Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
28. september 2022.a, Tallinnas
Hagihind
28 735,34 eurot
2-20-2132 V. V.i hagi M. V. ja T. V.-T. vastu 26 606,25 euro ja viivise nõudes
nende Hageja: V. V. (isikukood xxxx) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Rene Hallemaa Kostja I: M. V. (isikukood xxxx) Kostja II: T. V.-T. (isikukood xxxx) Kostjate lepinguline esindaja: Aslan Liivak Kohtuistungi toimumise aeg 20.01.2022.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Rene Hallemaa Kostjate lepinguline esindaja Aslan Liivak
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M. V.’ilt ja T. V.-T.’ilt solidaarselt V. V. kasuks 26 606,25 eurot.
3.Välja mõista M. V.’ilt ja T. V.-T.’ilt solidaarselt V. V. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt summas 26 606,25 eurot alates 02.06.2020.a kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
4.Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate M. V. ja T. V.-T. kanda.
5.Välja mõista M. V.’ilt ja T. V.-T.’ilt solidaarselt V. V. kasuks menetluskulu summas 1000 eurot.
6.Jätta hageja V. V. riigi õigusabi kulud summas 787,80 eurot solidaarselt kostjate M. V.’i ja T. V.-T.’i kanda. M. V.’il ja T. V.-T.’il tuleb V. V. riigi õigusabi kulu summas 787,80 eurot tasuda solidaarselt ühekordse maksena Eesti Vabariigi riigituludesse vastavalt käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva makseinfo lehele kohtulahendi jõustumisel.
7.Välja mõista kostjatelt M. V.’ilt ja T. V.-T.’ilt viivis menetluskulult (787,80 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.S AS ning kostjate vahel oli 29.08.2006.a sõlmitud laenulepingud, mille kohustusi tagas hagejale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek. Hageja kinnistul toimus tulekahju. Hageja ja Xxxx sõlmisid 16.09.2015.a kompromisslepingu, mille kohaselt hüvitas Xxxx eramu kahju summas 44 389,62 eurot ning kandis kindlustussummast 12 836,62 eurot hageja pangaarvele ning 31 553 eurot S AS-le kostjate laenulepingute lõpetamiseks. S AS luges kindlustushüvitise laekumise järgselt laenulepingud täidetuks. Täidetud kohustuste tõttu tekkis hagejal tagasinõude õigus kostjate vastu. Hageja esitas kostjale M. V.ile 30.10.2015.a teate, et kostjate laenulepingutest tulenev panga nõue summas 31 553 eurot on üle läinud hagejale. Kostja I teatas, et ta ei ole nõus tasuma ühekordselt suuremat summat, kuid on nõus täitma kohustuse laenuna, makstes hagejale igakuiselt 5.ndaks kuupäevaks sama summa, mis varasemalt tasuti pangale. Kostja II kinnitas hagejale, et tasuma hakatakse igakuiselt 280 eurot. Kostja I tasus perioodil 02.12.2015.a-01.03.2017.a hagejale kokku 3146,75 eurot ja kostja II perioodil 27.04.2017.a-11.12.2018.a kokku 1800 eurot. Alates 11.12.2018.a ei ole kostjad kohustust täitnud. Kostjad on enda kohustusi hagejaga peetud kirjavahetuses korduvalt aktsepteerinud, kuid tänase hetkeni ei ole võlgnevust likvideeritud. Hageja andis kostjatele 22.05.2019.a edastatud kirjaga senise võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna võlga ei tasutud, ütles hageja kostjatega 07.11.2015.a ja 21.11.2015.a e-kirja vahendusel sõlmitud kokkuleppe üles. Kostjad on hagejale 31 553 eurost, solidaarvõlgnikena täitnud kahe peale kokku 4946,75 eurot. Seega on kostjad kohustatud hagejale tasuma 26 606,25 eurot. Hageja palub võlgnevus välja mõista. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista ka viivise alates kostjate poolt hagiavalduse kättesaamisest. