseerunud ja tuli küttesüsteemi töötamise jaoks välja vahetada.
17.Hagejad toovad hagis esile, et 2019. a talvel lõpetas elamu gaasikatel töötamise. Väidete tõendamiseks on hagejad esitanud Summer Service OÜ esindaja Ahti Suvi 21.11.2019 koostatud defekteerimise akti (I kd tl 34), milles on toodud järgmine info: „ Kontrollitud süütejuhtmeid ja süüteelektroodi (viga ei tuvastatud). Kontrollitud peagaasiklappi (süütamise ajal peagaasiklapp ei avane, kui gaasiklappi koputada, siis klapp avaneb, viga on tõenäoliselt gaasiklapi mehaanilises kulumises). Gaasiklapp ei ole remonditav (klapi remont võib põhjustada gaasilekke). Kütte normaalseks toimimiseks tuleb kas gaasiklapp koos kontrolleriga välja vahetada või vahetada katel (kuna olemasolev katel on väga vana, siis ei ole gaasiklapi ja kontrolleri vahetus otstarbekas).“
18.Seega tuvastas hoolduse teostaja gaasikatlal vea, mis vajas parandamist, et tagada kütte toimimine. Veaks oli gaasiklapi mitteavanemine süütamise ajal. Hooldaja andis hinnangu, et tegemist võib olla klapi mehhaanilise kulumisega, kuna see avaneb „koputades“. Hoolduse teostaja hinnang oli see, et välja tuleb vahetada gaasiklapp koos kontrolleriga või katel asendada. Tema soovitus oli katel asendada, kuna parandamine ei ole sedavõrd vana katla puhul otstarbekas. Täiendavalt on kohtule esitatud sama isiku 25. novembri 2019 saadetud e-kiri, kus ta juhib tähelepanu, et vahetuse korral on vaja lisaks klapile tellida kontroller ning annab hinnangu, et ta ei saa öelda, kas varuosa katlale sobib, kuna on esinenud juhuseid, kus toote number on sama, aga toode ise erinev (I kd tl 78).
19.Kostjad vaidlevad vastu kulutuse vajalikkusele, kuna nende hinnangul ei olnud gaasikatel amortiseerunud, katla viga oli parandatav ning elamu esimesel korrusel küte töötas. Kulutus ei olnud hädavajalik, kuna katel hakkas tööle, kui keegi käis üks kord päevas „klappi koputamas“ (I kd tl 62, pöördel).
20.Poolte vahel puudub seega vaidlus, et küttesüsteemis oli viga, kuid pooled on eri meelel vea ulatuse ja parandamise viisi osas. Hagejad ehk II korruse kaasomanikud soovisid katla asendamist, kostjad ehk I korruse kaasomandite omanikud soovisid vana katla parandamist. Kuna vanale gaasikatlale ei saa enam ekspertiisi teha, tuleb kohtul hinnata katla seisukorda poolte esitatu põhjal.
21.Hagejad tuginevad eelkõige Summer Service OÜ esindaja Ahti Suvi koostatud hooldusaktile/defekteerimisaktile. Akti on koostanud hiljem katla müünud ja vahetusstööd teostanud ettevõtte esindaja. Hagejad toovad esile, et tegemist on sama isikuga, kes on katlale varem hooldustöid teinud ning niimoodi on kirjutatud ka 15. augusti 2019 koosoleku protokollis, mille kostjate esindaja kohtule esitas (I kd tl 70). Kostjad väidavad, et ei tea seda isikut ega ettevõtet (I kd tl 62 pöördel), kuid on esitanud eelviidatud tõendi ise ning tuginenud ka hagivastuse põhjendustes osaliselt koostatud aktile (I kd tl 62-64). Kostjad ei ole ümber lükanud hagejate väidet, et kostja I ja III andsid ise hagejatele Summer Service OÜ kontakti (lisaks eelnevatele vt ka II kd tl 75). Samuti, vaatamata asjaolule, et kostja I korraldas gaasiseadme hoolduse tellimist kaheksa aasta jooksul, ei kasutanud kostjad võimalust tellida teiselt teenusepakkujalt katla seisukorra ülevaatuse ja võtta tööde jaoks ise hinnapakkumisi. Seega leiab kohus, et pooled ei vaidlustanud tol hetkel katlale hinnangu andnud ettevõtte usaldusväärsust. Arvestades ettevõtte tegevusala, hinnates ettevõtte koostatud dokumentide ja arvamuste sisu ning vastuolu kostjate väidetes ning esitatud asjaoludes, peab kohus tõendit usaldusväärseks.
