Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A. L. vastu võlgnevuse nõudes 80 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490; aadress Solarise keskuse bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, 10143 Tallinn; e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Piret Muinast (e-post [email protected]) Kostja: A. L. (isikukood xxxx; aadress xxxx) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi A. L. vastu.
2.Välja mõista kostjalt A. L. (isikukood xxxx) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus summas 70 eurot ning sissenõudmiskulu summas 10 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja A. L. kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt A. L. (isikukood xxxx) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud summas 312 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 192 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 30.06.2022 hagi A. L. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis 17.05.2019 sõiduk registreerimismärgiga xxxx, mille omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Europark Estonia opereeritaval parkimisalal aadressil Tartu mnt 33/J. Kunderi 8a (EP17, 1018), Tallinn, 21.10.2021 sõiduk registreerimismärgiga xxxx, mille omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Europark Estonia opereeritaval parkimisalal aadressil Kristiine keskus, Tallinn ja 24.10.2019 sõiduk registreerimismärgiga xxxx, mille omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Europark Estonia opereeritaval parkimisalal aadressil Telliskivi 60 (EP86, 1175), Tallinn. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõidukite parkimine ei olnud registreeritud parkimiskioskis, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõidukite omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded (leppetrahv nr 1291 7051 9145 3242 summas 30 eurot, maksetähtajaga 31.05.2019; leppetrahv nr 1932 1102 1133 9585 summas 10 eurot, maksetähtajaga 04.11.2021 ning leppetrahv nr 0702 4101 9140 4283 summas 30 eurot, maksetähtajaga 07.11.2019), paigutades need sõidukite kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvid tasumata. Kostja pole leppetrahvidele vastuväiteid esitanud.
3.Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele (sh parkimistingimustele) ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisades 4-6 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala
suhtes. Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõidukite parkimise näol.
4.Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõidukite parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Kuivõrd oli olemas hageja pakkumus ja kostja kui sõidukite omaniku / vastutava kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud lepingud liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.
5.Hageja lisab, et vaidlusalustel kuupäevadel, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõidukite parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt olid sõidukid pargitud eelnimetatud kuupäevadel nimetatud parkimisalal liiklusseaduse § 2 p 49 mõttes.
6.Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukeid kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõidukite omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on Transpordiametist saadud teabe (hagiavalduse lisad 7-8) alusel kostja, kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
7.Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõidukid hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t kuna parkides ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõidukite parkimine ei olnud registreeritud parkimiskioskis, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist (hagiavalduse lisad 1-3), täites leppetrahvinõude mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse TsÜS § 70 mõttes. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõuded kogusummas 70 eurot (30 + 10 + 30), mis on kostjal tasumata.
8.Kohtueelselt saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad 26.03.2021 tähitult ja 20.12.2021 täiendava meeldetuletuse kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx (hagiavalduse lisa 9). Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 10 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega sõidukite omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ning tähitud kirja ja meeldetuletuskirja saatmise kulu. Kostja vastuväited
9.Kostja on esitanud 23.08.2022 hagile vastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul ei vasta hagiavaldus TsMS § 363 toodud nõuetele, mistõttu palub selle jätta läbi vaatamata. Nimelt hagiavalduses ei ole iga faktiväite juurde toodud tõendeid, mis tõendaks hageja poolt väidetud asjaolusid, samuti sisalduvad mitmed asjaolud väidetavalt tõendites, hagiavaldusele lisatud tõendid on osaliselt loetamatud (sh väidetavad parkimistingimused). Kostja on seisukohal, et ei kohus ega kostja pea hagi aluseks olevaid asjaolusid ise tõenditest otsima.
10.Kostja ei ole hagejaga hagiavalduses viidatud lepinguid sõlminud, kuivõrd kostja ei ole hagiavalduses märgitud kuupäevadel ega asukohtades andnud hagejale tahteavaldust lepingu sõlmimiseks, mistõttu on hagi esitatud vale isiku vastu. Kostja hinnangul ei ole võimalik lugeda tahteavalduseks seda, kui keegi kostjale kuuluva sõidukiga pargib väidetavalt hagejale kuuluval
kinnisasjal. Kostja selgitab, et kostja sõidukeid kasutavad mitmed pereliikmed ja tuttavad ning kostjal puudub teadmine, kes hagiavalduses viidatud kuupäevadel ja kohtades konkreetselt kostja sõidukeid kasutas. Kostja elab ise Sakus ning töötas hagiavalduses märgitud kuupäevadel Rae vallas, mistõttu ei olnud temal võimalik ega vajalik tööpäeva keskel kasutada sõidukeid Tallinna kesklinnas, s.o 17.05.2019 Tartu mnt 33, 21.10.2021 Kristiine Keskuses ning 24.10.2019 Telliskivi loomelinnakus. Lisaks tugineb kostja LS § 72 lõikele 2 ja IKS § 17 lõikele 4, mille kohaselt on tal kohustus sõiduki kasutaja andmed kustutada kuue kuu möödumisel sõiduki kasutamisest.
