EstLegal OÜ hagi TB Varahaldus OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.04.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
EstLegal OÜ 07.05.2021 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1443,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) EstLegal OÜ (registrikood 10442804), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kostja (vastustaja) TB Varahaldus OÜ (registrikood 11724126), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Pärnu Maakohtu 23.04.2021 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.EstLegal OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta EstLegal OÜ kanda.
4.TB Varahaldus OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Määrata TB Varahaldus OÜ ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1027,50 eurot.
5.Välja mõista EstLegal OÜ-lt TB Varahaldus OÜ kasuks 1027,50 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-133957 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.EstLegal OÜ (hageja) esitas 09.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TB Varahaldus OÜ-lt (kostja) 2469,99 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 10.10.2020 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 14.10.2020 hagi kostjalt võla 2419,74 eurot, viivise 50,25 eurot perioodi 06.06.2020–08.09.2020 eest ja seadusjärgses määras viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale väikelaeva Rinker 342 Fiesta Vee Style 4 novembris 2019 toimunud kindlustusjuhtumiga seoses kindlustushüvitise AAS BTA Insurance Company Eesti filiaalilt (BTA) väljanõudmise teenust 24.03.2020 sõlmitud tähtajatu käsunduslepingu alusel hinnaga 110 eurot töötunni eest, millele lisandub käibemaks. 26.03.2020 e-kirjaga saatis hageja arve, mille kostja on tasunud, ja ühtlasi teatas, et BTA otsuse vaidlustamisega on võimalik edasi liikuda.
3.13.–14.05.2020 sõlmisid hageja ja kostja käsunduslepingu lisakokkuleppe, mille kohaselt maksab hageja kostja eest ekspertiisitasu ning kostja maksab hagejale saadavast kindlustushüvitisest tulemustasu 10%, millele lisandub käibemaks. Ekspertiisikulude tasumisega tahtis hageja kostjat aidata, andes kostjale võimaluse hüvitist saada, kuigi tal ekspertiisi tarbeks raha ei olnud. Hageja oskas varasema töökogemuse põhjal hinnata, et kostjal on oluline võimalus ekspertiisi läbi hüvitist saada.
4.Kostja ei tellinud käsunduslepingu sõlmimisel hagejalt ainult ühe nõudekirja koostamist, vaid sõlmitud lepingu kohaselt andis kostja hagejale käsundi vaidlustada BTA 05.12.2019 hüvitamisest keeldumise otsus ning teha vastavalt oma kutseoskustele pingutusi kostja väikelaeva kindlustuslepingust tuleneva kindlustushüvitise nõude rahuldamiseks.
5.Nõustumust hageja 24.03.2020 ettepanekuga käsundi ja selle sisu kohta kinnitab kostja 24.03.2020 kell 11.50 saadetud e-kiri, millega kostja edastas hageja esindajale kaatri remondipakkumise, tehes sellega võimalikuks teenuse osutamisega alustamise ning kinnitades oma nõustumust 24.03.2020 kell 11.27 saadetud e-kirjas. Hageja esile toodud tööde loetelule kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja nimetas hageja hüvitisnõudes oma esindajaks 02.04.2020 volikirja väljastamisega hagejale.
6.Lisaks kaatri vigastuste täpsustamisele ja BTA-le kirja koostamisele tegi hageja 24.03.2020 e-kirjaga lepingu sõlmimisel kohe ettepaneku, et hageja poolt tehtav töö on eksperdi leidmine, kui BTA pärast nõudekirja saamist kostja hüvitisnõuet ei rahulda. Kostja ei teatanud, et ta ei ole sellega nõus. Selline kostja soov oleks olnud ka ebaharilik, arvestades, et kaatri remondikalkulatsiooni summa oli vastavalt BTA 05.11.2019 otsusele 18 054,03 eurot ning
2-20-133957 sellega ei saanud ei hageja ega ka kostja arvestada, et ühe kirja saatmisest BTA-le hüvitisnõude rahuldamiseks piisab.
7.Hageja poolset käsundi täitmist kinnitab ka BTA ja kostja vahel 27.05.2020 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt maksis BTA kostjale kindlustushüvitise 9027 eurot.
8.Käsundi täitmisega tekkis hagejal õigus saada käsundiandjalt kokkulepitud tasu, kuid kostja on keeldunud hagejale kokkulepitud tasu maksmisest ekspertiisi korraldamise, BTA peetud läbirääkimiste, pärast ekspertiisi esitatud täiendava hüvitisnõude ja kompromissi eelkokkuleppe sõlmimise eest.
9.Ühtegi käsunduslepingu ülesütlemisavaldust sisaldavat teadet, sh e-kirja ei ole kostja hagejale saatnud ega pole ka telefonis maininud, et ta ei soovi, et hageja BTA-lt kindlustushüvitise väljamaksmise nõudmise pärast 16.04.2020 ära lõpetaks.
