Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-1289
Tsiviilasi
Rasul OÜ hagi TK1 OÜ vastu võla väljamõistmiseks ja TK1 OÜ vastuhagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7328 eurot 56 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rasul OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja/vastuhagis kostja): Rasul OÜ (registrikood 14224232), lepinguline esindaja Annika Kiisk Vastustaja (kostja/vastuhageja): TK1 OÜ (registrikood 11538085), esindaja vandeadvokaat Andi Tubin
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. aprilli 2022. a otsus osas, milles maakohus rahuldas tervikuna TK1 OÜ vastuhagi ja mõistis Rasul OÜ-lt TK1 OÜ kasuks välja rohkem kui 3664 eurot 28 senti, samuti osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ning mõistis Rasul OÜ-lt TK1 OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 175 eurot. Teha
tühistatud osas uus otsus, millega jätta TK1 OÜ vastuhagi nõue 3664 eurot 28 senti ületavas osas rahuldamata ja jaotada menetluskulud vastavalt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusele.
2.Rasul OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.1.Rahuldada Rasul OÜ hagi. Rahuldada TK1 OÜ vastuhagi osaliselt.
3.2.Mõista TK1 OÜ-lt Rasul OÜ kasuks välja 2716 eurot 70 senti.
3.3.Mõista Rasul OÜ-lt TK1 OÜ kasuks välja 3664 eurot 28 senti. Jätta TK1 OÜ vastuhagi nõue 3664 eurot 28 senti ületavas osas rahuldamata
3.4.Tasaarvestades vastastikused rahalised nõuded mõista Rasul OÜ-lt TK1 OÜ kasuks välja 947 eurot 58 senti.
3.5.Jätta hagi menetlemisega seotud menetluskulud TK1 OÜ kanda. Jätta vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud 50% ulatuses TK1 OÜ ja 50% ulatuses Rasul OÜ kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Rasul OÜ (hageja/vastuhagis kostja) esitas 26. jaanuaril 2021 hagi TK1 OÜ (kostja/vastuhageja) vastu põhivõla 2601 euro, viivise ning sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmiseks. Hageja käsundisaajana ja kostja käsundiandjana sõlmisid 2019. a suuliselt teenuse osutamise lepingu (käsundusleping). Lepinguga kohustus hageja osutama erinevatel kostja nimetatud ehitusobjektidel objektijuhtimise teenust. Kokku lepiti tunnitasus 17 eurot ning tasumine pidi toimuma vastavalt hageja esitatud arvetele. Hageja on esitanud kostjale objektijuhtimise eest mitmeid arveid, mis on üldjuhul tasutud. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata arve nr 20008 alusel 1895 eurot 50 senti ja arve nr 20009 alusel 705 eurot 50 senti, kokku 2601 eurot. Viivised hagi esitamise seisuga on 111 eurot 95 senti. Hageja nõuab ka lisanduvat viivist kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks nõuab hageja VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja möönab, et hageja ja kostja sõlmisid 2019. a suuliselt käsunduslepingu, mille kohaselt hageja kohustus teostama erinevatel kostja poolt nimetatud ehitusobjektidel objekti juhtimist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja võlgneb talle 2601 eurot. Põhivõla tõendamatuse tõttu puuduvad hagejal ka kõrvalnõuded.
3.Kostja esitas vastuhagi kahju 7328 euro 56 sendi hüvitamiseks. Hageja käsunduslepingu raames juhitav objekt oli ka Kaupmehe 14, Tartu vald, Tila küla ning tehtavateks töödeks veeja kanalisatsioonitorustiku rajamine. Hageja esindaja Raivo Silla andis 1. juulil 2020 kostja
töötajale ekskavaatorijuht A. Sepale korralduse alustada Kaupmehe 14 objekti kaevetöödega, hoolimata asjaolust, et käsundiandja oli talle edastanud kõik vajalikud tööjoonised, ning ei arvestanud korraldust andes asjaoluga, et kohas, kus ekskavaatorijuht pidi alustama kaevetöid, oli maapinnas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse EstWin liinirajatis. R. Silla eksis ka põhimõtte vastu, mille kohaselt trasse hakatakse rajama alates liitumiskohast (st krundi piirilt lõpp-punktini). Hageja esindaja R. Silla andis korralduse alustada kaevetöödega vastupidises suunas, mis oli põhjuseks liinirajatise purunemisele. ELA SA 4x14/10 mikrotorustiku ja kaabli 48F lõhkumise kohta koostati 3. juulil 2020. a protokoll-akt ning liinirajatise taastamistööde maksumuseks oli vastavalt akti lisale nr 2 7328 eurot 56 senti. Kostja on selle AS-ile Connecto Eesti tasunud.