11.Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud leppetrahvinõudeid mõistliku aja jooksul, kuivõrd kostja ei ole saanud ühtegi leppetrahviteadet. Leppetrahvide esitamist ei tõenda ka fotod kollastest lipikutest sõiduki kojamehe vahel ega ka hagiavalduse lisas 8 olev Omniva väljavõte, mille kohaselt ei olnud kostja tähitud kirja üleandmisel kättesaadav. Kostja ei ela aadressil Xxxx. Kostja on seisukohal, et leppetrahvi nõuete esitamine ilma mistahes eelneva hoiatuseta on tervikuna vastuolus tsiviilõiguse üldpõhimõtetega, s.o hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega.
12.Kostja leiab, et hagile lisatud tõenditest nähtub, et sõidukid olid pargitud Tallinna piirkondades, kus üldiselt on tasuta parkimine. Keskmine mõistlik sõiduki kasutaja ei eelda, et linnajaos, kus on tasuta parkimine, on kuskil äkki eramaa, kus tuleb parkimise eest tasuda. Ühel juhul nähtub koguni, et pargitud oli kaubanduskeskuse parklasse, kus on tasuta parkimine (välja jäi panemata vaid parkimiskell). Kuigi kostja ei parkinud sõidukit 21.10.2021 Kristiine Keskuse parklas, tuli talle hagiavalduses üllatusena, et Kristiine Keskuse parklas tuleb kasutada parkimiskella ning et selle mittekasutamisel nõutakse koheselt leppetrahvi. Kostja hinnangul oleks antud juhtudel olnud hea usu ning mõistlikkuse põhimõttele kohane teha esimesel rikkumisel hoiatus.
13.Kostja hinnangul ei vasta hea usu ega mõistlikkuse põhimõttele ka leppetrahvi suurused. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud tõenditest oli parkimine Kristiine Keskuse parklas tasuta, kuid kasutada tuli parkimiskella. Telliskivis maksis 24h parkimist 5 eurot. Tartu mnt parkimistasu suurus ei ole hagile lisatud tõenditest loetav, kuid kostja eeldab, et ka see ei olnud enam kui Telliskivi parklas. Kostja leiab, et hageja poolt nõutavad leppetrahvid on ebaproportsionaalselt suured võrreldes parkimistasudega või kohustustega, mis sõiduki kasutaja täitmata jättis. Kui parkimistasu on 5 eurot ja leppetrahv selle maksmata jätmise eest 30 eurot, ületab see põhinõuet 6-kordselt. Kostja hinnangul on ebaproportsionaalne esitada koheselt leppetrahv parkimistasu mitmekümnekordselt ületavas summas, vaid mõistlik ning heas usus käitumine oleks esmalt esitada hoiatus, juhtida tähelepanu, et parklasse sissesõidu juurde on paigutatud väikeses kirjas infotahvel ning kui korduvalt jäetakse nõuded täitmata (parkimiskell paigaldamata või maksimaalselt 5 euro suurune parkimistasu maksmata), siis oleks kohane teha leppetrahv mõistlikus summas.
14.Seonduvalt Tartu mnt parkimisalaga märgib kostja, et hagile lisatud tõenditelt nähtub, et parklasse on vähemalt 2 sissepääsu (Tartu mnt poolt ja J. Kunderi tn poolt), milledest ühe sissesõidu juures on parkimistingimused nähtavad vaid parklast väljumisel (J. Kunderi tn poolsel). Seega on võimalik, et kui sõiduki kasutaja sisenes sealt, siis ei saanudki ta teada, et tegemist on tasulise parklaga. Seejuures on ebamõistlik oodata, et parklasse sisenedes peatab sõiduki kasutaja sõiduki, astub sellest välja, peatab liikluse ning tekitab liiklusohtlikke olukordi ja tutvub pisikeses kirjas infotahvlil olevate tingimustega (see kehtib kõigi hagiavalduses toodud parklate kohta). Samuti nähtub, et kasutatud on parkimiskella, mille kohaselt ei olnud pargitud seal üle 2 tunni, mille eest leppetrahv 30 eurot on selgelt ebamõistlik. Seega on tõendamata, et parkimisalade parkimistingimused olid sõiduki kasutajale nähtavad ning et tal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda. Seonduvalt parkimisega Telliskivis juhib kostja tähelepanu, et kõrvutades hagiavaldusele lisana 3 ning 6 tehtud fotosid, on ilmselge, et fotod ei ole tehtud samal ajal ega ka kohas (sh on osad fotod lumega, osad ilma), mistõttu on ebaselge, millal need fotod on tehtud ning kas vastavad parkimistingimused olid fotodelt nähtuvates kohtades ka sellel ajal, kui sõidukid seal väidetavalt parkisid.
15.Kostja leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks on põhjendamatu, kuivõrd kostja ei ole hagejalt ühtegi nõuet enne käesolevat hagi saanud.