10.Kostja väide, nagu oleks hageja esitanud talle BTA-ga peetud läbirääkimiste käigus valeandmeid, on asjakohatu, sest läbirääkimiste käigus vaieldakse hüvitise saamise ja hüvitise suuruse üle ning hüvitise suurus võib kompromissi sõlmimise käigus muutuda. Hageja ei saanud esitada kostjale BTA kirjalikku pakkumist hetkel, kui tal oli ainult suuline pakkumine. Kostja väide, nagu oleks hageja BTA-lt soovinud ise mingisugust raha saada, on vale ja tõendamata. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja tegi 23.03.2020 hagejale ettepaneku BTA 05.12.2019 otsusele vastuväite koostamiseks õigusabiteenuse lepingu sõlmimiseks. Hageja teatas 23.03.2020 kostjale teenuse mahu (4 tundi) ja teenuse maksumuse (110 eurot tund, millele lisandub käibemaks) ning ettemaksu tegemise tingimuse, millega kostja nõustus. Seega on poolte vahel 23.03.2020 sõlmitud õigusabiteenuse leping 4 tunni teenuse osutamiseks.
13.Pooled on sõlminud kaks õigusabiteenuse osutamise lepingut. Esimese 23.03.2020 ja teise hageja 13.05.2020 pakkumuse ja kostja 14.05.2020 nõustumuse andmisega.
14.Kostja tasus hageja arve nr 1037 alusel 528 eurot ja hageja koostas BTA 05.12.2019 otsusele vastuväite (täitis käsundi), millega täitsid pooled 23.03.2020 sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ja seega lõppes leping kohase täitmisega 01.04.2020, mil hageja saatis BTA-le vastuväite. Järelikult oli esimene leping seisuga 01.04.2020 lõppenud ning hageja hilisem tunnitasu alusel kalkuleeritud ja esitatud nõue ei ole põhjendatud.
15.Peale ekspertiisikulu suuruse selgumist ei soovinud kostja enam vaidlust BTA-ga jätkata ning teatas sellest ka hagejale. Erinevalt kostjast nägi hageja, et asi on siiski võimalik kindlustushüvitise väljamaksmiseni viia ning sel põhjusel saatis hageja 13.05.2020 kostjale pakkumise.
16.Alternatiivselt leidis kostja, et esimene leping tuleb lugeda lõppenuks pärast BTA-le esitatud vastuväite rahuldamata jätmist kostja poolt hagejale esitatud ülesütlemisavaldusega. Peale BTA-lt 16.04.2020 eitava vastuse saamist, toimus hageja ja kostja vahel telefonivestlus, milles arutati BTA vastust ja edasisi võimalikke arenguid. Kostja avaldas hagejale selgelt ja ühemõtteliselt, et ta ei soovi hageja kaudu asja edasist ajamist ning ta ei ole nõus hageja õigusabiteenuse eest tasuma ega kandma ka muid kulusid, sh ekspertiisikulu.
2-20-133957
17.Teise alternatiivina leiab kostja, et pooled muutsid teise lepingu sõlmimisega esimese lepingu tasumistingimusi tunnitasu arvestuselt tulemustasu arvestusele, millega lõpetati kokkuleppel tunnitasu arvestus tagantjärgi alates 01.04.2020 ning see muudeti tulemustasu kokkuleppeks. Peale 01.04.2020 toimus hageja tegevuse tasustamise arvestus tulemustasu (10% BTA poolt kostjale tasutavast kindlustushüvitisest) alusel.
18.Hageja on oluliselt rikkunud käsundisaaja kohustusi, ennekõike lojaalsuskohustust ja kohustust tegutseda lepingu poolena hea usu põhimõtte järgi. Nii on hageja kostjale selgelt valetanud BTA kompromissipakkumise rahalise suuruse kohta ning palunud BTA-l kompromissipakkumise tingimusi kostja eest varjata.
19.Hageja asus kostjalt ajalise arvestuse järgi tasu nõudma alles pärast seda, kui hagejal ei õnnestunud BTA-ga läbi rääkides saavutada kokkulepet hagejale kindlustushüvitisest otse raha tasumiseks ning BTA tegi kostjaga kokkuleppe, mille alusel tasuti kogu hüvitis kostjale. Hageja käitumine on käsundisaajana olnud kostjale kui käsundiandjale ebalojaalne ja ebaaus, millest tulenevalt leiab kostja, et hageja on minetanud seeläbi õiguse nõuda teise lepingu alusel tulemustasu. Maakohtu otsus
20.Maakohus rahuldas 23.04.2021 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1083,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 22,49 eurot ja seadusjärgses määras viivise alates 09.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2275,40 eurot ja viivise.
21.Maakohus leidis, et hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlus puudus, et hageja ja kostja sõlmisid 24.03.2020 käsunduslepingu VÕS § 619 mõttes. Eraldi dokumenti, millest nähtuks lepingu tingimused, pooled vormistanud pole.