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Kostjad on seisukohal, et poolte vahel puudub leping ning seega ka võlasuhe. Hageja ei tasunud kostjate võlga S AS-le, vaid summa on tasutud kindlustusseltsile Xxxx. Puudub dokument nõude ülemineku kohta hüpoteegipidajalt hagejale. Tõendatud pole ka nõude üleminek S AS-ilt hagejale. Hageja poolt tehtud ülekande puhul on tegu mittetäieliku kohustusega ning ülalpidamiskohustuse täitmisega. Hageja ja kostjate vahel sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt kostjad tasusid hageja krediidivõlgenevuse. Selleks lepiti kokku, et kostjad võtavad oma nimele laenu ja sellest annavad hagejale summa tema krediidivõlgnevuste tasumiseks. Teine osa summast pidi olema hageja kingitus ja toetus, mille eest kostjad, said oma perele eluaseme soetada. Tegu oli pereliikmete vaheliste kokkulepetega. Hagejal ei ole seetõttu tagasinõudeõigust ja rahuldatud nõue ei lähe talle üle, kuna tal oli kostjate eest tagatud võla maksmise kohustus. Tegu on mittetäieliku kohustusega hageja poolt VÕS § 4 mõistes. Mittetäielikku kohustust ei saa uue kohustuse võtmisega muuta täielikuks kohustuseks, et sellest omandada sissenõutav nõue, selline käitumine on vastuolus ka hea usu põhimõtte ning vastuolus mittetäieliku kohustuse olemusega lg 4 mõttes. Kostjad tuginevad võimaliku tagasinõude osas aegumisele tulenevalt VÕS § 70 lg
1.Puudub Xxxx kindlustuse poolt nõude loovutamise kokkulepe vastavalt VÕS § 168. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Samuti välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 26.10.2020.a kohtumääruses (I köide t/l 160-162).
5.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – laenulepingust nr xxxx nähtub, et kostjad ja S AS vahel on 29.08.2006.a sõlmitud leping laenu summas 22 383 euro saamiseks tähtajaga 05.08.2026.a (I köide t/l 9-10). Nimetatud lepingu punkt 2.14.2 järgi tagab laenu hüpoteek kinnistule nimetusega Xxxx (registriosa nr xxxx) asukohaga Xxxx (I köide t/l 9). Samuti on kostjad sõlminud 29.08.2006.a laenulepingu nr xxxx summas 31 976 eurot tagastamise tähtajaga 05.08.2036.a (I köide t/l 11-12). Laenulepingut tagab hüpoteek kinnistule nimetusega Xxxx (registriosa nr xxxx) asukohaga Xxxx (I köide t/l 11). Vaidlust ei ole, et eelpool osundatud kinnistu nr xxxx kuulub hagejale (II köide t/l 180).
6.Kohtule esitatud 16.09.2015.a kompromissilepingu kohaselt on hagejale kuuluvas eelpool osundatud kinnistu eramus toimunud 03.01.2015.a tulekahju ning sellest tulenevalt on hageja ja Xxxx kokkuleppinud kompromissisummas 44 389,62 eurot, millest 12 836,62 eurot kantakse hageja pangaarvele ning 31 553 eurot S AS-ile M. V. laenulepingute lõpetamiseks (I köide t/l 13). Summa on tasutud 18.09.2015.a (II köide t/l 25). Seega on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et nimetatud summa on tasutud pangale kostjate laenulepingust tulenevate kohustuste katteks.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on kohustatud tasuma hagejale hagetava rahasumma 26 606,25 eurot. Kostjad on seisukohal, et kuivõrd tegemist on mittetäieliku kohustusega, siis puudub hagejal alus nõuet esitada. Hageja sellise väitega ei nõustu.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 1 kohaselt kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. VÕS § 173 lg 3 p 2 järgi läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine.
9.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 järgi kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Seega läheb viidatud sätte järgi hagejale rahuldatud ulatuses üle sama nõue kostjate vastu, tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga (vaata Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 19 ja Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 10).
10.Kuivõrd tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga AÕS § 349 lg 3 järgi, siis ei ole kohased kostjate vastuväited selle kohta, et puudub Xxxx kokkulepe nõude loovutamise kohta, kuivõrd viidatud sätte järgi kohaldatakse käenduse sätteid. Hagejale ei ole nõuet loovutatud ning hageja sellele ei tugine.
11.VÕS § 152 lg 1 kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja
käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut.
12.30.10.2015.a kirjaga on hageja nõudnud kostjalt M. V.’ilt kohustuse täitmist (I köide t/l 14), millele viimane on vastanud, et suuremat summat ei ole ta nõus maksma, kuid on nõus tasuma laenu täpselt nii nagu ta ennegi seda pangale tegi (I köide t/l 15). Samuti on kostja T. V.-T. nõustunud igakuiselt summas 280 eurot hagejale tasuma (I köide t/l 16).