16.Kostja hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele 2 tunni ulatuses usutav, kuivõrd ilmselgelt on tegemist masshagiga. Samal põhjusel on põhjendamatult kõrge ka esindaja tunnihind, mis on ebaproportsionaalne ka võrreldes hagihinnaga. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele
17.Hageja esitas 31.08.2022 seisukoha kostja vastusele ning tõi välja, et vastupidiselt kostja väidetele on kõik hagiavalduses esitatud faktiväited esitatud tõenditena hagiavalduse lisades, kuna arvestades tõendite mahtu, ei ole otstarbekas kõiki pilte ja väljavõtteid hagiavaldusse lisada. Lisaks ei nõustu hageja, et hagiavalduse lisades esitatud parkimistingimused on loetamatud, mistõttu esitas hageja oma 31.08.2022 seisukohas uuesti ka fotod parkimistingimustest.
18.Hageja ei nõustu, et hagi on esitatud vale isiku vastu, kuna tulenevalt Riigikohtu tõlgendusest peab sõiduki omanik / vastutav kasutaja vastutusest vabanemiseks tõendama, kes sõidukit on kasutanud leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõidukeid kasutas vaidlusalustel kuupäevadel keegi teine.
19.Hagejale jääb arusaamatuks kostja tuginemine LS § 72 lg-le 2 ja IKS § 17 lg-le 4. Hageja märgib, et liiklusseaduse § 72 lõiked 2 ja 3 on avalik-õiguslik norm ega ole otseselt kohaldatav tsiviilõiguslikes vaidlustes. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 lahendi nr 2-19123666 p 37).
20.Hageja on seisukohal, et kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis see tähendab, et sõidukit juhtinud isikut on hageja juba teavitanud leppetrahvi olemasolust juba leppetrahvide kojamehe alla asetamisega mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul TsÜS § 70 mõttes. Seega on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud. Hageja on teavitanud kostjat esmakordselt leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist, kuivõrd hagiavalduse lisades nr 1-3 väljatoodud fotodelt on selgelt näha sõidukite kojamehe alla asetatud leppetrahvid. Lisaks tuletati teistkordselt meelde võlgnevuse olemasolu saadetud meeldetuletuskirjaga. Seega on kostjat teavitatud rikkumise tuvastamise järgselt, mitte nõudekirja saatmise või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega.
21.Hageja selgitab, et hageja opereerib Tartu mnt 33/J.Kunderi 8a parkimisalal alates 11.12.2006, Kristiine Keskuse parkimisalal alates 30.04.2020 ja Telliskivi 60 parkimisalal alates 16.03.2016. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et suurem osa Tallinna ostukeskuste parkimisaladest on tasulised, samuti poekettide parkimisalad. Seega ei ole usutav, et tasulised parkimisalad on kostjale üllatuslikud.
22.Hageja ei nõustu, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Leppetrahv 30 eurot on parkimisvaldkonnas kehtestatud tasusid arvesse võttes tavapärane. Hageja tugineb siinjuures Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-19-123666 (p 40, 44).
23.Hageja märgib, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke (hagiavalduse lisad 4-6), mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Tartu mnt 33 / J. Kunderi 8a parkimisalal ei ole võimalik tasuta parkida (parkimiskellaga). Lisaks on sissesõidul infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on Europargiga ning et parkimine on tasuline, mis on selgelt näha ka autoga parkimisalale sisenedes. Hageja juhib tähelepanu, et parkimistingimustega tutvumisega ei seata liiklust ohtu, sest nõustumus antakse parkimisega, mitte parkimisalale sissesõidul.
24.Kostja väitel ei ole hagiavalduse lisa 3 ja lisa 6 fotod tehtud samal ajal. Hageja sellega ei nõustu. Hageja selgitab, et hagiavalduse lisaga 3 on tõendatud sõiduki parkimine ja leppetrahvi väljastamine ning lisaga 6 on tõendatud parkimisalal kehtivad parkimistingimused. Hageja esitas täiendavalt Telliskivi 60 parkimisala fotod parkimistingimustest 2016, 2018 ja 2019, mis tõendavad, et lisas 6 toodud parkimistingimused kehtisid ka sellel ajal, kui leppetrahv väljastati. Hageja märgib, et kuna tegu on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga, siis hageja ei vaheta neid tingimusi sageli ning juhul, kui kostja soovib väita, et need tingimused ei eksisteerinud seal, siis seda asjaolu peab TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama kostja ise.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
26.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
27.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
28.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
29.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
30.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja.
