EstLegal OÜ hagi TB Varahaldus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
2663,04 eurot Hageja EstLegal OÜ (registrikood 10442804), , lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kostja TB Varahaldus OÜ (registrikood 11724126), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
Menetluse liik
Kohtuistung 23. märts 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista TB Varahaldus OÜ-lt välja EstLegal OÜ kasuks 1083,24 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 22,49 eurot.
3.Mõista TB Varahaldus OÜ-lt välja EstLegal OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1083,24 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 9. septembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue ise.
4.Jätta EstLegal OÜ hagi rahuldamata 1336,50 euro suuruse põhinõude osas ning 27,76 euro suuruse viivise nõude osas.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista EstLegal OÜ-lt välja TB Varahaldus OÜ kasuks menetluskulud summas 2275,40 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.EstLegal OÜ (hageja) esitas 9. september 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TB Varahaldus OÜ-lt 2469,99 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 10. oktoober 2020 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 14. oktoober 2020 hagi kostjalt võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja nõuab kostjalt arve nr 1069 alusel 2419,74 euro tasumist, viivist alates 6. juunist 2020 – 8. september 2020 seadusjärgses määras summas 50,25 eurot ning viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hageja põhiväited on järgmised: - hageja osutas kostjale väikelaeva Rinker 342 Fiesta Vee Style 4. novembri 2019 kindlustusjuhtumiga seoses kindlustushüvitise AAS BTA Insurance Company Eesti filiaalilt (BTA) välja nõudmise teenust 24. märts 2020 sõlmitud tähtajatu käsunduslepingu alusel hinnaga 110 eurot töötunni eest, millele lisandub käibemaks; - 13. mai - 14. mai 2020 sõlmisid hageja ja kostja käsunduslepingu lisakokkuleppe, mille kohaselt maksab hageja kostja eest ekspertiisi tasu ning kostja maksab hagejale saadavast kindlustushüvitisest tulemustasu 10%, mille lisandub käibemaks. Ekspertiisikulude tasumisega tahtis hageja kostjat aidata, andes kostjale siiski võimaluse hüvitist saada, kuigi tal ekspertiisi tarbeks raha ei olnud. Hageja oskas varasema töökogemuse põhjal hinnata, et kostjal on oluline võimalus ekspertiisi läbi hüvitist saada; kostja pole käsunduslepingu sõlmimisel hagejalt ainult ühte nõudekirja tellinud, vaid sõlmitud lepingu kohaselt andis kostja hagejale käsundi vaidlustada BTA 5. detsembri 2019 hüvitamisest keeldumise otsus ning teha vastavalt oma kutseoskustele pingutusi kostja väikelaeva kindlustuslepingust tuleneva kindlustushüvitise nõude rahuldamiseks; - nõustumust hageja 24. mai 2020 ettepanekuga käsundi ja selle sisu kohta kinnitab kostja