22.Pooled vaidlesid selle üle, kas 24.03.2020 käsundusleping oli sõlmitud BTA 05.12.2019 otsusele vastuväite esitamiseks või oli käsundusleping sõlmitud kuni kompromissi sõlmimiseni ning kas 14.05.2020 sõlmitud kokkulepe oli 24.03.2020 käsunduslepingu lisakokkulepe või oli tegu uue käsunduslepinguga.
23.Hinnates asjas esitatud tõendeid, leidis maakohus, et 24.03.2020 käsundusleping lõppes selle kohase täitmisega VÕS § 186 p 1 alusel 01.04.2020, kui hageja esitas kostja nimel vastuväite BTA-le.
24.Kostja seaduslik esindaja kinnitas vande all, et nad arutasid käsunduslepingu tingimusi telefonitsi. Kostja ütlustest nähtuvalt ei olnud ta nõus hageja ettepanekuga, et viimane tegutseb tunnitöö alusel, vaid nad jõudsid kokkuleppele, et hageja esitab kostja nimel BTA-le vastuväite ning kostja maksab selle eest hagejale kindla summa, s.o 440 eurot.
25.Pooltevahelisele e-kirjavahetusele ja kostja vande all antud ütlustele tuginedes leidis kohus, et 24.03.2020 käsundusleping lõppes selle kohase täitmisega VÕS § 186 p 1 alusel 01.04.2020. Kohus märkis, et hageja seadusliku esindaja ütlused osas, mis puudutavad käsunduslepingu tingimusi ning selle jätkuvust ka pärast 01.04.2020, lähevad vastuollu hageja poolt e-kirjades väljendatuga. Seetõttu ei pidanud kohus hageja ütlusi vastavas osas usaldusväärseks ning ei arvesta nendega asja lahendamisel.
2-20-133957
26.Kohtu hinnangul ei tõendanud 02.04.2020 volikirja andmine seda, et pooltel oli soov sõlmida käsundusleping pikemaks ajaks, kui BTA-le vastuväite esitamiseni, kuna BTA 02.04.2020 e-kirjast ning hageja vastusest sellele selgub, et volikirja andmise tingis eelkõige asjaolu, et BTA nõudis vastava volikirja olemasolu vastuväite esitamiseks.
27.Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et hageja toimingud, mida ta tegi pärast käsunduslepingu sõlmimist ning enne BTA-le vastuväite esitamist, viitaksid sellele, et käsunduslepingut ei sõlmitud üksnes vastuväite esitamiseks, vaid pikemaks ajaks. Seda põhjusel, et need täiendavad tegevused oli vajalikud selleks, et BTA-le vastuväide esitada ning nende tegevuste eest on kostja hagejale tasunud arve nr 1037 alusel. Nimetatud tegevused kaardistas hageja ka oma 24.03.2020 e-kirjas kui vajalikud tegevused selleks, et esitada vastuväide BTA-le.
28.Nõustuda ei saa ka hageja käsitlusega, et asjaolu, et hageja käsitas 24.03.2020 e-kirjas ekspertarvamuse küsimise vajadust, viitab sellele, et kostja tegelikult nõustus, et hageja otsib kostjale eksperdi. Nimetatud e-kirjas on hageja üksnes viidanud võimalikule tegevusplaanile juhul, kui kindlustus hageja vastuväidet ei rahulda.
29.Kohus nõustus hagejaga, et käsunduslepingu tunnuseks on teenuse osutamise protsess. Küll ei saa sellest järeldada, et kostja ei saanud hagejalt seetõttu tellida n-ö tükitööd vastuväite koostamiseks. Praegusel juhul oli teenuse osutamise eesmärk BTA-lt hüvitise välja nõudmine kostja kasuks, kuid poolte vahelise kokkuleppe kohaselt nähti ette konkreetne toiming, mille järel teenuse osutamine lõppeb. Vastuväite esitamiseks tegi hageja oma äranägemise järgi mitmeid toiminguid ning vastuväite esitamise tulemus polnud garanteeritav, s.t hageja ei saanud garanteerida, et kostja vastuväite esitamise tulemusel hüvitise saab.