22.Kostjad tuginevad Ehituskaitse büroo ülevaatusakti väljavõttele, milles ei ole esitatud hinnangud gaasiseadme olukorrale, vaid üksnes kirjeldatud küttesüsteemi olemust ja küttetorustiku paigaldust (I kd tl 81). Kohtu hinnangul ei ole see tõend käesoleva vaidluse seisukohast asjakohane. Kohus märgib, et hagejad on 6. septembri 2021 seisukoha lisana esitanud viidatud raporti täieliku väljavõtte, millelt nähtub selgesõnaline vastuolu kostja esitatuga (vrdl I kd tl 9 pöördel, I kd tl 81 ja I kd tl 174 pöördel).
23.Poolte esitatust on tuvastatav, et eelmine gaasipaigaldis oli üheksa aastat vana ja vajas hooldust vähemalt korra aastas (I kd tl 9 pöördel). Üldteada on asjaolu, et gaasipaigaldiste eluiga sõltub nii nende ehitamise kui ka kasutamise kvaliteedist. Neli kaasomanikku, kellele kuulus 1⁄2 majast, pidasid katelt niivõrd amortiseerunuks, et olid nõus võtma kohustuse tasuda selle asendamisega seotud kulud.
24.Hagejad on seega tõendanud, et katel vajas remonti või väljavahetamist. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väidete tõendamiseks esitanud asjakohaseid tõendeid. Samas võtab kostja omaks, et küttesüsteemiga esines probleem, mis puudutas II korruse ehk hagejate eluruume (I kd tl 63). Kohus selgitab, et kaasomandi ühisosa, sh küttesüsteemi korrashoiu kohustus laieneb kõigile kaasomanikele. Seega ei ole asjakohane väide, et kuna esimese korruse ruumid olid köetud, puudus hädavajadus katla asendamiseks. Kohus ei nõustu ka kostjate väitega, et hageja I võttis 15. augusti 2019 koosolekul endale kohustuse katlaga seonduvaid töid korraldada, protokollist sellist volitust ei nähtu (I kd tl 70). Samuti on paljasõnaline kostjate väide võimalusest lahutada esimese ja teise korruse küttesüsteemid ning mõistlikult ebausutav, et selline lahendus oleks kiirem ja/või soodsam. Kohus märgib, et isegi kui oleks võimalik küttesüsteemid eraldada, siis peaksid ka need kulutused kandma kõik kaasomanikud vastavalt oma osadele, mitte üksnes II korrusel asuvate kaasomandite omanikud.
25.Kostjate esitatud tõenditest nähtuvalt proovisid hagejad leida sobivaid varuosi katla parandamiseks (I kd tl 73, 78 allosas), samuti konsulteeriti telefoni ja e-kirja teel kostjatega (II kd lk 7). Kohus märgib, et juba siis avaldas kostja III soovi rääkida teiste kostjate eest (I kd tl 84).
26.Kohtu hinnangul on mõistlikult usutav, et üheksa aastat vanal katlal tekib taoline rike ning katlale ei pruugi mõistliku aja jooksul leida sobivaid varuosi. Kostjad on toonud
hagivastuses esile varuosade hinna ja tarneaja, kuid pole esitanud vastavat tõendit; kostja viitab lisale, kus vastav info puudub (I kd tl 73). Samuti ei ole kostjad põhistanud, kas viidatud varuosa on katlale sobilik ning kas sellest piisab vea kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul on kostjate väide katla soodsa remondi kohta seega tõendamata. Samuti märgib kohus, et kostjad räägivad oma seisukohtades üksnes klapi vahetusest, kuigi defekteerimisakti järgi on vajalik on klapi vahetus koos kontrolleriga (I kd tl 62-64, 86).