24.märtsil 2020 kell 11.50 hagejale saadetud e-kiri, millega kostja edastab hagejale esindajale kaatri Y-S Kaubanduse poolt tehtud remondipakkumise, tehes sellega võimalikuks teenuse osutamisega alustamise ning kinnitades oma nõustumust 24. märtsi 2020 kell 11.27 saadetud e-kirjas esitatud pakkumusega. Hageja poolt välja toodud tööde loetelule kostja vastuväiteid esitanud pole ning on nimetanud hageja hüvitisnõudes oma esindajaks hagejale 2. aprill 2020 volikirja väljastamisega; - hageja tegi 24. märtsi 2020 e-kirjaga lepingu sõlmimisel, lisaks kaatri vigastuste täpsustamisele ja BTA-le kirja koostamisele, kohe ettepaneku, et hageja poolt tehtavaks tööks on eksperdi leidmine, kui BTA pärast nõudekirja saamist kostja hüvitisnõuet ei rahulda ning kostja ei teatanud, et ta ei ole sellega nõus. Selline kostja soov oleks olnud
-
-
-
ka ebaharilik, arvestades, et kaatri remondikalkulatsiooni summaks oli vastavalt BTA 05.11.2019 otsusele 18 054,03 eurot ning sellega ei saanud ei hageja ega ka kostja arvestada, et ühe kirja saatmisest BTA-le hüvitisnõude rahuldamiseks piisab; hageja poolset käsundi täitmist kinnitab BTA ja kostja vahel 27.05.2020 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt maksis BTA kostjale kindlustushüvitise summas 9027 eurot; käsundi täitmisega tekkis hagejal õigus saada käsundiandjalt kokkulepitud tasu, kuid kostja on keeldunud hagejale kokkulepitud tasu maksmisest ekspertiisi korraldamise, BTA peetud läbirääkimiste, pärast ekspertiisi esitatud täiendava hüvitisnõude ja kompromissi eelkokkuleppe sõlmimise eest; ühtegi käsunduslepingu ülesütlemisavaldust sisaldavat teadet, sh e-kirja ei ole kostja hagejale saatnud ega pole ka telefonis maininud, et ta ei soovi, et hageja BTA-lt kindlustushüvitise välja maksmise nõudmise pärast 16. aprill 2020 ära lõpetaks; kostja väide nagu oleks hageja esitanud talle BTA-ga peetud läbirääkimiste käigus valeandmeid, on asjakohatu, sest läbirääkimiste käigus vaieldakse hüvitise saamise ja hüvitise suuruse üle ning kompromisshüvitise suurus võib pakkumiste käigus muutuda. Hageja ei saanud esitada kostjale BTA kirjalikku pakkumist hetkel, kui tal oli veel ainult suuline pakkumine. Kostja väide, nagu oleks hageja BTA-lt soovinud ise mingisugust raha saada, on vale ja tõendamata.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Tema seisukoht on järgmine: - antud juhul on kostja 23. märtsil 2020 teinud hagejale ettepaneku BTA 5. detsembri 2019 otsusele vastuväite koostamiseks õigusabiteenuse lepingu sõlmimiseks, hageja on 23. märtsil 2020 teatanud kostjale teenuse mahu (4 tundi) ja teenuse maksumuse (110,00 eurot tund, millele lisandub käibemaks) ning ettemaksu tegemise tingimuse, millega on kostja nõustunud. Seega on poolte vahel 23. märtsil 2020 sõlmitud õigusabiteenuse leping 4 tunni teenuse osutamiseks; - pooled on sõlminud kaks õigusabiteenuse osutamise lepingut. Esimese 23. märtsil 2020 ja teise lepingu sõlmisid pooled hageja 13. mai 2020 pakkumuse ja kostja 14. mai 2020 nõustumuse andmisega; - kostja tasus hageja arve nr 1037 summas 528 eurot ja hageja koostas BTA 5. detsembri 2019 otsusele vastuväite (täitis käsundi), millega täitsid pooled 23. märtsil 2020 sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ja seega lõppes leping kohase täitmisega 1. aprillil 2020, mil hageja saatis BTA-le vastuväite. Järelikult oli esimene seisuga 1. aprill 2020 lõppenud ning hageja hilisem tunnitasu alusel kalkuleeritud ja esitatud nõue ei ole põhjendatud; - kostja selgitab, et peale ekspertiisi kulu suuruse selgumist ei soovinud kostja enam vaidlust BTA-ga jätkata ning teatas sellest ka hagejale. Erinevalt