30.Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja tegutsemine pärast kostja poolt edasisest koostööst keeldumist võis olla ajendatud sellest, et hageja hinnangul oli tegu perspektiivika kindlustusasjaga. Ka hageja kinnitab ise, et oskas varasema töökogemuse põhjal hinnata, et kostjal on oluline võimalus ekspertiisi läbi hüvitist saada. Seega tegutses hageja pärast 01.04.2020 edasi enda ärilise huvi eesmärgil, kuid seejuures polnud tal kostjaga kehtivat käsunduslepingut ega muud tasulist lepingut. Kuivõrd hageja seisukohta asja perspektiivi kohta kinnitas ka leitud ekspert, tegigi hageja kostjale 13.05.2020 ettepaneku ekspertiisi korraldamiseks selliselt, et hageja kannab osa ekspertiisikulust ise ning saab tehtud töö eest 10% hüvitatud kahju summast. Selliselt tegutsemist kinnitab ka kostja osundatu, et juba tema tehtud töö eest oleks õiglane saada tasu eeldusel, kui kostja hüvitise saab. Kostja andis oma 14.05.2020 e-kirjaga nõustumuse hageja pakkumusele. Järelikult sõlmisid hageja ja kostja 14.05.2020 käsunduslepingu, mille kohaselt hageja tellib ekspertarvamuse toimunud kahjujuhtumi kohta ja lepib BTA-ga kokku, et see ekspertarvamus on pooltele siduv ning kostja kohustub selle eest hagejale tasuma 10% hüvitisest, mille BTA määrab.
31.27.05.2020 sõlmisid BTA ja kostja kompromissi, mille kohaselt tasus kindlustus kostjale rahalise hüvitise 9027 eurot. Hageja ja kostja vahel 14.05.2020 sõlmitud käsunduslepingu järgi tuli kostjal hagejale seega tasuda 902,70 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1083,24 eurot. Muude kulutuste hüvitamise osas hageja ja kostja vahel kokkulepe puudus.
32.Maakohus nõustus kostjaga selles, et hageja rikkus lojaalsus- ja hoolsuskohustust, kui BTAga läbirääkimiste käigus edastas kostjale eksitavat infot kindlustuse poolt tehtud kompromissettepaneku kohta – esmalt selle kohta, et kindlustus ei ole kirjalikku pakkumist teinud ning teiseks pakutud hüvitise suuruse kohta. Maakohtu hinnangul ei saa sellist käitumist pidada VÕS § 620 lg-tega 1 ja 2 kooskõlas olevaks. Kohtu hinnangul ei tingi aga eelöeldu
2-20-133957 14.05.2020 käsunduslepingust tuleneva rahalise kohustuse välja mõistmata jätmist, sest kostja ei ole esile toonud, et hageja poolse kohustuse rikkumise tõttu oleks kostjal kahju tekkinud, mida saaks kostja nõudega tasaarvestada.
33.Eelöeldust tulenevalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 1083,24 eurot põhinõude katteks VÕS § 108 lg 1 alusel. Kuivõrd kostja rikkus käsunduslepingust tulenevat raha maksmise kohustust, oli hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt.
34.Kuivõrd kohus rahuldas hagi samas ulatuses nagu kostja oli kompromissina välja pakkunud, kuid millest hageja keeldus, ning arvestades, et asjas leidis tõendamist, et hageja pidi olema tegelikult teadlik sõlmitud käsunduslepingu asjaoludest, oli kohtu hinnangul õiglane, et menetluskulud jäävad täielikult hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Apellatsioonkaebus
35.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt põhinõue 1336,50 eurot, viivis 27,76 eurot ja seadusjärgses määras viivis põhinõudelt alates 09.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3343,60 eurot. Hageja palub apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
36.Maakohus ei hinnanud otsust tehes kohtule esitatud tõendeid vastavalt TsMS § 232 lg-le 1, millega rikkus menetlusnorme. Kohus jättis muuhulgas hinnangu andmata hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustele ning ei hinnanud hageja poolt kostjale 24.03.2020 e-kirjaga saadetud ettepanekut ekspertiisi kohta, millega kostja nõustus.
37.Kohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja ja kostja sõlmisid 24.03.2020 käsunduslepingu ainult ühe kirja koostamiseks, kuna jättis tähelepanuta, et 24.03.2020 e-kirjas märgib hageja, et ta paneb küll kokku taotluse BTA-le, kuid kui sellele vaatamata BTA hüvitama ei asu, tuleks kaasata ekspert või asjatundja ning hageja uurib, kellelt võib arvamuse küsida. Kostja sellele hageja tegevusplaanile vastuväiteid ei esitanud ning andis hagejale käsundi BTA-lt kindlustushüvitise välja nõudmiseks ega ei öelnud seda käsundit kuni kindlustushüvitise saamiseni üles.
38.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale kõigi käsundi täitmiseks osutatud teenuste eest. Kohus leidis ainult kostja esindaja vande all antud seletusi hinnates ekslikult, et kostja ei soovinud hagejalt eksperdi leidmist ega ekspertiisi alusel kompromissi läbirääkimiste pidamist BTA-ga, kuigi kostja sellega juba 24.03.2020 nõustus.
39.Maakohus kohaldas vale materiaalõiguse normi (VÕS § 635 lg 1), kui luges käsunduslepingu lõppenuks pärast nõudekirja koostamist. Leides, et hageja ja kostja sõlmisid käsunduslepingu ainult ühe kirja koostamiseks, kohaldas kohus käsunduslepingule sisuliselt töövõtulepingu regulatsiooni. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja tahteavaldus tükitöö tellimiseks puudub ning selle esitamine on tõendamata.