31.Käesolevas asja puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli 17.05.2019 ja 21.10.2021 sõiduki registreerimismärgiga xxxx ja 24.10.2019 sõiduki registreerimismärgiga xxxx omanikuks / vastutavaks kasutajaks. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis vastavalt 17.05.2019 aadressil Tartu mnt 33/J. Kunderi 8a (EP17, 1018) ja 21.10.2021 aadressil Kristiine keskus, Tallinn ning sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 24.10.2019 aadressil Telliskivi 60 (EP86, 1175), Tallinn – sõidukid parkisid hageja poolt opereeritavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes, s.t parkimistasu maksmata jättes. Vaidluse all ei ole samuti asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõuded (leppetrahv nr 1291 7051 9145 3242 summas 30 eurot, maksetähtajaga 31.05.2019; leppetrahv nr 1932 1102 1133 9585 summas 10 eurot, maksetähtajaga 04.11.2021 ning leppetrahv nr 0702 4101 9140 4283 summas 30 eurot, maksetähtajaga 07.11.2019) kogusummas 70 eurot on kostja poolt tasumata.
32.Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal selles osas, kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 nõuetele (I). Lisaks vaidlevad pooled käesoleva otsuse punktis 30 toodud leppetrahvinõude eelduste üle, mistõttu tuleb kohtul vastavalt kostja vastuväidetele analüüsida järgmist: kas vaidlusaluste parkimisalade puhul on tegemist hageja poolt opereeritavate parkimisaladega, kus kehtivad hageja kehtestatud parkimistingimused (II); kas kostja on sõlminud hagejaga parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel (sh kas kostja oli parkimislepingu pooleks) (III); kas hageja poolt on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku aja jooksul (IV) ning lisaks, kas on alust leppetrahvide vähendamiseks (V). Viimasena analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas osas (s.o sissnõudekulude nõue) ja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud (VI). (I)
33.Kostja hinnangul ei vasta hagiavaldus TsMS § 363 toodud nõuetele, mistõttu palub selle jätta läbi vaatamata. Nimelt kostja hinnangul ei ole hagiavalduses iga faktiväite juurde toodud tõendeid, mis tõendaks hageja poolt väidetud asjaolusid, samuti sisalduvad mitmed asjaolud väidetavalt tõendites, hagiavaldusele lisatud tõendid on osaliselt loetamatud (sh väidetavad parkimistingimused). Kostja on seisukohal, et ei kohus ega kostja pea hagi aluseks olevaid asjaolusid ise tõenditest otsima. Hageja kostja etteheidetega ei nõustunud ning vaidleb neile vastu. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kõik hagiavalduses esitatud faktiväited on esitatud muuhulgas tõenditena hagiavalduse lisades: lisades 1-3 (dtl 31-64) on väljatrükid leppetrahvidest, kus on täpsemalt iga rikkumise asjaolud (leppetrahvi number, kuupäev, kellaaeg, koht, põhjus (asjaolude lühikirjeldus – parkimistasu maksmata jätmine)) ja fotod sõidukist kui ka leppetrahvist, mis on asetatud sõiduki kojamehe alla ning lisades 4-6 (dtl 65-84) on välja toodud parkimisaladel kehtivad parkimistingimused leppetrahvi väljastamise ajal, mis on kohtu hinnangul täiesti loetavad. Lisaks selgitab kohus, et kohus hindas hagiavalduse vastavust TsMS nõuetele (sh §-le 363) juba hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel ning jõudis järeldusele, et hagiavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele. (II)
34.Järgnevalt analüüsib kohus, kas vaidlusaluste parkimisalade puhul on tegemist hageja poolt opereeritavate parkimisaladega ja kas neil aladel kehtestatud parkimistingimused on võimalikele parkimisala kasutajatele selged ja nähtavad.
35.Kostja leiab, et hagile lisatud tõenditest nähtub, et sõidukid olid pargitud Tallinna piirkondades, kus üldiselt on tasuta parkimine ja et keskmine mõistlik sõiduki kasutaja ei eelda, et linnajaos, kus on tasuta parkimine, on kuskil äkki eramaa, kus tuleb parkimise eest tasuda. Kostja selgitab, et kuigi ta ei parkinud sõidukit 21.10.2021 kaubanduskeskuse Kristiine Keskuse parklas, tuli talle hagiavalduses üllatusena, et seal tuleb kasutada parkimiskella ning et selle mittekasutamisel nõutakse koheselt leppetrahvi.
36.Hageja hinnangul ei ole aga usutav, et tasulised parkimisalad on kostjale üllatuslikud, kuivõrd hageja opereerib Tartu mnt 33/J.Kunderi 8a parkimisalal alates 11.12.2006, Kristiine Keskuse parkimisalal alates 30.04.2020 ja Telliskivi 60 parkimisalal alates 16.03.2016. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et suurem osa Tallinna ostukeskuste (Ülemiste, Tondi, Tammsaare, Rocca Al Mare, Mustika jne) parkimisaladest on tasulised, samuti poekettide (Rimi ja Maxima) parkimisalad.