4.Hageja vaidleb vastuhagile vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja esindaja ei ole kunagi andnud ekskavaatorijuhile korraldust alustada Kaupmehe 14 objektil kaevetöödega. Sellise korralduse sai anda üksnes kostja seaduslik esindaja Toomas Keskküla, kes organiseeris objektile ekskavaatori ja kelle töötaja on A. Sepp ning kelle korraldustele isik allub. Hageja oli seisukohal, et kostja töötaja rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest saab vastutada üksnes kostja ise. Käesoleval juhul jättis kostja täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse esitada liinivaldajale taotlus kaevetöödeks, T. Keskküla andis töötajale korralduse alustada kaevetöödega ning seetõttu kaevas kostja töötaja sideliini puruks. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja on siiski vastutav tekkinud kahju eest, siis tuleb arvestada, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Samuti vähendatakse kahjuhüvitist muu hulgas juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 21. aprilli 2022. a otsusega hagi ja vastuhagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja käsunduslepingust tuleneva tasu, viivise ja sissenõudekulu katteks kokku 2716 eurot 70 senti ja hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 7328 eurot 56 senti. Tasaarvestades vastastikused rahalised nõuded mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja 4611 eurot 86 senti. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, mille mõistis hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Muud menetluskulud jäid poolte endi kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõlmitud oli suuline käsundusleping (VÕS § 619) objektide juhtimiseks, mis kehtis juba 2019. a. Hageja juhatuse liikme R. Silla selgitusest kohtuistungil nähtub, et tehtud töö mahu osas pidas ta ise arvestust ning esitas kogunenud töötundide alusel arved kostjale. Kohtule on esitatud 23. aprilli 2021. a menetlusdokumendi lisadena 11 hageja arvet kostjale alates 1. augustist 2019 kuni 31. maini 2020. Vaidlust ei ole selle üle, et need arved on tasutud. Arvetele ei ole märgitud mingeid alusdokumente, millel vastav arve põhineb. Kostja seadusliku esindaja T. Keskküla selgituse kohaselt mingit tööde mahu registreerimise korda objektijuhil ei olnud, arve saamisel kahtluse korral kontrollis T. Keskküla tööde mahtu kaudselt, s.o objektidel olnud tööliste tööajaarvestuse järgi, aga mitte iga kord. Kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et mõni hageja esitatud arve oleks jäänud tasumata kasvõi osaliselt põhjusel, et arvel märgitud töö mahtu kostja ei aktsepteerinud. Kohus oli seisukohal, et hageja on tõendanud poolte vahel välja kujunenud praktika käsunduslepingu täitmise igakuise mahu kindlakstegemiseks ning ka arvetel nr 20008 ja 20009 märgitud tundide arv vastab sellele praktikale.