40.Hageja ei nõustu, et kostja ei ole kohustatud talle käsundi täitmise eest tasuma vastavalt 02.06.2020 õigusteenuste aruandele ja 02.06.2020 arvele. Kostja on kohustatud hagejale tasuma 24.03.2020 käsunduslepingu alusel tehtud töö eest 1336,50 eurot 13,5 töötunni eest, s.o BTAle hüvitisnõude esitamise eest pärast 16.04.2020 keeldumist, ekspertiisi korraldamise, ekspertiisi akti analüüsi ning BTA-ga peetud läbirääkimiste eest. Kostja ei teatanud kuni
2-20-133957 käsundi kohase täitmiseni ehk kindlustushüvitise saamiseni hagejale, et ta ei ole sellise töötunni hinnaga või tehtud tööde eest tasumisega nõus. Alles pärast 02.06.2020 arve saamist, kui käsund oli hageja poolt täidetud, teatas kostja hagejale esmakordselt, et ta ei ole lisaks 01.04.2020 kirjale hagejalt muid töid tellinud.
41.Käsunduslepinguga andis kostja hagejale juhise BTA-lt kindlustushüvitise väljanõudmiseks ja nõustus hagejaga, et hüvitise saamise kui eesmärgi saavutamise meetmeteks on BTA-le kirjaliku nõudekirja esitamine ja ekspertiis. 24.03.2020 andis kostja hagejale muu hulgas juhise eksperdi leidmiseks. Seda kinnitas hageja seaduslik esindaja kohtuistungil vande all antud ütlustega. Kostja soovis pärast 16.04.2020 veel eraldi, et hageja uuriks ekspertide tasude kohta, mida kostja kinnitas kohtuistungil antud ütlustega. Saanud teada tasu suuruse, andis kostja hagejale teada üksnes seda, et ta ei soovi ekspertiisi eest maksta nii suurt summat.
42.Kostja on küll kohtuistungil märkinud, et ta soovis ekspertiisi asemel kaatri ise korda teha, kuid hagejale ta sellest teada ei andnud. Seega jätkas hageja kostja poolt antud käsundi täitmist. VÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja poolt antud juhiseid.
43.VÕS § 629 lg 2 kohaselt tuleb käsundiandja tasu suuruse määramisel arvestada muu hulgas käsundiandjale sellest tekkivat kasu. Kostja sai hageja käsundi täitmise tulemusena BTA-lt kindlustushüvitise 9027 eurot. Seejuures ei arvestanud BTA hageja taotlusel kostjale isegi hüvitise arvutamisel omavastutust. Kostja ei pidanud ka kandma ekspertiisikulu. Kokku nõudis hageja käsundi täitmise eest teenustasu 1336,50 eurot, mis on sellist hüvitist arvestades igati mõistlik tasu VÕS § 627 lg 1 tähenduses.
44.24.03.2020 sõlmitud käsundusleping oli tähtajatu ning ei saanud lõppeda 01.04.2020, kui kostja andis hagejale 02.04.2020 volikirja. Kostja enda vande all antud ütluste kohaselt ta ülesütlemisavaldust ega volituste tühistamise avaldust esitanud ei ole.
45.Kohus jättis tähelepanuta ja arvestamata hageja seadusliku esindaja R. Ratturi vande all antud ütlused, rajades kohtuotsuse ühekülgselt ainult kostja seadusliku esindaja ütlustele. Vale on kohtu seisukoht, nagu oleksid hageja seadusliku esindaja ütlused läinud vastuollu hageja kirjalikult esitatud seisukohtadega. Kohus ei ole selliseid ütlusi välja toonud. Hageja esindaja ütlustest ilmneb, et kostja võttis ise hagejaga 16.04.2020 ühendust ja küsis, kas BTA-lt on vastust ja mis edasi teeme. Seejuures ei teinud kostja ettepanekut uue käsunduslepingu sõlmimiseks, sest 24.03.2020 sõlmitud käsundusleping veel kehtis ja ta oli sellega nõus. Kostja tahtis teada, milliseid meetmeid hageja nüüd sama käsundi alusel edasi rakendab. Kostja kinnitas kohtuistungil antud ütlustega, et täpsustas aprillis 2020 hagejale 24.03.2020 eksperdi leidmiseks antud juhist, paludes hagejal uurida ekspertiisitasu suurust. Saades teada tasu suuruse, keeldus kostja sellelt eksperdilt ekspertiisi tellimisest, kuid ta ei andnud hagejale juhist, et hageja lõpetaks eksperdi otsimise.