37.Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostjale pidi olema aru saada, et vaidlusaluste parkimisalade (sh Kristiine Keskuse parkimisala) puhul on tegemist hageja poolt opereeritavate parkimisaladega. Nimelt nähtub hagiavaldusele lisatud lisadest 4-6 (dtl 65-84), s.o vaidlusalustest parkimisaladest tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka parkimistingimused. Eelnimetatud lisadega on tõendatud, et tegemist on eraparklatega, kus opereerib just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad. Seega kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on parkla omanik, ei oma asjas tähtsust. Hageja on tõendanud, et Osaühing Europark Estonia on parkimisteenust osutav ettevõte, kes opereerib Tartu mnt 33/J.Kunderi 8a parkimisalal (alates 11.12.2006), Kristiine Keskuse parkimisalal (alates 30.04.2020) ja Telliskivi 60 parkimisalal (alates 16.03.2016) ning seega ka leppetrahvide väljastamise kuupäevadel.
38.Seonduvalt Tartu mnt parklaga märgib kostja, et hagile lisatud tõenditelt nähtub, et parklasse on vähemalt 2 sissepääsu (Tartu mnt poolt ja J. Kunderi tn poolt), milledest ühe sissesõidu juures on parkimistingimused nähtavad vaid parklast väljumisel (J. Kunderi tn poolsel), seega sealt sisenedes ei saanudki teada saada, et tegemist on tasulise parklaga. Samuti on ebamõistlik oodata, et parklasse sisenedes peatatakse sõiduk, astutakse sellest välja, peatatakse liiklus ning tekitatakse liiklusohtlikke olukordi, et tutvuda pisikeses kirjas infotahvlil olevate tingimustega (see kehtib kõigi hagiavalduses toodud parklate kohta). Samuti nähtub, et kasutatud on parkimiskella, mille kohaselt ei olnud pargitud seal üle 2 tunni, mille eest leppetrahv 30 eurot on selgelt ebamõistlik. Kostja on seisukohal, et nii Tartu mnt kui ka Telliskivi parkla puhul on tõendamata, et parkimistingimused olid sõiduki kasutajale nähtavad ning et tal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda.
39.Kohtu hinnangul on põhjendamatud kostja väited selle kohta, et justkui oleks tõendamata, et vaidlusaluste parkimisalade puhul oli tegemist tasuliste parklatega ning et seal olid kehtestatud parkimistingimused. Hageja on nii hagiavalduses (s.o lisades 4-6; vt ka otsuse p 37) kui ka oma 31.08.2022 seisukohas toonud selgelt välja, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Parkimistingimustest nähtuvalt ei ole võimalik Tartu mnt33/J. Kunderi 8a parkimisalal tasuta parkida (parkimiskellaga), mida tõendavad hagiavalduse lisas 4 (dtl 65-68) esitatud parkimistingimused. Lisaks on fotodelt (hagiavalduse lisad 4-6) näha, et parkimisalale sissesõidul on infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Seega on hageja poolt tõendatud, millised parkimistingimused vaidlusalustel aegadel kehtisid ning kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Seega kohus nõustub hagejaga, et iga
keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele eraparkla alale, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused. Samuti nõustub kohus, et parkimistingimustega tutvumisega ei tekitata liikluses ohtu, kuivõrd parkimistingimustega on võimalik tutvuda auto parkimisel ja nõustumus lepingu sõlmimiseks antakse parkimisega, mitte parkimisalale sissesõidul.
40.Lisaks selgitab kostja, et kõrvutades hagiavaldusele lisana 3 ning 6 tehtud fotod, on ilmselge, et fotod ei ole tehtud samal ajal ega ka kohas (sh on osad fotod lumega, osad ilma), mistõttu on ebaselge, millal need fotod on tehtud ning kas vastavad parkimistingimused olid fotodelt nähtuvates kohtades ka sellel ajal, kui sõidukid seal väidetavalt parkisid. Hageja on oma 31.08.2022 esitatud fotodega (dtl 219-220) tõendanud, et hagiavalduse lisas 6 toodud parkimisala (s.o Telliskivi 60) parkimistingimused kehtisid ka sellel ajal, kui leppetrahv väljastati. Hageja märgib samuti, et kuna tegu on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga, siis hageja ei vaheta neid tingimusi sageli. Hageja tugineb siinkohal ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tsiviilasjas 2-19123666 p-le 39, milles Ringkonnakohus on leidnud järgmist „/---/ maakohus hindas kõiki hageja esitatud fotosid kogumis ning tegi neist õige järelduse, et need kajastavad sõiduki parkimist hageja poolt esile toodud aegadel ja kohtades ning nende kohtade parkimistingimusi. Ringkonnakohus järgib ka selles osas vaidlustatud otsuse põhjendusi. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud.“ Vastavalt eeltoodule selgitab kohus, et kui kostja leiab, et sõidukite parkimise kuupäevadel kehtisid hagiavalduses väljatoodust (hagiavalduse lisad 4-6) teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Antud juhul ei ole kostja vastupidist tõendanud, mistõttu kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd tegu on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga ja kuna hageja ei vaheta neid tingimusi sageli, siis ilmselt kehtisid hagiavalduses toodud parkimistingimused ka leppetrahvide väljastamise ajal.