Hageja on eelpool viidatud 11 arvega tõendanud varasemalt kokkulepitud tunnitasu 17 eurot. Kohus oli seisukohal, et hageja nõue põhivõla 2601 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus oli seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmisega viivitamise tõttu viivist, kuid kohus piirab viivise arvestamise VÕS § 197 lg-s 2 sätestatu alusel. Hageja nõue saada kostjalt viivist alates arvel märgitud tasumise tähtaja möödumisest (kirjalik kokkulepe arvete tasumise kuupäeva osas puudub, kostja ei ole tõendanud teistsugust arvete tasumise tähtaega) kuni kostja poolt tasaarvestuse õiguse tekkimiseni seoses AS-i Connecto Eesti arve tasumisega 4. detsembril 2020 (vastuhagi lisa 5) on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. Kokku on hagejal õigus saada viivist (57,31+18,39) 75 eurot 70 senti. VÕS § 1131 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Ka see hageja nõue kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja esindajale R. Sillale on väljastatud kutsetunnistus nr 136253, ehitusjuht tase 6. Vastavalt kutsetunnistusele on ehitusjuht vastutav objekti tehnilise ja majandusliku tegevuse eest ning vajadusel ka tööohutuse eest objektil. R. Silla on andnud 22. märtsi 2022. a kohtuistungil selgituse, et: „Kaevamise kooskõlastamised ei olnud minu tööülesanne. Üldjuhul oli minul kohustus anda kopajuhile korraldus kaevama hakata. Selleks peab olema ette näidata dokument, ma ei ole neid näinud kunagi. Ma ei teadnud, et kaevama võib hakata. Tean, et kopp kohale toodi. Käisin sealt hommikult läbi. Pidin minema teisele objektile kaevusid paigaldama ja keevitama. Läksin Kaupmehe objektilt minema, sest mul oli teine objekt. Sinna jäi kopajuht ja üks teine mees, kelle nime ei tea. [...] Sellel päeval ma objektijuhtimist ei teostanud.“ Samas on hageja tõendanud hagiavalduses esitatud tasunõuet käsikirjalise tööajaarvestusega, milles on 1. juuli 2020 kohta märgitud „8.00-18.00 10 [tundi] Kaupmehe, 1 kaev Kõrtsi, Dimeedikum“. Nõudes muu hulgas 1. juuli 2020 ka Kaupmehe objektiga tegelemise aja eest tasu ei saa hageja väita, et sel päeval selle objektiga ei tegeletud, ükskõik kui lühikese aja jooksul. Eelistungil 8. detsembril 2021 on R. Silla selgitanud, et „Mina [Raivo Silla] jätsin [töö]joonised kopamehe kätte.“ Tunnistaja Irma Tubli andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi, et tema edastas Kaupmehe 14 tööjoonised R. Sillale. Seega viibis hageja esindaja R. Silla 1. juulil 2020 Kaupmehe 14 objektil, kusjuures temale olid eelnevalt üle antud objekti tööjoonised ning tulenevalt objekti juhtimise tööülesandest pidi ta korraldama objektil tegevust, sh andma töökorraldusi objektil olevatele töötajatele. Vaidlust ei ole selle üle, et kaabli asukoha mahamärkija kutsumine ei olnud hageja ülesanne, kuid hageja esindaja R. Silla võis ja pidi teadma, et enne tööjoonisel märgitud kaabli asukoha mahamärkimist ekskavaatoriga kaevetöid alustada ei tohi. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A. Sepp andis ütlusi selle kohta, et „1. juulil 2020 olin kopa eelmisel päeval sinna viinud, Toomas [Keskküla] saatis sõnumi. Hommikul oli sõnumis, et Raivo [Silla] tegeleb asjaga. Hommikul saime kokku, mis kell, ei mäleta. Raivo tuli kohale. Selgitas, et hakkame trassi panema. Näitas, kust kohast kuhu. Torud olid olemas. Hommikul töömehi ei olnud veel. Näitas koha, kust tuleb kaevama hakata, ta pidi ise ära minema. Küsisin, kas kaableid, torusid on. Vastas, et ei ole, siit võib kaevata, et pinnase võib kõrvale panna, seda ei ole vaja ära vedada. Tema läks ära. Läksin kopaga kohale, hakkasin kaevama, sain 5 minutit kaevata kui läksin kaabli pihta, ....“. Kohus oli seisukohal, et tunnistaja ütlused on usutavad, sest on kooskõlas hageja esindaja R. Silla poolt antud seletusega objektil viibimise kohta ja tööajaarvestusega. Kohtul ei ole mingit alust tuvastada, et ekskavaatorijuht alustas Kaupmehe 14 objektil kaevetööd omal algatusel või sai töö alustamiseks korralduse mõnelt teiselt isikult. Hageja on rikkunud hoolsuskohustust: majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna oleks hageja esindaja R. Silla saanud hoolika suhtumise korral kostjale tekkinud kahju vältida.