27.Kohtu hinnangul ei ole aktsepteeritav olukord, kus elamu küttesüsteem töötab talvisel ajal üksnes osaliselt, mistõttu osa elamust on kütteta. Maja kasutamine elamiseks eeldab selle mõistlikku soojakskütmise võimalust ja soojapidavust, mida saab pidada elamu tavalise kasutamise eelduseks (Riigikohtu 30. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-46-17, p 20). Samuti nõustub kohus hagejatega, et pikem seisak kütmises võib elamule kaasa kahju torude katkikülmumise näol, mistõttu on vajalik arvestada parandamise ajalise kestusega. Samuti nõustub kohus hagejatega, et vigane gaasipaigaldis võib olla ohtlik, mis samuti tekitab vajaduse kiireks tegutsemiseks. Gaasipaigaldised vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele1, sh olema ohutud. Kohus ei pea ohutuks küttesüsteemi, milles on tuvastatud sellise ulatusega viga ega samuti selle kasutamise jätkamist rikkega klapi „koputamise“ kaudu.
28.Kohus leiab, et neid asjaolusid arvestades oli vajalik kiire tegutsemine, et tagada küttesüsteemi tavapärane ja ohutu toimimine. Eelmise gaasikatlaga esinesid probleemid, kutsutud asjatundja koostas akti, milles oli kirjas, et katlal on rike, mis takistab selle kasutamist ning soovitas katla välja vahetada. Hagejad tegid katla parandamiseks mõistlikke pingutusi (I kd tl 73, 78), arvestades, et detsembrikuus ehk keset kütteperioodi on küttesüsteemi parandamine ajakriitilisem töö kui suvel. Samuti oli ebaselge, kas katla varuosadega parandamine oli üldse võimalik ning oleks taganud soovitud ja kestva mõistliku lahenduse (kirjavahetus I kd tl 73, 78, 171, II kd tl 77). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid esitanud kaasomanikele soodsamaid hinnapakkumisi katla vahetuse või remondi kohta või oleksid tegelenud muul viisil probleemi lahendamisega. Kostjate väited on kõik paljasõnalised. Seega on kohtu hinnangul hagejad veenvalt põhistanud vajadust katel vahetada, et tagada kaasomandi säilimine.
29.Kostja on 22. jaanuari 2022 menetlusdokumendis toonud esile, et tööd teostanud Summer Service OÜ ei ole spetsialiseerunud Viadrus malmkatelde remonditöödele ja on De Dietrich katelde edasimüüja ning neile jääb arusaamatuks, miks pöörduti probleemiga ainult ühe ettevõtte poole. Kohus möönab, et kaasomandile kulutusi tehes on mõistlik võtta hinnapakkumised mitmelt ettevõttelt, kuna hea usu põhimõttest tulenevalt hüvitatakse kulutused mõistlikus ulatuses ehk keskmise turuhinna järgi (Riigikohtu 2. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p 14). Ent katla ja töö tellimine ühelt ettevõttelt ei välista kaasomandile tehtud vajalike kulutuste hüvitamise nõuet. Ainult ühe ettevõtte poole pöördumisega võtsid hagejad riisiko, et kulu ei pruugita neile hüvitada turuhinnast suuremas ulatuses. Summer Servis OÜ tegevusalaks on muu hulgas kütteseadmete paigaldus, seega puudub põhjus pidada ettevõtet sobimatuks tööd tegema. Kostjad ei ole esile toonud, et Summer Servis OÜ pakutud teenuse ja/või müüdud katla hind oleks ebamõistlikult suur. Samuti ei ole kohtule esitatud võrdlevaid hinnapakkumisi teistelt ettevõtetelt analoogse töö jaoks,
Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“
mis tõendaks, et hagejad tasusid turuhinnast oluliselt suuremat hinda. Kohus ei pea katla ja töö hinda ebamõistlikuks ning leiab, et see on vajalik kulu.
30.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et gaasikatla vahetamine oli vajalik kulutus TsÜS § 63 p 1 mõistes, mis tuleb AÕS § 72 lg 4 alusel kaasomanikele hüvitada vastavalt omandi suurusele. II
31.AÕS § 72 lg 4 järgi vastutab kaasomanik kulutuste eest proportsionaalselt kaasomandi suurusega. Seega tuleb leida, kui suures ulatuses vastutab kulutuste eest iga kaasomanik.