(III)
41.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on sõlminud hagejaga parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel (sh kas kostja oli parkimislepingu pooleks ja kas parkimistingimused kui tüüptingimused on saanud lepingute osaks) ning kas leppetrahvinõue on põhjendatud.
42.Hageja leiab, et tema leppetrahvinõuded kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõidukid olid pargitud vastavalt 17.05.2019 (sõiduk registreerimismärgiga xxxx) aadressil Tartu mnt 33/J. Kunderi 8a (EP17, 1018), Tallinn, 21.10.2021 (sõiduk registreerimismärgiga xxxx) aadressil Kristiine keskus, Tallinn ja 24.10.2019 (sõiduk registreerimismärgiga xxxx) aadressil Telliskivi 60 (EP86, 1175), Tallinn, s.o hageja poolt opereeritavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes. Nimelt ei olnud kostja sõidukite armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõidukite parkimine ei olnud registreeritud parkimiskioskis, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud lepingud liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõidukite kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõidukite parkimine hageja hallatavatele parkimisaladele hageja tingimustel) lepingute sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagiavalduse lisadega 4-6 tõendanud, et hageja poolt hallatavates kõnealusetes parklates olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingute sõlmimine ning leppetrahvide väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisades 1-3 esitatud fotodega.
43.Kostja väidab, et tema ei ole hagejaga hagiavalduses viidatud lepinguid sõlminud, kuivõrd kostja ei ole hagiavalduses märgitud kuupäevadel ega asukohtades parkinud. Kostja selgitab, et tema sõidukeid kasutavad mitmed pereliikmed ja tuttavad ning kostjal puudub teadmine, kes
hagiavalduses viidatud kuupäevadel ja kohtades konkreetselt kostja sõidukeid kasutas. Kostja kinnitab, et tema ise ei parkinud sõidukeid Tallinna kesklinnas, s.o 17.05.2019 Tartu mnt 33, 21.10.2021 Kristiine Keskuses ning 24.10.2019 Telliskivi loomelinnakus. Lisaks tugineb kostja LS § 72 lõikele 2 ja IKS § 17 lõikele 4, mille kohaselt on tal kohustus sõiduki kasutaja andmed kustutada kuue kuu möödumisel sõiduki kasutamisest.
44.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõidukite registreerimismärgiga xxxx ja xxxx omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli vaidlusalustel kuupäevadel, s.o vastavalt 17.05.2019, 21.10.2021 ja 24.10.2019 seisuga, kostja ehk A. L.. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (dtl 85), mille kohaselt oli sõidukite omaniku / vastutava kasutaja isikukoodiks xxxx, mis kuulub rahvastikuregsitri andmetel A. L.’le.
45.Seoses vastuväitega, kas kostja ise kui sõidukite omanik / vastutav kasutaja parkis sõidukeid vastavalt 17.05.2019 (sõiduk registreerimismärgiga xxxx) aadressil Tartu mnt 33/J. Kunderi 8a (EP17, 1018), Tallinn, 21.10.2021 (sõiduk registreerimismärgiga xxxx) aadressil Kristiine keskus, Tallinn ja 24.10.2019 (sõiduk registreerimismärgiga xxxx) aadressil Telliskivi 60 (EP86, 1175), Tallinn, s.o hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele märgib kohus järgmist. Kuigi üldjuhul peab tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku / vastutavat kasutajat seni, kuni ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. See tähendab, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik / vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11).
46.Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et sõidukite juhiks vaidlusalustel kuupäevadel, s.o 17.05.2019, 24.10.2019 ja 21.10.2021, oli ning parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele viidanud LS § 72 lg-le 2 ja IKS § 17 lg-le 4, mille kohaselt on tal kohustus sõiduki kasutaja andmed kustutada kuue kuu möödumisel sõiduki kasutamisest, mistõttu tal puudub võimalus esitada andmeid isiku kohta, kes kasutas sõidukeid 17.05.2019, 24.10.2019 ja 21.10.2021. LS § 72 lg 2 kohaselt peab mootorsõiduki omanik, kui ta annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ja kohtu nõudmisel esitama andmed järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg või isikukood ning juhiloa number. IKS § 17 lg 4 kohaselt, kui isikuandmete säilitamise tähtaeg lõpeb, on vastutav ja volitatud töötleja kohustatud isikuandmed jäädavalt kustutama. Siinkohal selgitab kohus, et LS § 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole eraõiguslikus vaidluses kohaldatav (Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-121855, p 12.3). Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-12366, p 37). Vastasel juhul on tegemist sõiduki omaniku enda riskiga. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalustel kuupäevadel kasutas sõidukeid keegi muu isik.
47.Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate
infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-175-10, p 14).