Kaevetööde käigus lõhutud ELA SA 4x14/10 mikrotorustiku ja kaabli 48F kohta koostati
3.juulil 2020 protokoll-akt (vastuhagi lisa 3). Tekitatud kahju suurus on tõendatud AS-i Connecto Eesti arvega nr MA2005551 summas 7328 eurot 56 senti (vastuhagi lisa 4). Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja on rikkunud mingit omapoolset kohustust, mis tooks kaasa kahjuhüvitise vähendamise või välja mõistmata jätmise. Kohtule ei ole tõendatud ühtegi kostja poolset kohustuse rikkumist, mis oleks põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga, s.o kaabli läbikaevamisega. Vastuhagi tuleb rahuldada. Tasaarvestades vastastikused rahalised nõuded mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 4611 eurot 86 senti. Kohus oli seisukohal, et mõlema poole õigusabi kulud, mis on võrreldavas suuruses, jäävad nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamise tõttu nende endi kanda. Kostja poolt tasutud 450 euro suurusest riigilõivust 275 eurot ületav osa, s.o 175 eurot mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda ka viivist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist vastuhagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole tõendanud, mis ajast alates oli hageja vastutav Kaupmehe 14 objekti juhtimise eest, millised olid hageja konkreetsed ülesanded, vastutus jne. Ülesannete tuvastamiseks ei piisa viitest juhtorgani liikme kutsetunnistusele. Samuti ei ole mõeldav, et ükskõik millisele objektile käsundisaaja kutsutakse, siis kohale ilmudes loetakse automaatselt objektijuhtimise leping sõlmituks. Tunnistaja I. Tubli andis 22. märtsi 2022. a kohtuistungil ütlusi, et tema edastas Kaupmehe 14 tööjoonised R. Sillale. Hageja ei vaidle vastu, et tööjoonised on talle edastatud
25.juunil 2020, kuid mitte objekti juhtimise eesmärgil, vaid põhjusel, et antud objektile oli vaja tellida kaevud (vt hageja 23. aprilli 2021. a seisukoha lisa 17). Antud asjaolu kinnitab ka lisast 17 nähtuv e-kirja pealkiri: “Kaupmehe tee 14 kaevutabelid”. Kostja ei ole tõendanud, et 1. juulil 2020, mil kaevati läbi vaidlusalune kaabel, oli poolte vahel kokkulepe, et hageja teostab Kaupmehe 14 objektil objektijuhtimist. Tõenditest nähtub, et isik on käinud antud objektil hiljem kaeve paigaldamas – selline töö aga kuulub tavatöötaja kohustuste hulka, mitte otseselt objektijuhi ülesannete hulka. Kostja esindaja edastatud sõnumid ja e-kirjad näitavad üheselt, et kuigi hageja ja kostja nimetasid pooltevahelist suhet käsunduslepinguks, siis tegelikkuses esinesid pooltevahelises suhtes töölepingule omased tunnused – allumine kostja korraldustele, hageja ei olnud vaba otsustamaks tööde tegemise aega ja kohta ning korraldused kaevetöid teha tulid otseselt T. Keskkülalt. Hageja ei ole vastutav läbikaevatud valguskaabli purunemise eest, kuivõrd ekskavaatorijuhi kaevetöödega alustamiseks saatis objektile T. Keskküla ning antud isik kostja esindajana jättis teadlikult liinivaldaja välja kutsumata (hageja 23. aprilli 2021. a seisukoht lisa 13). Kostja seisukoht seoses purunenud kaabliga on kohtumenetluse jooksul pidevalt muutunud (vt kostja 18. oktoobri 2021. a kostja vastuse lisa 1-1 ning 23. septembri 2021. a vastuhagi). Poolte vahel puudus igasugune praktika ja pooled ei olnud kokku leppinud, et hageja kohustuste hulka kuulub kostja teavitamine vajadusest kutsuda liinivaldaja. Kostja pidi olema teadlik vajadusest kutsuda kohale liinivaldaja, kuid ta jättis antud kohustuse täitmata ja saatis hoopis ekskavaatorijuhi objektile kaevetöid tegema. Sellises olukorras ei ole õigustatud jätta kahju 100% käsundisaaja kanda. Tunnistaja A. Sepa ja T. Keskküla ütlused ja selgitused seoses