kostjast nägi hageja, et asi on siiski võimalik kindlustushüvitise väljamaksmiseni viia ning sel põhjusel saatis hageja 13. mail 2020 kostjale pakkumise; - alternatiivselt leiab kostja, et esimene leping tuleb lugeda lõppenuks peale BTA-lt vastuväite rahuldamata jätmist kostja poolt hagejale esitatud ülesütlemisavaldusega. Peale BTA-lt 16. aprillil 2020 eitava vastuse saamist, toimus hageja ja kostja vahel telefonivestlus, milles arutati BTA vastust ja edasisi võimalikke arenguid. Kostja avaldas hagejale selgelt ja ühemõtteliselt, et ta ei soovi hageja kaudu asja edasist ajamist ning ta ei ole nõus hageja õigusabiteenuse eest tasuma ega ka muid kulusid, sh ekspertiisikulu, kandma; - alternatiivselt leiab kostja, et pooled muutsid teise lepingu sõlmimisega esimese lepingu tasumistingimusi tunnitasu arvestuselt tulemustasu arvestusele, millega lõpetati kokkuleppel tunnitasu arvestus tagantjärgi alates 1. aprillist 2020 ning see muudeti
-
-
tulemustasu kokkuleppeks. Peale 1. aprilli 2020 toimus hageja tegevuse tasustamise arvestus tulemustasu (10% BTA poolt kostjale tasutavast kindlustushüvitisest) alusel; hageja on oluliselt rikkunud käsundisaaja kohustusi, ennekõike lojaalsuskohustust ja kohustust tegutseda lepingu poolena hea usu põhimõtte järgi. Nii on hageja kostjale selgelt valetanud BTA kompromissipakkumise rahalise suuruse kohta ning palunud BTA-l kompromissipakkumise tingimusi kostja eest varjata; hageja on asunud kostjalt ajalise arvestuse järgi tasu nõudma alles peale seda, kui hagejal ei õnnestunud BTA-ga läbi rääkides (samal ajal kostjale BTA pakkumise kohta valeandmeid esitades) saavutada kokkulepet hagejale kindlustushüvitisest otse raha tasumiseks ning BTA tegi kostjaga kokkuleppe, mille alusel tasuti kogu hüvitis kostjale. Hageja käitumine on käsundisaajana olnud kostjale kui käsundiandjale ebalojaalne ja ebaaus, millest tulenevalt leiab kostja, et hageja on minetanud seeläbi õiguse nõuda teise lepingu alusel tulemustasu.
Kohtu seisukoht
4.Hageja on esitanud kostja vastu võlgnevuse tasumise nõude tuginedes sellele, et hageja ja kostja vahel on 24. märts 2020 sõlmitud leping, mille alusel osutas hageja kostjale teenust kindlustuselt hüvitise välja nõudmiseks. Hageja nõude õiguslikuks aluseks võiks seega olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud põhinõude summas 2419,74 eurot, viivisenõude 50,25 eurot (seadusjärgses määras) ning viivisenõude seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas 24. märtsil 2020 oli käsundusleping sõlmitud BTA 5. detsembri 2019 otsusele (dtl 148-150) vastuväite esitamiseks (dtl 123-125) või oli käsundusleping sõlmitud kuni kompromissi sõlmimiseni ning kas 14. mail 2020 sõlmitud kokkulepe oli 24. märtsi 2020 käsunduslepingu lisakokkulepe või oli tegu uue käsunduslepinguga. Vaidlus puudub, et hageja ja kostja on lepingu sõlminud 24. märtsil 2020. Kohus nõustub pooltega, et tegu on käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Eraldi dokumenti, millest nähtuks lepingu tingimused, pooled vormistanud pole. Seega peab kohus lepingu tingimused tuvastama asjas esitatud tõendite pinnalt. Kohtule on tõenditena esitatud poolte kirjavahetus, samuti on kohus asjas vande all üle kuulanud hageja ja kostja seaduslikud esindajad.