48.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuna kostja on parkimislepingut rikkunud (jätnud parkimise eest tasumata) ja jätnud leppetrahvinõuded (leppetrahv nr 1291 7051 9145 3242 summas 30 eurot, maksetähtajaga 31.05.2019; leppetrahv nr 1932 1102 1133 9585 summas 10 eurot, maksetähtajaga 04.11.2021 ning leppetrahv nr 0702 4101 9140 4283 summas 30 eurot, maksetähtajaga 07.11.2019) tasumata, on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi. (IV)
49.Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud leppetrahvinõudeid mõistliku aja jooksul, kuivõrd kostja ei ole saanud ühtegi leppetrahviteadet. Leppetrahvide esitamist ei tõenda ka fotod kollastest lipikutest sõiduki kojamehe vahel ega ka hagiavalduse lisas 8 olev Omniva väljavõte, mille kohaselt ei olnud kostja tähitud kirja üleandmisel kättesaadav. Kostja ei ela aadressil Xxxx. Kostja on seisukohal, et leppetrahvi nõude esitamine ilma mistahes eelneva hoiatuseta on tervikuna vastuolus tsiviilõiguse üldpõhimõtetega, s.o hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega.
50.Hageja on seisukohal, et kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. Eeltoodu tähendab, et hageja on sõidukit juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust juba sel hetkel, kui on leppetrahvi vormistanud ja asetanud selle sõiduki kojamehe alla. Seega on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud. Hageja on teavitanud kostjat esmakordselt leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist, kuivõrd hagiavalduse lisades nr 1-3 väljatoodud fotodelt on selgelt näha sõiduki kojamehe alla asetatud leppetrahv. Lisaks saadetud meeldetuletuskirjaga tuletati teistkordselt meelde võlgnevuse olemasolu. Seega on kostjat teavitatud rikkumise tuvastamise järgselt, mitte nõudekirja saatmise või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega.
51.Kohtu hinnangul on tõendatud hagiavalduse lisades nr 1-3 esitatud fotodega, et sõidukite registreerimismärgiga xxxx ja xxxx kojamehe alla on paigutatud leppetrahvinõuded. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-17-117146 p-s 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele loetakse tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Seoses kostja väitega, et hageja ei ole esitanud leppetrahvinõudeid mõistliku aja jooksul, selgitab kohus veelkord, et hagiavalduse lisadega 1-3 on tõendatud, et hageja on esitanud leppetrahvinõuded kohe pärast rikkumise tuvastamist ning seega mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul TsÜS § 70 mõttes, kuivõrd leppetrahvinõuded on paigutatud sõidukite kojamehe ja tuuleklaasi vahele lepingu rikkumise tuvastamise päevadel, s.o vastavalt 17.05.2019, 24.10.2019 ja 21.10.2021. Lisaks on hageja teavitanud kostjat leppetrahvidest 26.03.2021 (tähitult) ja 20.12.2021 täiendavalt kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile (Xxxx) saadetud meeldetuletuskirjadega. Mis puutub kostja vastuväitesse, et ta ei ela eeltoodud aadressil Xxxx, märgib kohus, et tegemist on põhjendamatu väitega, kuivõrd vastavalt rahvastikuregistri andemetele oli eeltoodud aadress kostja elukohaks kuni 29.08.2022 ning seega ka hageja poolt meeldetuletuskirjade saatmise ajal (s.o kuupäevadel 26.03.2021 ja 20.12.2021). Eeltoodust tulenevalt olid leppetrahvinõuded kostjale teatavaks tehtud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist vastavalt VÕS § 159 lg-le 2.
52.Kohus on otsuse p-des 41-48 tuvastanud, et poolte vahel olid sõlmitud kehtivad parkimislepingud, sh kehtivad leppetrahvikokkuleped VÕS § 8 lg 1 mõttes. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt VÕS § 158 sätestatud leppetrahve, mille tasumise kohustust on kostja rikkunud (VÕS § 100). Samuti on otsuse p-des 49-51 tuvastatud, et hageja on leppetrahvide nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2), paigutades
leppetrahviteated kostja sõidukite klaasipuhastajate ja tuuleklaasi vahele ning saates kostja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile täiendavad meeldetuletuskirjad. Seega kuulub kostja poolt tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 70 eurot (30 + 10 + 30). (V)
53.Kostja on oma vastuses asunud seisukohale, et tal on õigus paluda leppetrahvide vähendamist, kuna need on ebamõistlikud ja mh ka põhjusel, et nõuete esitamisega on liiga kaua viivitatud. Kohus selgitab seoses kostja väitega, et hageja ei ole esitanud leppetrahvinõudeid mõistliku aja jooksul, et käesoleva otsuse punktides 49-51 jõudis kohus järeldusele, et hagiavalduse lisadega 13 on tõendatud, et hageja on esitanud leppetrahvinõuded kohe pärast rikkumise tuvastamist ning seega mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul TsÜS § 70 mõttes, kuivõrd leppetrahvinõuded on paigutatud sõidukite kojamehe ja tuuleklaasi vahele lepingu rikkumise tuvastamise päevadel, s.o vastavalt 17.05.2019, 24.10.2019 ja 21.10.2021.