kaevamise korraldusega on vastuolulised ning eluliselt on usutav R. Silla selgitus, et T. Keskküla saatis ekskavaatorijuhi objektile, et isik alustaks kaevetöödega ning mitte R. Silla ei andnud korraldust kaevetöödega alustada, vaid T. Keskküla. Kostja ja tunnistaja A. Sepp on väljendanud, et ekskavaatorijuhile korralduse Kaupmehe 14 objektile töid teostama minna on andnud T. Keskküla, kuid väidetavalt konkreetse kaevamise korralduse andis R. Silla. Eluliselt ei ole usutav, et T. Keskküla saatis ekskavaatorijuhi objektile igaks juhuks. Kohus ei ole põhjendanud, miks on hageja esindaja seisukohast usutavam tunnistaja A. Sepa väide, et tema ei ole jooniseid saanud. Kohus ei ole võtnud otsust tehes arvesse, et poolte vahel oli praktika, et T. Keskküla otsustas igapäevaselt, kes millisel objektil sel päeval töid teeb ja mis töid tehakse. Kaupmehe 14 objektile saatis ekskavaatorijuhi kohale T. Keskküla. Kohus ei ole andnud hinnangut, et T. Keskküla avaldas 22. märtsi 2022. a istungil, et kaabli läbikaevamine ei ole tema aastate pikkuses praktikas esmakordne, vaid korduv ning tema arvamuse kohaselt on see objektijuhtide riisiko (22. märtsi 2022. a istungi salvestis 2:36:18). Hageja on seisukohal, et kostja töötaja poolse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest vastutab kostja. Kostja jättis täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse esitada liinivaldajale taotlus liinide mahamärkimiseks ning seega on kostja ise oma tegevusega põhjustanud kahju.
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Hageja on hagiavalduses märkinud, et poolte vahel oli sõlmitud 2019. a suuline käsundusleping, millega kostja on nõustunud. Seega, esitades hiljem väite, et vaidlusalusel Kaupmehe 14 objektil hageja ei teostanud käsunduslepingu järgset objektijuhtimist, lasus esitatud uue väite tõendamiskoormis hagejal, mitte kostjal. Hageja ei ole oma väidet tõendanud. Hageja seadusliku esindaja ütlused ei ole tõend. Hageja väited on vastuolulised. Hageja nõuab käsunduslepingu alusel saamata jäänud tasu (mh ka Kaupmehe 14 objekti juhtimise eest), kuid vastuhagi osas üritab hageja väita, et teostas objektil tavatöid. Maakohus on tõendeid hinnanud. Tunnistaja A. Sepa ja R. Silla väiteid hinnates asus maakohus põhjendatud seisukohale, et hageja esindaja R. Silla viibis 1. juulil 2020 Kaupmehe 14 objektil, kusjuures temale olid eelnevalt üle antud objekti tööjoonised ning tulenevalt objekti juhtimise tööülesandest pidi ta korraldama objektil tegevust, sh andma töökorraldusi objektil olevatele töötajatele. Vaidlust ei ole selle üle, et kaabli asukoha mahamärkija kutsumine ei olnud hageja ülesanne, kuid hageja esindaja R. Silla võis ja pidi teadma, et enne tööjoonisel märgitud kaabli asukoha mahamärkimist ekskavaatoriga kaevetöid alustada ei tohi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada vastuhagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab vastuhagi nõude 3664 eurot 28 senti ületavas osas rahuldamata.
9.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu on hageja esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi. Osas, milles maakohus hagi rahuldas, maakohtu otsuse peale kaevatud ei ole, mistõttu ringkonnakohus hagi rahuldamise osas maakohtu otsust ei kontrolli.