6.Hinnates asjas esitatud tõendeid leiab kohus, et 24. märtsil 2020 käsundusleping lõppes selle kohase täitmisega VÕS § 186 p-i 1 alusel 1. aprillil 2020, kui hageja esitas kostja nimel vastuväite BTA-le. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Kostja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et nad arutasid käsunduslepingu tingimusi telefonitsi. Kostja ütlustest nähtuvalt polnud ta nõus hageja ettepanekuga, et viimane tegutseb tunnitöö alusel, vaid nad jõudsid kokkuleppele, et hageja esitab kostja nimel BTA-le vastuväite ning kostja maksab selle eest hagejale kindla summa, so 440 eurot. Kostja märkis, et pärast BTA-lt 16. aprillil 2020 keelduva vastuse saamist arutas ta hagejaga edasist plaani (dtl 133-139). Kuuldes, et edasine tegevuskäik eeldab 2000-3000 eurost kulu ekspertiisile, ei pidanud kostja enam otstarbekaks asjaga edasi minna, millest ta teavitas ka hagejat. Hageja teadmist, et kostja ei soovinud pärast BTA keelduva vastuse saamist hagejaga uut kokkulepet asjaga edasi tegutsemiseks sõlmida, kinnitab hageja 13. mai 2021 kell 17.21 saadetud e-kiri kostjale. Selleks kirjas märgib hageja: „Olen eksperdi leidmiseks ja talle asja tutvustamiseks,
samuti BTAga suhtlemiseks palju aega kulutanud ja sel põhjusel oleks õige selle eest ka tasu saada, loomulikult juhul, kui teie hüvitise saate.“(dtl 99) Järelikult pidi ka hageja seni tegutsema teadmises, et hagejal ja kostjal puudub sellel hetkel tasuline kokkulepe kostja kindlustusasja ajamiseks. Hageja teadmist kinnitab ka hageja 6. mai 2020 kell 13.25 saadetud e-kiri J Kle, milles hageja mh märgib: „Meie klient püüdis leida muid lahendusi, aga need ei õnnestunud.“ (dlt 69) Samuti kinnitab eelneva kokkuleppe olemasolu ja hageja teadmist sellest hageja 5. juuni 2020 kell 16.34 saadetud e-kiri, milles hageja märgib: „Kirjutasin ka Kle, et olete nn kadunud ja ei soovi ekspertiisi tellida ja hüvitist saada, nagu vahepeal oligi.“ (dtl 323). Selles kirjas jaatab hageja kostja poolt vande all märgitut, et pooled ei saavutanud uut kokkulepet, sest kostja ei soovinud antud asjaga potentsiaalsete kulude tõttu edasi minna. Kohtul puudub alus kahelda kostja vande all antud ütluste usaldusväärsuses, sest need on kooskõlas eelnevalt nimetatud tõenditega, aga ka kostja varasema seisukohaga kohtuväliselt (kostja 4. juuni 2020 e-kiri ja 15. juuni 2020 e-kiri hagejale, dtl 322, 325). Eelnevalt nimetatud tõenditele tuginedes leiab kohus, et 24. märtsil 2020 käsundusleping lõppes selle kohase täitmisega VÕS § 186 p-i 1 alusel 1. aprillil 2020. Kohus märgib täiendavalt, et hageja seadusliku esindaja ütlused osas, mis puudutavad käsunduslepingu tingimusi ning selle jätkuvust ka pärast 1. aprilli 2020, lähevad vastuollu eelnevalt viidatud hageja poolt kirjalikult väljendatuga. Seetõttu ei pea kohus hageja ütlusi vastavas osas usaldusväärseks ning ei arvesta nendega asja lahendamisel.
7.Kohtu hinnangul ei tõenda 2. aprillil 2020 volikirja (dtl 119-121) andmine seda, et pooltel oli soov sõlmida käsundusleping pikemaks ajaks, kui BTA-le vastuväite esitamiseni. Nii järeldub BTA 2. aprilli 2020 e-kirjast ning hageja vastusest sellele, et volikirja andmise tingis eelkõige asjaolu, et BTA nõudis vastava volikirja olemasolu vastuväite esitamiseks (dtl 134). Järelikult oli volikiri antud eesmärgiga, et hageja saaks kostja nimel BTA-le vastuväite esitada ning pikemat koostöö soovi sellest seetõttu järeldada ei saa.