13.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostjad teostanud hagejale igakuiseid laenu tagasimakseid perioodil detsember 2015.a kuni detsember 2018.a kogusummas 4946,75 eurot (I köide t/l 17-19). Seega on kostjad oma kohustusi hageja ees tunnistanud, saavutanud hagejaga kokkuleppe kohustuse täitmises ning seda ka pikema perioodi vältel täitnud. Sellest tulenevalt pole asjakohased kostjate väited selle kohta, et tegemist on hageja kingitusega, mistõttu on see mittetäielik kohustus VÕS § 4 mõttes. Kohtu ette toodud tõendid ning asjaolud seda vastuväidet ei toeta.
14.22.05.2019.a on kirjaga on hageja nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist hiljemalt 14.06.2019.a ning hoiatanud, et võib laenulepingu üles öelda (I köide t/l 21-23). Kostja T. V.-T. on sellele vastanud, millest saab järeldada, et kostjad ei kavatse edaspidi oma kohustusi täita (I köide t/l 24-25). Kostjad võlgnevust hageja poolt antud tähtajaks ei tasunud.
15.Kostjad on oma vastuväidetes märkinud, et nad tuginevad nõude osas aegumisele tulenevalt VÕS § 70 lg 1. Samas ei ole kostjad millegagi oma väidet põhistanud. Millal väidetavalt nõue aegus, kostjad ei märgi. Kinnisasja omaniku tagasinõue aegub VÕS § 70 lg 1 tulenevalt ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati.
16.Vaidlust ei ole, et kostjate laenulepingute tähtajad olid vastavalt 05.08.2026.a ja 05.08.2036.a (I köide t/l 9, 11), kohustus on täidetud 21.09.2015.a (II köide t/l 21). Hageja on nõudnud 30.10.2015.a kostjatelt kohustuse täitmist (I köide t/l 14). Tõendatud on, et kostjad on kohustust täitnud igakuiste osamaksetega ning viimati detsembris 2018.a (I köide t/l 17, 19). Seega saavutasid pooled kokkuleppe kohustuse täitmises igakuiste osamaksetaga. Kuivõrd kostjad on ühepoolselt lõpetanud osamaksete tasumise, on hageja andnud mõlemale kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.06.2019.a (I köide t/l 23) ning hagi on esitatud kohtule 10.02.2020.a (I köide t/l 1). Seega ei ole nõue aegunud.
17.Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd kohtu ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis vabastaksid kostjaid hagejale nõude tasumisest, siis kuulub hageja põhinõue summas 26 606,25 eurot rahuldamisele ning kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
18.Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses alates kostjate poolt hagiavalduse kättesaamisest (I köide t/l 8). Kostjate esindaja on kinnitanud dokumentide kättesaamist 02.06.2020.a (I köide t/l 92).
19.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
20.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
21.Riigikohus on 27.05.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-47-15 punktis 14 selgitanud, et VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p 14).
22.Kostjad ei ole antud juhul kohtult taotlenud viivisenõude vähendamist. Samuti ei ole kostjad esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud viivise nõudele. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras. Seega peab kohus põhjendatuks kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kostjate poolt hagiavalduse kättesaamisest s.o 02.06.2020.a.
23.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Sellest tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 26 606,25 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 26 606,25 eurolt alates 02.06.2020.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 28 735,34 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
26.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
27.Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõivu summas 1000 eurot.
28.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1000 eurot.
29.Kohus on 28.11.2019.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-19-17442 rahuldanud hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning andnud hagejale riigi õigusabi 50 % ulatuses. TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
30.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 1). Kostjad hageja menetluskuludele vastuväiteid ega nõudeid esitanud ei ole (II köide t/l 36).
31.Kuivõrd kohus on 28.09.2022.a kohtumäärusega käesolevas asjas määranud kindlaks hageja esindaja esindajatasu summas 787,80 eurot tuleb nimetatud summa solidaarselt kostjatelt riigi kasuks välja mõista.
32.Vastavalt TsMS § 179 lg 3 käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Sellest tulenevalt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist summalt 787,80 eurot Eesti Vabariigi kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.