54.Kostja hinnangul ei vasta hea usu ega mõistlikkuse põhimõttele ka leppetrahvi suurused. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud tõenditest oli parkimine Kristiine Keskuse parklas tasuta, kuid kasutada tuli parkimiskella. Telliskivis maksis 24h parkimist 5 eurot. Tartu mnt parkimistasu suurus ei ole hagile lisatud tõenditest loetav, kuid kostja eeldab, et ka see ei olnud enam kui Telliskivi parklas. Kostja leiab, et hageja poolt nõutavad leppetrahvid on ebaproportsionaalselt suured võrreldes parkimistasudega või kohustustega, mis sõiduki kasutaja täitmata jättis. Kui parkimistasu on 5 eurot ja leppetrahv selle maksmata jätmise eest 30 eurot, ületab see põhinõuet 6-kordselt. Kostja hinnangul on ebaproportsionaalne esitada koheselt leppetrahv parkimistasu mitmekümnekordselt ületavas summas, vaid mõistlik ning heas usus käitumine oleks esmalt esitada hoiatus, juhtida tähelepanu, et parklasse sissesõidu juurde on paigutatud väikeses kirjas infotahvel ning kui korduvalt jäetakse nõuded täitmata (parkimiskell paigaldamata või maksimaalselt 5 euro suurune parkimistasu maksmata), siis oleks kohane teha leppetrahv mõistlikus summas.
55.Kohus nõustub, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lg 1), kuid üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur.
56.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-68-16, p 36). Nimelt VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab samas, et leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (Riigikohtu 21. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p 12).
57.Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Ühelt poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Teiselt poolt täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega
tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise funktsiooni. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 811).
58.Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue summas 30 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole kostja kahjuks oluliselt rikutud. Leppetrahvi suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 13 lg 7 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda leppetrahvi 31 eurot. Seega vastab hageja nõutud leppetrahv määrale, mis on kehtestatud avaliku linnaruumi kasutamise reegleid eiranule. Kuna äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala ning seejuures on hagejal oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suures määras, kui avaliku ruumi kasutamise puhul. Seega kohus leiab, et parkimistrahv summas 30 eurot on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane.
59.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kehtestatud tüüptingimused ei ole tühised ning kostja poolt kuuluvad tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 70 eurot (30 + 10 + 30) (VI)
60.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud summas 10 eurot ning hageja menetluskulud, on põhjendatud.
61.Kostja leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks on põhjendamatu, kuivõrd kostja ei ole hagejalt ühtegi nõuet ega meeldetuletust enne käesolevat hagi saanud.
62.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 10 eurot hüvitamist. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjalike nõudekirjade saatmisega kostjale tähitud postiga. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesolevas asjas on hageja leppetrahvide nõude suuruseks kokku 70 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud kokku kaks meeldetuletuskirja, millest ühe 26.03.2021 tähitud kirjaga ja täiendava meeldetuletuskirja 20.12.2021 kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile (Xxxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris), mida tõendab hagiavalduse lisa 9 (dtl 94-99). Seega on hageja tõendanud meeldetuletuskirjade saatmist kostjale ning põhjendamatud on kostja väited, et justkui hageja poleks kostjat leppetrahvidest teavitanud enne kohtusse avalduse esitamist. Seoses kostja väitega, et ta ei ela aadressil Xxxx ja ei ole hageja saadetud meeldetuletusi kätte saanud, märgib kohus, et rahvastikuregistri andmete põhjal oli eelnimetatud aadress kostja elukohaks kuni 29.08.2022, mistõttu on hageja saatnud meeldetuletused õigele aadressile. Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte hagiavalduse lisades 7-8 (dtl 85-93) ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu summas 10 eurot.
63.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks
välja mõista leppetrahvid kogusummas 70 eurot (30 + 10+ 30) ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 sissenõudmiskulu summas 10 eurot, kokku 80 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
64.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
65.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
66.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Hageja esitas 31.08.2022 oma menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu summas 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 288 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 96 eurot). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
67.Kostja on oma 23.08.2022 vastuses esitanud vastuväite hageja menetluskulude suurusele ning leidnud, et hageja lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele 2 tunni ulatuses ei ole usutav, kuivõrd ilmselgelt on tegemist masshagiga. Samal põhjusel on põhjendamatult kõrge ka esindaja tunnihind, mis on ebaproportsionaalne ka võrreldes hagihinnaga.
68.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
69.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
70.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 96 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada
96 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
71.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
72.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 3 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
73.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 192 eurot (2 x 96).
74.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
75.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 4842.
76.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 312 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 192 eurot (s.o 2 töötundi tasumääraga 96 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 312 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
77.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
78.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.