8.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja toimingud, mida ta tegi pärast käsunduslepingu sõlmimist ning enne BTA-le vastuväite esitamist (dtl 151-159), viitaksid sellele, et käsunduslepingut ei sõlmitud üksnes vastuväite esitamiseks, vaid pikemaks ajaks. Seda põhjusel, et need täiendavad tegevused oli vajalikud selleks, et BTA-le vastuväide esitada ning nende tegevuste eest on kostja hagejale tasunud arve nr 1037 alusel (dtl 114-116). Nimetatud tegevused kaardistas hageja ka oma 24. märtsi 2020 e-kirjas (dtl 151) kui vajalikud tegevused selleks, et esitada vastuväide BTA-le (dtl 151).
9.Nõustuda ei saa ka hageja käsitlusega, et asjaolu, et hageja viitas 24. märtsi e-kirjas ekspertarvamuse küsimise vajadusele, viitab sellele, et kostja tegelikult nõustus, et hageja otsib kostjale eksperdi. Nimetatud e-kirjas on hageja üksnes viidanud võimalikule tegevusplaanile juhul, kui kindlustus hageja vastuväidet ei rahulda. Puudub vaidlus, et nimetatud tegevusplaani pooled ka arutasid pärast kindlustuse 1. aprilli 2020 otsust, kuid pooled ei jõudnud selle plaani realiseerumises kokkuleppele, sest kostja hinnangul oli eksperdi kaasamine hageja pakutud tingimustel liiga kulukas (seda kinnitab ka hageja ise läbivalt). Samuti viitab hageja, et arvestades kindlustushüvitise suurust (18054,03 eurot) pidi olema osapooltele selge, et üksnes ühe kirja saatmisest BTA-le hüvitisnõude rahuldamiseks ei piisa. Hageja pole tõendanud, et ta on käsunduslepingu sõlmimisel sellise info kostjale teatavaks teinud, st et hageja poolt 1. aprillil 2020 esitatav vastuväide ilmselgelt kostja hüvitisnõude rahuldamisele ei vii ning selleks on vaja ka edasisi toiminguid, milleks käsundusleping sõlmitakse. Samuti ei kinnita asjas esitatud tõendid (eelkõige otsuse punktis
6 viidatud tõendid), et kostja oleks sellistel tingimustel nõustunud käsunduslepingu sõlmimisega.
10.Kohus nõustub hagejaga, et käsunduslepingu tunnuseks on teenuse osutamise protsess. Küll ei saa sellest järeldada, et kostja ei saanud hagejalt seetõttu tellida nö tükitööd vastuväite koostamiseks. Praegusel juhul oli teenuse osutamise eesmärk endiselt kindlustuselt hüvitise välja nõudmine kostja kasuks, kuid poolte vahelise kokkuleppe kohaselt nähti ette konkreetne toiming, mille järel teenuse osutamine lõppeb. Vastuväite esitamiseks tegi hageja oma äranägemise järgi mitmeid toiminguid ning vastuväite esitamise tulemus polnud garanteeritav, st hageja ei saanud garanteerida, et kostja vastuväite esitamise tulemusel hüvitise saab.
11.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja tegutsemine pärast kostja poolt edasisest koostööst keeldumist võis olla ajendatud sellest, et hageja hinnangul oli tegu perspektiivika kindlustusasjaga. Ka hageja kinnitab ise, et oskas varasema töökogemuse põhjal hinnata, et kostjal on oluline võimalus ekspertiisi läbi hüvitist saada. Seega tegutses hageja pärast 1. aprilli 2020 edasi (dtl 84-98) enda ärilise huvi eesmärgil, kuid seejuures polnud tal kostjaga kehtivat käsunduslepingut ega muud tasulist lepingut. Kuivõrd hageja seisukohta asja perspektiivi kohta kinnitas ka leitud ekspert, tegigi hageja kostjale 13. mai 2020 ettepaneku ekspertiisi korraldamiseks selliselt, et hageja kannab osa ekspertiisi kulust ise ning saab tehtud töö eest 10% hüvitatud kahju summast. Selliselt tegutsemist kinnitab ka kostja osundatu, et juba tema tehtud töö eest oleks õiglane saada tasu eeldusel, kui kostja hüvitise saab. Kostja andis oma 14. mai 2020 e-kirjaga nõustumuse hageja pakkumusele (dtl 99). Järelikult sõlmisid hageja ja kostja 14. mail 2020 käsunduslepingu, mille kohaselt hageja tellib ekspertarvamuse toimunud kahjujuhtumi kohta ja lepib BTA-ga kokku, et see ekspertarvamus on pooltele siduv ning kostja kohustub sellest eest hagejale tasuma 10% hüvitisest, mis BTA talle määrab.
