Tartu Ringkonnakohus Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-2132
Tsiviilasi
Virge Veemersi hagi Marek Voitki ja Tuuli Voitk Tammelehe vastu rahalise kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. juuli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marek Voitki ja Tuuli Voitk-Tammelehe määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hallemaa
Hageja (vastustaja): Virge Veemers (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Rene Kostjad (määruskaebuse esitajad): Marek Voitk (isikukood XXX) ja Tuuli Voitk-Tammeleht (isikukood XXX), lepinguline esindaja Pasi Mäkinen
RESOLUTSIOON
1.Jätta Marek Voitki ja Tuuli Voitk-Tammelehe poolt Viru Maakohtu 6. juuli 2020. a määruse peale esitatud määruskaebus läbi vaatamata.
2.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad kostjad esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses oli Virge Veemersi (hageja) hagi Marek Voitki ja Tuuli Voitk-Tammelehe (kostjad) vastu rahalise kohustuse täitmiseks.
2.Kostjad esitasid 4. juunil 2020 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. Kostjate hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut ja hageja ei ole selgitanud, et hagi aluseks olev kohustus tuleks täita Eestis Lääne-Virumaal. Võttes arvesse, et asjas ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) artikkel 7 lg 1 ja kostjad elavad alaliselt Soomes, tuleb hagiavaldus esitada kostjate elukohajärgsele Soome esimese astme kohtule.
3.Hageja vaidles kohtualluvusele vastu. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 7 lõige 1 punkt a kohaselt võib esitada lepinguid puudutavates asjades hagi selles liikmesriigis, kus tuli täita asjaomane kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 85 lg 2 p 1 kohaselt tuleb rahaline kohustus täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või asukohas. Võlasuhte tekkimise hetkel elasid kostjad aadressil Tähe 24, Tapa ning hageja kui võlausaldaja elukohaks on käesoleva hetkeni Õhtu 2-10, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa. Seega on kostjad võlaõigusseaduse kohaselt kohustatud täitma hagejale kokkuleppest tulenevad kohustused Eestis ning käesolev hagi allub Eesti kohtutele.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus jättis 6. juuli 2020. a määrusega kostjate taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata (maakohtu resolutsiooni p 1) ning andis tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale (resolutsiooni p 2). Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine TsMS § 423 lg 1 p-s 13 sätestatud alust hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuid asi tuleb kohtualluvuslikult lahendada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles välislepingus või samas lõikes nimetatud Euroopa Liidu määrustes ei ole sätestatud teisiti. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja VÕS § 152 alusel esitanud tagasinõude kostjate vastu 26 606 euro 25 sendi saamiseks. Hagiavalduse asjaolude pinnalt on järeldatav, et hageja on käendajana kindlustusandjalt (Ergo Insurance SE) saadud kindlustushüvitise arvelt täitnud
Swedbank AS-i ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingutest nr 06-141930-EL ja 06142026EV tulenevad kostjate (põhivõlgnike) kohustused Swedbank AS-i (krediidiandja) ees. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Seega tegemist on seaduse alusel üle läinud tagasinõudega. Eeltoodust ei tulene aga järeldust, et hageja omandas uue võlausaldajana kostjate suhtes endise võlausaldaja, s.o Swedbank AS-i positsiooni, vaid praegusel juhul on hageja kostjate vastu esitanud tagasinõude iseenda positsioonis, mitte äri- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtjana. Seega kuulub tagasinõue Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse lepinguid puudutavate asjade alla ning kostjad ei ole Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse tähenduses tarbijad ning neile ei kohaldu tarbijalepingute kohta sätestatud kohtualluvuse sätted (vt Euroopa Kohtu 15. juuni 2017. a otsus kohtuasjas nr C-249/16, Saale Kareda vs. Stefan Benkö, p-d 33 ja 45). Sellest järelduvalt ei allu asi Soome kohtule. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-249/16, Saale Kareda vs Stefan Benkö, p-des 34–44, leidnud, et sõlmitud lepinguga kaasuvates vaidlustes (nt regressinõue), on pädev asja lahendama kohus, kus riigis tuli täita põhilepingule omane kohustus. Sellisel juhul on kirjeldatud vaidlust pädev lahendama Brüssel I bis art 7 lg 1 p a järgi kohus, kus tuli täita krediidilepingule iseloomulik kohustus. Kohus oli seisukohal, et käesolevat lepingut puudutavas asjas saab kohaldada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 1 alapunkti b teise taandes sätestatut, sest hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on tegemist tagasinõudega, mis on otseselt seotud Swedbank AS-i ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingutega. Käesolev asi tuleb lahendada tagasinõude aluseks oleva põhi (laenu)lepingute täitmise koha järgi ja selleks on krediidi andmise korral selle krediidiasutuse asukoht. Kohus tuvastas, et tagasinõude aluseks olevad laenulepingud nr 06-141930-EL ja 06-142026EV sõlmiti krediidiandjaga, s.o Swedbank AS-iga, kes on Eestis registreeritud ja tegutsev äriühing. Äriregistri andmete kohaselt on Swedbank AS-i registrijärgseks asukohaks Tallinn, Liivalaia tn 8. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 "Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad" § 2 lg 1 kohaselt on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja teeninduspiirkonnaks Harju maakond. Seega allub asja lahendamine Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostjad esitasid 16. juulil 2020 määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti kostjate taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Hagi tuleb esitada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse järgi kostjate elukohajärgsesse kohtusse, milleks on Soome. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 ei kuulu kohaldamisele.
6.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kuna praegusel juhul on hagiavaldusega esitatud nõue seotud otseselt esialgse kostjate ja panga vahelise nõudega, siis allub kohtuvaidlus Eesti kohtule.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud.
9.TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kostjad on esitanud määruskaebuse üksnes maakohtu 6. juuli 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale, millega jäeti nende taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
10.Seadusest ei tulene kaebeõigust maakohtu sellise määruse peale, millega poole hagi läbi vaatamata jätmise taotlus jäetakse rahuldamata. TsMS § 427 lg 1 näeb ette määruskaebuse esitamise võimaluse üksnes sellise määruse peale, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata. Eelmärgitut arvestades ei olnud määruskaebuse esitamine maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 peale lubatud. Seega on maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
11.Maakohus on eksitanud kostjaid määruses selle vaidlustamise korra osas. Maakohus on märkinud määruse resolutsiooni juurde edasikaebamise korra, mille kohaselt võib nimetatud määruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Maakohus ei ole täpsustanud, millises osas saab määrust määruskaebusega vaidlustada. See siiski ei anna alust kostjate määruskaebust sisuliselt läbi vaadata. Ringkonnakohus lisab, et kuigi seadus maakohtu 6. juuli 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale määruskaebuse esitamise õigust ette ei näe, võivad kostjad TsMS § 660 lg-st 2 ja § 631 lg 3 teisest lausest tulenevalt maakohtu otsuse peale esitatavas apellatsioonkaebuses tugineda sellele, et Eesti kohus ei olnud pädev asja lahendama rahvusvaheliselt (eeldusel, et sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus).
12.Ringkonnakohus märgib, et pooled oleksid saanud määruskaebuse esitada maakohtu 6. juuli 2020. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale, millega maakohus andis tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. TsMS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib nimetatud määruse peale esitada määruskaebuse. Käesolevas asjas esitatud määruskaebusest ei nähtu, et kostjad sooviksid vaidlustada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2. Seetõttu puudub
ringkonnakohtul alus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vastavas osas kontrollida (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).
13.Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata kaebuse sisulistele väidetele.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 643 lgst 4 ja §-st 659 tulenevalt saavad kostjad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
15.Käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.