10.Vastuhagis nõuab kostja hagejalt kahju hüvitamist, mida hageja väidetavalt tekitas kostjale käsunduslepingu rikkumisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastutab kahju eest, mis kostjal tekkis seoses sellega, et kostja töötaja lõhkus kaevamise käigus kolmandale isikule kuulunud valguskaabli.
11.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väidetega, et poolte suhe oli oma olemuselt tööleping. Töölepingu seaduse § 1 lg 1 kohaselt saab töölepingu järgi töötajaks olla üksnes füüsiline isik. Hageja on juriidiline isik. Seega ei saanud poolte vahel olla töölepingut.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hageja käsunduslepingujärgseks ülesandeks oli mh objektijuhtimine Kaupmehe 14 objektil, millel valguskaabel lõhuti, hageja andis kostja töötajale käsu kaevamiseks ning rikkus sellega, et ta eelnevalt ei veendunud kaevamise ohutuses, käsundisaajana VÕS § 620 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust. Maakohtu tuvastatud kahju suurust ei ole hageja apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus on tuvastanud, et hageja tegeles Kaupmehe 14 objektil objektijuhtimisega hageja enda esitatud tööajaarvestuse alusel (tl 41), millest nähtub, et hageja on märkinud kaabli läbikaevamise kuupäeval 1. juulil 2020 enda tehtud tööde hulka ka Kaupmehe objekti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei saa samal ajal nõuda objekti juhtimise eest tasu ja väita, et ta objektijuhtimisega ei tegelenud. Seda, et hageja oli 1. juulil 2020 Kaupmehe 14 objektijuht, kinnitavad ka tunnistajate A. Sepa ja I. Tubli ütlused (tl 125). Tunnistaja A. Sepa ütluste kohaselt andis talle käsu kaevamiseks hageja seaduslik esindaja. Ringkonnakohus märgib, et kohus tuvastab asjaolud asjas esitatud tõendite pinnalt. Hageja selgitused ei ole tõendiks.
13.Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata VÕS § 139 lg 1. Hageja on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et kostja jättis välja kutsumata liinivaldaja, kes oleks märkinud ära valguskaabli asukoha objektil. Kostja on ise vastuhagis välja toonud, et ta ei olnud liinivaldajat välja kutsunud. Seega möönab kostja, et liinivaldaja väljakutsumine oli tema, mitte hageja kohustus. Kostja põhjendas liinivaldaja väljakutsumata jätmist sellega, et ta arvestas, et kaevama hakatakse teiselt poolt, alustades liitumiskohast, mistõttu on tal aega enne, kui peab liinivaldaja välja kutsuma. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaevetööde tegemisel oleks nõutav alustada kaevamist liitumiskohast. Hageja on sellele vastu vaielnud. Samuti vaidles hageja vastu kostja väitele, et kaevetööde tegemine oleks aega võtnud 5-6 päeva. Tunnistaja A. Sepp kinnitas, et käsu objektile minna andis talle kostja seaduslik esindaja ning kui teda objektile saadetakse, saab ta juba objektil tööd teha. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kahju tekkis osaliselt kostjast endast tingitud asjaolude tõttu. Kuigi hageja oleks pidanud hoolsalt käitudes tutvuma talle esitatud joonisega ning mitte andma käsku kaevamiseks valguskaabli kaitsevööndis, ei oleks kahju tekkinud ka juhul, kui kostja oleks lasknud eelnevalt kaabli asukoha looduses maha märkida ning ei oleks enne selle toimumist ekskavaatorit objektile saatnud. Kuivõrd kahju tekkimise oleks ära hoidnud nii see, kui hageja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kui ka see, kui kostja oleks seda teinud, on kahju tingitud võrdselt nii hageja kui ka kostja tegemata jätmisest. Seega tuleb VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada kahjuhüvitist 50%, s.o 3664 euro 28 sendi võrra. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles vastuhagi selles osas rahuldati.
14.Kuna ringkonnakohus muudab vastuhagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hagi menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Vastuhagi rahuldati 50% ulatuses, mistõttu jäävad vastuhagi menetlemisega seotud kulud TsMS § 163 lg 1 järgi 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Kuivõrd maakohus ei ole otsuses poolte esindajakulude suurust kindlaks
määranud, määrab menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.