12.27. mail 2020 sõlmisid BTA ja kostja kompromissi kokkuleppe, mille kohaselt tasus kindlustus kostjale rahalise hüvitise 9027 eurot (dtl 40-41). Hageja ja kostja vahel 14. mai 2020 sõlmitud käsunduslepingu järgi tuli kostjal hagejale seega tasuda 902,7 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 1083,24 eurot. Muude kulutuste hüvitamise osas hageja ja kostja vahel kokkulepe puudus (vt otsuse punktid 6-11). Kostja on hagejale ette heitnud lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumist. Asja materjalidest nähtub, et BTA on 22. mai 2020 kell 13.24 hagejale kui kostja esindajale teatanud, et kindlustus on nõus sõlmima kompromissi summale 9027 eurot (dtl 37). 22. mai 2020 kell 14.45 on kostja saatnud hagejale kirja, et viimane saadaks BTA poolse kompromissipakkumise kostjale (väidetavalt eelnes sellele hageja ja kostja vahel telefonivestlus, kus arutati kompromissi) (dtl 321). Samal päeval, so 22. mai 2020 kell 15.13 vastas hageja BTA-le ning tänas tehtud pakkumise eest ja lubas seda arutada kliendiga, mh palus hageja pakkumist kostjale mitte saata (dtl 36). Puudub vaidlus, et üks tund hiljem saatis hageja kostjale kirja, et BTA pole kirjalikku kompromissiettepanekut teinud, vaid tegu on suulise ettepanekuga. Hageja kinnitas, et kompromissiga nõustumisel on kostjal võimalik saavutada hüvitise suuruseks 7000 eurot ning lisaks on võimalik kindlustusandjal hüvitada ka õigusabikulud. Eelöeldust nähtub, et hageja on kostjale edastanud eksitavat infot kindlustuse poolt tehtud kompromissettepaneku kohta – esmalt selle kohta, et kindlustus pole kirjalikku pakkumist teinud ning teiseks pakutud hüvitise suuruse kohta. Kohus nõustub hagejaga, et sellist käitumist ei saa pidada VÕS § 620 lg-ga 1 ja 2 kooskõlas olevaks. Kohtu hinnangul ei tingi aga eelöeldu 14. mai 2020 käsunduslepingust tuleneva rahalise kohustuse
välja mõistmata jätmist, sest kostja pole esile toonud, et hageja poolse kohustuse rikkumise tõttu oleks kostjal kahju tekkinud, mida saaks kostja nõudega tasaarvestada.
13.Eelöeldust tulenevalt tuleb VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 1083,24 eurot põhinõude katteks.
14.Kuivõrd kostja on rikkunud 14. mai 2020 käsunduslepingust tulenevat raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt. Seetõttu rahuldab kohus esitatud viivisenõude põhinõudega proportsionaalses ulatuses VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuivõrd nõue muutus sissenõutavaks 6. juuni 2020 (arve nr 1069), hakkab viivisearvestus kulgema nimetatud ajast. Kuni kohtusse pöördumiseni, so 8. september 2020, on viivis põhinõudelt seega 22,49 eurot (VÕS § 113 lg-s 1 ning §-s 94 sätestatud määras), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt viivise seadusjärgses määras alates 9. septembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõue ise. Menetluskulud
15.Kostja on vastuses hagiavaldusele teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et hageja nõue 1083,24 euro ulatuses ning kostja menetluskulude nõue 1440 euro ulatuses tasaarvestatakse. Ka kohtuistungil on kostja nõudega 1083,24 euro ulatuses nõustunud, so 14. mai 2020 sõlmitud käsunduslepingu osas. Et hageja on kompromissist keeldunud, palub kostja jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi samas ulatuses nagu kostja on kompromissina välja pakkunud, kuid millest hageja on keeldunud ning arvestades, et asjas leidis tõendamist, et hageja pidi olema tegelikult teadlik sõlmitud käsunduslepingu asjaoludest, on kohtu hinnangul õiglane, et menetluskulud jäävad täielikult hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel.