46.Arusaamatu ja asjakohatu on kohtu seisukoht, et hageja õigusteenuse osutajana täitis kostja käsundi kostjale kindlustushüvitise saamiseks ainult enda ärilise huvi eesmärgiga. Arvestades kostja poolt saadud kindlustushüvitise suurust, on hageja teenustasu oluliselt sellest väiksem ning juba eelnevalt kokkulepitud.
47.Kohus on ebaõigesti kostjaga nõustunud, et hageja käitumist ei saa pidada VÕS § 620 lg-tega 1 ja 2 kooskõlas olevaks. Kostja on pahatahtlikult väitnud, et hageja ei teavitanud teda õigeaegselt BTA pakkumisest ning kui teavitas, siis tõi välja ka õigusabikulud, mida kostja pidi hagejale käsundi täitmise eest maksma. Hageja ise ei näe selles hoolsus- ega lojaalsuskohustuse
2-20-133957 rikkumist, vaid vastupidiselt, nende kohustuste täitmist. Hageja ei olnud läbirääkimisi veel lõpetanud, kui kostja võttis hagejast mööda minnes ise BTA-ga ühendust ja sõlmis BTA-ga hageja teadmata kompromissi, võttes sellega hagejalt võimaluse kostja jaoks BTA-lt veel suuremas summas hüvitis välja nõuda. Hageja sai kokkuleppe sõlmimisest teada BTA-lt.
48.Kohus jättis põhjendamatult menetluskulud hageja kanda põhjendusel, et hageja ei nõustunud kompromissiga. Kohtu seisukoht on ebaõige, sest nii hageja 24.11.2020 menetlusdokumendi p-s 3 kui ka kohtuistungil avaldatud hageja seadusliku esindaja seisukoha järgi oli hageja nõus kompromissiga. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda, kuna kostja on kohtumenetluse põhjustanud pahatahtlikult teenustasu maksmisest hoidumisega. Vastustaja seisukoht
49.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
50.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppejärelduse muutmiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
51.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu 23.04.2021 otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja jaotati menetluskulud.
52.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme, jättes osaliselt hindamata hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on vaidlustatud otsuses jätnud hindamata hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused kui mitteusaldusväärsed osas, mis puudutavad poolte tegevusi pärast 01.04.2020, kuna need on vastuolus kirjalike tõenditega. Maakohus pole põhjendanud, milliste kirjalike tõenditega hageja ütlused vastuollu lähevad, mistõttu ei vasta maakohtu otsus selles osas TsMS § 442 lg-le 8. Ringkonnakohtul on võimalik eeltoodud menetluslik minetus kõrvaldada ja arvestada käesolevas otsuses hageja seadusliku esindaja kõiki vande all antud ütlusi. Eeltoodu tõttu täiendatakse maakohtu otsuse põhjendusi.
53.Pooled ei ole vaidlustanud apellatsioonimenetluses, et nende vahel sõlmiti 24.03.2020 käsundusleping (VÕS § 619). Vaidlus oli selle üle, milline oli lepingu täpsem sisu, s.t kas lepingu täitmiseks pidi hageja vaidlustama üksnes BTA 05.12.2019 otsuse kindlustushüvitise maksmisest keeldumise kohta, koostades selleks BTA-le vastuväite, või tegema ka muid toiminguid, sh otsima eksperdi kahju ja selle põhjuste hindamiseks, eesmärgil, et BTA poolt hüvitataks kostjale kaatrile Rinker 342 Fiesta Vee Style tekkinud kahju. Maakohus on poolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks õigesti tuvastanud. Maakohus on lepingu tõlgendamisel arvestanud mh ka poolte läbirääkimisi ja käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p-d 1 ja 3).
2-20-133957
54.Pooled ei vaielnud, et nende suhtlus enne hageja poolt kostjale 24.03.2020 e-kirja saatmist toimus telefoni teel. 24.03.2020 on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles lubas kostjalt täpsete andmete saamisel esitada BTA-le kahju hüvitamiseks taotluse ja selgitas, et kui BTA sellele vaatamata hüvitama ei asu, tuleks saada asjatundja või eksperdi arvamus kolmandalt isikult. Hageja lubas uurida, kellelt võiks arvamuse küsida. Hageja selgitas 24.03.2020 e-kirjas, et juristi töötunni hind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 151). Kostja edastas hagejale andmed isiku kohta, kes oli kaatri kahjustused eelnevalt üle vaadanud ja selle remondi kohta koostanud kalkulatsiooni, ning 26.03.2020 sai hageja sellelt isikult vastuväite esitamiseks vajalikud andmed. Samal päeval saatis hageja kostjale arve nr 1037 summas 528 eurot BTA-le vastuväite esitamise eest (dtl 115), mille kostja tasus. Hageja esitas 01.04.2020 BTA-le vastuväite BTA 05.12.2019 otsusele.