32.Kinnistusraamatust ja hagiavaldusest nähtuvalt olid detsembris 2019 elamu kaasomanikeks: K. L. (1/6 kaasomandist), E. J. (1/6 kaasomandist), A. H. (1/12 kaasomandist), K. V. (1/12 kaasomandist), J. K. (1/12 kaasomandist) (kostja I), K. G. K. (1/6 kaasomandist) (kostja II), E. K. (1/6 kaasomandist) (kostja III) ja ESTERNIKA OÜ (1/12 kaasomandist) (kostja IV).
33.Hagiavalduse kohaselt on kaasomandile tehtud kulutus 6073,20 eurot. Hagejad on nõude resolutsioonis lähtunud summast 6067 eurot, mistõttu kohus lähtub nimetatud summast, sest TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest. Kulutused jagunevad järgnevalt: hageja I, II, kostja II ja III peavad igaüks tasuma 1/6 kogusummast ehk 1011,17 (6067/6) eurot ning hageja III, kostja I, kostja IV ja menetluses mitteosalev kaasomanik igaüks 1/12 kogusummast ehk 505,58 (6067/12) eurot.
34.Kostjad on ühises vastuses esile toonud, et kuna kostja II sai omanikuks alles detsembris 2019, siis ta ei pea vastutama katla vahetamise kulu eest, kuna tal puudus igasugune info ja seos otsustamisega. Õiguskirjanduses on leitud, et kui üks kaasomanik teeb asja säilitamiseks vajalikke kulutusi, võib ta AÕS § 72 lg 4 alusel nõuda kulutuste hüvitamist just nendelt kaasomanikelt, kes olid omanikud ajal, mil kulutuste hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks, st ajal, mil kulutused tehti (vt K. Paal, „Asja säilimiseks vajalike toimingute tegemine kaasomandis oleva asja suhtes“, Juridica IV/2016, lk 252 – 262).
35.AÕS § 641 järgi tekib kinnisomand alates kinnistusraamatusse vastava kande tegemisest. Kostja II on kantud kinnistu kaasomanikuna kinnistusraamatusse 9. detsembrist 2019 (I kd tl 7 pöördel, 8). Arve katla ja tööde eest on esitatud 12. detsembril 2019, maksetähtajaga 24. detsember 2019, ajatatud 12. veebruarini 2021. Seega muutus nõue sissenõutavaks osades alates esimesest maksetähtajast 19. detsembril 2019, mil kostja II oli kaasomanike ringis. Seega vastutab ta kulude eest võrdeliselt omandi suurusega, nagu teised kaasomanikud. Kohus selgitab kostjale II, et kui ta ei olnud katla vahetusest teadlik, ei kaota see küll kohustust hüvitada AÕS § 72 lg 4 alusel hagejate kulutus, kuid tal võib tal olla nõue kahju hüvitamiseks kinnistu talle võõrandanud isiku vastu seoses lepingueseme tingimustele mittevastavuse või eseme kohta oluliste asjaolude teatamata jätmisega.
36.Teised kostjad ei ole analoogseid vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus eeldab, et puuduvad vastuväited kaasomaniku vastutusele kulutuste tekkimise ajal.
37.Hagejad on esitanud ka nõude sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise osas.
38.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates
kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
39.Hagejad toovad esile, et kohustus muutus sissenõutavaks 25. detsembril 2019 ehk päev pärast Summer Service OÜ 12. detsembri 2019 arvel märgitud tasumiskuupäeva. Kohus hagejatega ei nõustu. Eelmainitud arvel on kirjas, et pooled on sõlminud maksegraafiku kohustuse täitmiseks osade kaupa. Vastava palve on hageja I esitanud
3.detsembri 2019 e-kirjas teenusepakkujale (I kd tl 7 pöördel, 8). Seega sõltub viivis esiteks maksegraafiku tingimustest, mille kohta ei ole hagejad piisavalt infot kohtule esitanud ning teiseks ajahetkest, mil täideti nõue kaasomanike eest ehk tehti kulutused AÕS § 72 lg 4 mõistes. Hagejad on küll märkinud, millises ulatuses iga hageja kulusid kandis (I kd tl 3), kuid hagejad ei ole põhistanud ega tõendanud võlgnevuse tegelikku sissenõutavaks muutumise aega, st ei ole teada, millal ja millistes osades tasuti kulutus kostjate eest. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata hagejate nõude iga kostja vastu kaasomandile tehtud kulutustelt kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viise osas.