15.1.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. 30. märts 2021 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja, kus toob välja kulud lepingulisele esindajale summas 2 907,90 eurot käibemaksuta (150,00 eurot tund + km 20%), vastavalt lepingulise esindaja tööaruandele: - 02.11.2020 asja materjaliga tutvumine, analüüs 2h, 300 eurot; - 04.11.2020 vastuse koostamine 1h, 150 eurot; vastuse koostamine 1h, 150 eurot; - 05.11.2020 vastuse koostamine 1h, 150 eurot; täiendavate tõenditega tutvumine ja vastuse koostamine 2h, 300 eurot; - 24.11.2020 tutvumine hageja seisukohaga, analüüs, info edastamine 37m, 92,50 eurot, - 21.12.2020 seisukoha koostamine 1h 22m, 205 eurot; - 28.12.2020 kliendisuhtlus, tõendite kogumine ja analüüs 45m, 112,50 eurot; - 11.01.2021 seisukoha ja taotluse koostamine 1h, 150 eurot; - 01.02.2021 tutvumine kohtumäärusega, info edastamine 23m, 57,50 eurot; - 15.03.2021 seisukohad istungi teemal, info edastamine 07m, 17,50 eurot; - 16.03.2021 kliendisuhtlus, info edastamine 26m, 65 eurot; - 22.03.2021 ettevalmistus kohtuistungiks, 2h 28m, 370 eurot; - 23.03.2021 kliendikohtumine ja esindamine kohtuistungil 3h, 450 eurot; - 23.03.2021 transport Laulasmaa-Kuressaare-Laulasmaa (2 x 209 km) 125,40 eurot;
30.03.2021 kirjalike kohtukõne teeside ja menetluskulu nimekirja koostamine 1h 25, 212,50 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjale esitas vastuväite hageja 5. aprillil 2021. -
15.1.1.Kostja esindaja tunnihind oli 150 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Kohtu hinnangul pole aga põhjendatud kõik kostja 30. märtsi 2021 menetluskulude nimekirjas toodud toimingud. Kohus põhjendab enda seisukohta järgnevalt: - kohus ei peab põhjendatuks 7h ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ning 6. novembri 2020 vastuse koostamiseks arvestades asja vähest keerukust. Seejuures nõustub kohus hagejaga, et vastusele lisatud tõendid polnud sedavõrd mahukad, mis oleks eeldanud suuremat ajakulu. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 5h; - kohus nõustub hagejaga, et kostja pole esitanud 11. jaanuari 2021 seisukohaga ühtegi uut tõendit, mistõttu on põhjendamatu 28. detsembri 2020 kulu 45 minuti osas. Arvestades
11.jaanuari 2021 seisukoha sisulist mahukust peab kohus erinevalt kostjast põhjendatuks seisukoha koostamisele kulunud ajamahtu; - kohus ei peab täielikult põhjendatuks istungi ettevalmistuseks kulunud aega, sest kostja esindaja pidi olema selleks hetkeks asjas esitatud tõenditega ning seisukohtadega põhjalikult tutvunud. Kohus peab selle kulu osas põhjendatuks 1h ajakulu. Ülejäänud kulud, mis on menetluskulu nimekirjas toodud, on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud, sh menetluskulu nimekirja koostamise kulu (Riigikohtu 27. mai 2020 määrus asjas nr 2-18-7550, p 15) ning on kooskõlas asja materjalidega. Seega on põhjendatud kostja esindaja tasu kokku 2275,40 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kohus märgib kostja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).