55.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et poolte vahel sõlmiti 24.03.2020 käsundusleping, mille täitmiseks pidi hageja esitama BTA-le vastuväite, ja tõendatud ei ole see, et poolte vahel oleks olnud juba 24.03.2022 kokkulepe selles, et hageja jätkab olenemata BTA poolt vastuväite lahendamisest kostjale teenuse osutamist hüvitise saamiseks, sh teeb toiminguid eksperdi leidmiseks. Õige on maakohtu järeldus, et hageja 24.03.2020 e-kirjast ei saanud järeldada kostjale ettepanekut leppida kokku eksperdi teenuse kasutamises ja hagejale käsundi andmises eksperdi leidmiseks. Pigem tuleneb kirja sisust, et hageja üksnes selgitas kostjale, millised võiksid olla BTA-lt vastuväitele eitava vastuse saamisel edasised võimalused tegutsemiseks.
56.Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel ebaõigesti VÕS § 635 lg 1. Maakohus ei ole kohaldanud töövõtulepingut reguleerivaid sätteid, vaid vaidlus on lahendatud käsunduslepingut reguleerivate sätete järgi. Käsunduslepingus võivad pooled kokku leppida üksikute toimingute tegemises. Käsundusleping sõlmitakse VÕS § 619 järgi teenuse osutamiseks ja selleks teenuseks võib olla ka ainult ühe dokumendi koostamine.
57.Poolte vahel oli vaidlus selles, millal kostja andis hagejale käsundi leida ekspert ja teha pärast BTA-le vastuväite esitamist ja selle rahuldamata jätmist edasisi toiminguid hüvitise saamiseks ja kuidas lepiti kokku nende toimingute eest tasustamises. 29.04.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, milles selgitas, et edasise tegevus jaoks on vajalik kaasata asjatundja ja selle tegevusega kaasnevad kulud. Nii hageja kui ka kostja seaduslik esindaja on vande all antud ütlustes selgitanud, et hageja avaldas kostjale, et kulude suuruseks on ekspertiisi korral tavapäraselt 2000-3000 eurot ja kostja keeldus selle tasu eest eksperdi palkamisest. Hageja seadusliku esindaja selgituse kohaselt oli kostja nõus ekspertiisi teostamisega, kui BTA oleks eksperdi tasu ise nõus kandma (dtl 414-424). Hageja väitel jätkas ta eksperdi otsimist ja selle tegevuse kohta on ta esitanud ka kirjavahetuse võimalike ekspertidega ja BTA-ga, kuid seda, et kostja oleks hageja sellise tegevusega nõustunud ja andnud hagejale käsundi eksperdi leidmiseks, hageja tõendanud ei ole. Hageja seadusliku esindaja väited kostja nõustumuse kohta on jäänud paljasõnaliseks, hageja ei ole täpsustanud, millal kostjaga eksperdi leidmiseks tehtud toimingute osas enne 13.05.2020 kokku lepiti.
58.13.05.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et ekspert on kaatri üle vaadanud ja tema suulise hinnangu järgi on põhjust arvata, et on alus hüvitise saamiseks, kui mitte täiel määral, siis osaliselt. Hageja selgitas, et BTA-ga lepitakse kokku, et eksperdi arvamus on siduv mõlemale poolele ja hageja on nõus võtma riski ja tellima eksperdi arvamuse, tasudes enda poolt ära ka 50% ekspertiisi tasust ning 2. osa tasub BTA. Juhul, kui kostja selle ettepanekuga nõustub ja kahju hüvitatakse, tasub kostja hagejale tulemustasu 10% hüvitatud kahju summast,
2-20-133957 millele lisandub käibemaks. Hageja selgitas, et ta on eksperdi leidmiseks ja talle asja tutvustamiseks ja samuti BTA-ga suhtlemiseks palju aega kulutanud ja sel põhjusel oleks õige selle eest juhul, kui kostja saab hüvitise, ka hagejal tasu saada (dtl 99). Kostja vastas 14.05.2020, et ta on pakkumisega nõus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel oli e-kirjades väljendatud tahteavaldustega sõlmitud leping, millega hageja pidi tegema edasisi toiminguid kostjale BTA-lt hüvitise saamiseks, sh korraldama ekspertiisi tegemise ning suhtlema BTA-ga.
59.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et kostja poolt juba 24.03.2020 hagejale käsundi andmist ekspertiisi korraldamiseks ja hüvitise saamiseks BTA-ga asjaajamiseks ei tõenda kostja 02.04.2020 volikiri. Kostja väitel andis ta hagejale volikirja selleks, et hageja saaks esitada BTA 05.12.2019 otsusele vastuväite. Kostja väite muudab usutavaks BTA 02.04.2020 e-kiri, milles BTA palus hagejat esitada kostja volikiri (dtl 101). 01.04.2020 oli hageja esitanud BTA-le kostja nimel vastuväite ja selle toimingu tegemiseks on tavapäraselt nõutav isiku, kelle nimel toiming tehakse, volikiri. Maakohus on eeltoodu õigesti tuvastanud.
