Tartu Ringkonnakohus Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-2132
Tsiviilasi
Virge Veemersi hagi Marek Voitki ja Tuuli Voitk Tammelehe vastu rahalise kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. juuli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marek Voitki ja Tuuli Voitk-Tammelehe määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hallemaa
Hageja (vastustaja): Virge Veemers (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Rene Kostjad (määruskaebuse esitajad): Marek Voitk (isikukood XXX) ja Tuuli Voitk-Tammeleht (isikukood XXX), lepinguline esindaja Pasi Mäkinen
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Swedbank AS-i ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingutest nr 06-141930-EL ja 06142026EV tulenevad kostjate (põhivõlgnike) kohustused Swedbank AS-i (krediidiandja) ees. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Seega tegemist on seaduse alusel üle läinud tagasinõudega. Eeltoodust ei tulene aga järeldust, et hageja omandas uue võlausaldajana kostjate suhtes endise võlausaldaja, s.o Swedbank AS-i positsiooni, vaid praegusel juhul on hageja kostjate vastu esitanud tagasinõude iseenda positsioonis, mitte äri- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtjana. Seega kuulub tagasinõue Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse lepinguid puudutavate asjade alla ning kostjad ei ole Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse tähenduses tarbijad ning neile ei kohaldu tarbijalepingute kohta sätestatud kohtualluvuse sätted (vt Euroopa Kohtu 15. juuni 2017. a otsus kohtuasjas nr C-249/16, Saale Kareda vs. Stefan Benkö, p-d 33 ja 45). Sellest järelduvalt ei allu asi Soome kohtule. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-249/16, Saale Kareda vs Stefan Benkö, p-des 34–44, leidnud, et sõlmitud lepinguga kaasuvates vaidlustes (nt regressinõue), on pädev asja lahendama kohus, kus riigis tuli täita põhilepingule omane kohustus. Sellisel juhul on kirjeldatud vaidlust pädev lahendama Brüssel I bis art 7 lg 1 p a järgi kohus, kus tuli täita krediidilepingule iseloomulik kohustus. Kohus oli seisukohal, et käesolevat lepingut puudutavas asjas saab kohaldada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 1 alapunkti b teise taandes sätestatut, sest hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on tegemist tagasinõudega, mis on otseselt seotud Swedbank AS-i ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingutega. Käesolev asi tuleb lahendada tagasinõude aluseks oleva põhi (laenu)lepingute täitmise koha järgi ja selleks on krediidi andmise korral selle krediidiasutuse asukoht. Kohus tuvastas, et tagasinõude aluseks olevad laenulepingud nr 06-141930-EL ja 06-142026EV sõlmiti krediidiandjaga, s.o Swedbank AS-iga, kes on Eestis registreeritud ja tegutsev äriühing. Äriregistri andmete kohaselt on Swedbank AS-i registrijärgseks asukohaks Tallinn, Liivalaia tn 8. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 "Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad" § 2 lg 1 kohaselt on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja teeninduspiirkonnaks Harju maakond. Seega allub asja lahendamine Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
ringkonnakohtul alus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vastavas osas kontrollida (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.