40.Siiski peab kohus võimalikuks viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest, sest hagejate põhistustest on tuvastatav, et hiljemalt selleks kuupäevaks olid hagejad kohustuse kostjate eest täitnud. III
41.Viimaks hindab kohus hagejate kahjunõuet kostjate vastu seoses kohtueelsete õigusabikuludega. Selline nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 mõistes.
42.VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisel.
43.Riigikohus on leidnud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, sh nõuete esitamiseks, ning professionaalse õigusabi kaasamine kohtueelsesse menetlusse on vähemalt üldjuhul mõistlik (Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1138-10, p 26, 29).
44.Hagejad on esitanud kohtule arved, millest nähtuvalt on nad tasunud kohtueelse õigusteenuse eest kokku 300 eurot. Õigusteenuse sisuks on arvel märgitud nõudekirja koostamine ja hagiavalduse põhjendavas osas täpsustatud, et see hõlmas ka kõigi vaidluse esemega seotud asjaolude väljaselgitamise kulu. Kulud õigusteenusele on tehtud enne kohtumenetluse algatamist, mistõttu ei ole tegemist menetluskuluga TsMS § 138 jj mõistes.
45.Kohtu hinnangul peab võlgnikule olema ettenähtav, et võlgnevuse tasumata jätmisega võivad teisel poolel kaasneda kulud õigusabile. Kohtu hinnangul on kulu õigusabile vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Vaidlus puudub asjaolus, et hagejad on õigusteenust kasutanud ja nõustaja nõudekirja koostanud.
46.Kostjad on esitanud vastuväite, mille järgi nad ei ole kohtueelseid pöördumisi kätte saanud. Hagejad toovad esile, et saatsid nõudekirja kostjate e-postiaadressidele (II kd tl 5) ja tõendab seda väljasaatmise logifailiga (II kd tl 21), samuti on nõudekirja päises toodud välja kostjate e-postiaadressid (I kd tl 27). Eelnevat arvestades on kostjate vastuväited mõistlikult ebausutavad ning kohus loeb seega tõendatuks, et hagejate esindaja on nõudekirja ka välja saatnud.
47.Hagejad on jaganud nõudekirja koostamise kulu osadeks analoogselt kulutuste hüvitamise nõudega. Kohtu hinnangul ei ole kostjad kahju hüvitamise nõude osas osavõlgnikud, vaid solidaarvõlgnikud, kuna kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud on samad ning nõude suurus ei mõjuta vajadust nõudekiri esitada. Selguse ja ökonoomsuse huvides on nõudekiri esitatud ühes dokumendis.
48.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi kahju hüvitamiseks täies ulatuses. Arvestades, et kostjad on küll osavõlgnikud põhivõla osas, kuid nõudekirja koostamise töö on praegusel juhul samaväärne sõltumata kostja kaasomandi suurusest, mõistab kohus kostjatelt hagejate kasuks solidaarselt välja 300 eurot.
49.Kohus mõistab kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel välja viivise kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
50.Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasjas lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
52.TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 esimese lause ja lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Arvestades, et nõuded osavõlgnikest kostjate vastu esitati ühiselt, siis ei ole menetluskulusid esitatud andmete alusel võimalik nõuete kaupa jaotada.
53.Hagejate menetluskulud on taotluse järgi 325 eurot riigilõivu ja õigusabikulu 17,625 tunni eest 1410 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on täies ulatuses põhjendatud kulutusega. Kohus leiab, et hagejate õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et hagejad on nõudnud kahjuhüvitist kohtueelsete menetluskulude eest, on tuvastatud, et nende esindaja oli juba hagiavalduse esitamise ajal kursis vaidluse oluliste asjaolude ja võimalike nõude alustega. Seega vähendab kohus õigusabikulusid kolme tunni võrra hagiavalduse koostamiselt. Muus osas on kohtu hinnangul hageja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide sisu ja kostjate esindaja seisukohtade sisu ja mahtu ning korduvalt esitatud menetlusdokumentide rohkust. Seega on põhjendatud õigusabikulud 14,625 tunni eest ehk 1170 eurot. Tunnihind 80 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga. Kuna hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga.
54.Seega on hagejate põhjendatud menetluskulud kokku 1495 (325 + 1170) eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista.
55.Hagejate taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.