60.Pooled vaidlesid selle üle, kas lisaks 13. ja 14. mail 2020 kokkulepitud tulemustasule pidi kostja maksma hagejale ka 24.03.2020 kokkulepitud tunnitasu. Kostja väidet, et 13.05.2020 tehtud pakkumise alusel lepiti kokku tulemustasus ja tunnitasu kokkulepe enam ei kehtinud, kinnitab muuhulgas ka see, et 13.05.2020 e-kirjas on hageja ise 10% tulemustasu kokkuleppe põhjenduseks märkinud, et ta on eksperdi leidmiseks ja talle asja tutvustamiseks, samuti BTAga suhtlemiseks palju aega kulutanud. Ringkonnakohtu arvates saab eeltoodust järeldada, et ekspertiisiga seotud toimingud on kaetud tulemustasuga. Hageja ei ole kostjale selgitanud, et kostja peaks edasiste toimingute eest maksma lisaks tulemustasule ka tunnitasu. Ringkonnakohus märgib, et hageja 02.06.2020 arvel nr 1069 tunnitasu nõude aluseks olevate toimingute, mida on tehtud 13,5 tundi, selgitustes on hageja märkinud ca 9,5 tunni osas toimingud seonduvalt ekspertiisiga. Seega on hageja tasu nõudmisel tunnitasu alusel käitunud vastuoluliselt, kuna eelnevalt on ta selgitanud, et vastavad toimingud on tasutatavad tulemustasuga.
61.Õige on see, et käsundi täitmisel tasu määramisel tuleb VÕS § 629 lg 2 järgi käsundisaaja tasu suuruse määramisel arvestada ka käsundiandja kasu suurust, kuid käesolevas asjas olid pooled tasu suuruses kokku leppinud, mistõttu ei pidanud maakohus VÕS § 627 ja § 629 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldusi kontrollima. Samas 10% käsundiandja kasust on ringkonnakohtu arvates mõistlik tasu käsundi täitmise eest. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kandnud kulutusi käsundi täitmiseks. BTA-ga sõlmitud kompromissist nähtuvalt on BTA kogu ekspertiisikulu kandnud ise.
62.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et hageja on kostjale teenust osutades rikkunud VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud lojaalsuskohustust ja tegutsenud enda huvides. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et asjasse mittepuutuv on kohtu seisukoht, et hageja õigusteenuse osutajana täitis kostja käsundi kostjale kindlustushüvitise saamiseks ainult hageja enda ärilisest huvist lähtudes. Ringkonnakohtu arvates on käsundisaajal äriline huvi saada käsundi täitmise eest tasu, kui selles on kokku lepitud, nagu käesoleva vaidluse pooltel oli. Kuna kostja sai kindlustushüvitise, siis on hageja tegutsenud käsundi täitmisel kostja huvides. Seega on maakohtu sellekohane järeldus ebaõige, kuid see ei muuda maakohtu otsuse lõppjäreldust ebaõigeks. Maakohtu menetluses väitis kostja, et ta ei ole kohustatud tasuma hagejale ka tulemustasu, kuna hageja on lepingut rikkunud, millega maakohus ei nõustunud. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kostja on kohustatud tasuma hagejale
2-20-133957 kokkulepitud tulemustasu ja viivise, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
63.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi hageja kanda, kuna kostja pakkus hagejale kompromissi samas ulatuses, kui hagi rahuldati, ja hageja ei nõustunud sellega. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust maakohtu menetluskulude jaotust tühistada. Hageja on 24.11.2020 menetlusdokumendis kompromissina olnud nõus loobuma ainult viiviste nõudest. Kostja poolt pakutuga hageja ei nõustunud. Seega ei ole hageja pakkunud kompromissi samas ulatuses, kui hagi rahuldati.
64.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsioonkaebus läbivaatamisega seonduvad menetluskulud hageja kanda.
65.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
66.Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1167,50 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 7,74 tunni töö eest tunnitasuga 150 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Hageja vaidles kostja esindaja taotlusele osaliselt vastu, leides, et ajakulu on osaliselt ülemäärane.
67.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
68.Ringkonnakohus ei pea kostja esindaja menetluskuludest põhjendatuks 56 minutit, mis kulus maakohtu menetluses hageja seisukohaga tutvumisele ja seisukoha koostamisele hageja maakohtu menetluskulude väljamõistmise taotlusele, kuna tegemist ei ole apellatsiooniastme toimingutega. Ülejäänud kostja esindaja advokaat Ivo Kallase toimingud 6 tunni ja 51 minuti ulatuses on kostja esindamiseks vajalikud ja põhjendatud.
69.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot saab pidada õigusabi osutamisel tavapäraseks.
70.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 1027,50 eurot (6 tundi 51 min x150). Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
71.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.