Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-2132

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-20-2132 Kuigi kostjatel oli enda teada advokaat, ei ole enne keegi neid ametlikult kohtupidamisest ega otsusest teavitanud ning nad ei saanud end kohtus kaitsta. Maakohtu otsuses on mitu asja, mida kostjad soovivad vaidlustada, ning on palju asju, mida kostjad ei ole saanud selgitada. Ringkonnakohtule jäi apellatsioonkaebus õigel ajal esitamata, kuna kostjatele ei olnud teada, et nende üle on kohut peetud. Kostjad tasusid tähtaegselt riigilõivu 2030 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-20-2132 järeldada, et kostjatel oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja järgimata jätmiseks mõjuv põhjus. Ringkonnakohus selgitas kostjatele 2. märtsi 2023. a määruses, et kohus ennistab möödalastud tähtaja menetlusosalise avalduse alusel TsMS § 67 lg 1 järgi juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega mõjuval põhjusel järgida ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje, ning palus kostjatel tuua avalduses esile ja põhistada asjaolud, mille tõttu neil jäi apellatsioonkaebus õigel ajal esitamata. Kostjad selgitasid, et neil jäi apellatsioonkaebus õigel ajal esitamata, kuna neile ei olnud teada, et nende üle on kohut peetud. Samuti tõid kostjad esile, et kuigi neil oli lepinguline esindaja ja kohtule olid kostjate kontaktid teada, ei ole kostjatele maakohtu otsust ametlikult kätte toimetatud. Sisuliselt tuginesid kostjad sellele, et kuigi neil oli lepinguline esindaja, ei ole nad saanud kohtumenetluses oma õigusi kaitsta ega maakohtu otsuse peale tähtaegselt apellatsioonkaebust esitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud neil asjaoludel kostjatel mõjuvat põhjust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab mõjuv põhjus seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu 23. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-53779, p 14; 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12), st tegemist peab olema erakorralise asjaoluga, mis takistas menetlusosalisel õigel ajal menetlustoimingut teha. Mh on Riigikohus leidnud, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses ega erandlikuks asjaoluks ei ole see, kui menetlusosalise esindaja esitab apellatsioonkaebuse hilinenult. Kui menetlusosalise esindaja jätab menetlustoimingu mõjuva põhjuseta tähtajaks tegemata ja esindataval tekib seetõttu kahju, saab esindatav nõuda kaebuse õigel ajal esitamata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt kindlustusandjalt (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14, p-d 9–10). Riigikohtus on leidnud, et erandlikuks juhuks ei saa pidada ka olukorda, kus esindaja ei teavitanud hagejat kohtuotsuse kättesaamisest ega apellatsioonitähtaja algusest ja lõpust ega esitanud apellatsioonkaebust (vt Riigikohtu 28. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-152894, p 14). Kuigi ülal viidatud Riigikohtu lahendid puudutavad olukorda, kus menetlusosalisel oli riigi õigusabi korras esindaja, saab neist seisukohtadest juhinduda ka lepingulise esindaja puhul. Siinsel juhul kinnitasid kostjad, et neid esindas kohtumenetluses nende volitatud lepinguline esindaja. Ka toimiku materjalidest nähtub, et kostjad teatasid maakohtule 23. novembril 2020, et neid esindab kohtumenetluses lepinguline esindaja, ning esitasid kohtule lepingulisele esindajale antud volitust kinnitava volikirja (tl 171). Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjad või nende lepinguline esindaja oleks maakohtule enne maakohtu otsuse kättetoimetamist teatanud volituse lõppemisest TsMS § 225 tähenduses. Seega sai maakohus juhinduda sellest, et kostjaid esindas kohtumenetluses kõigis toimingutes, sh kohtuotsuse kättesaamisel nende lepinguline esindaja. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Esindajal on TsMS § 217 lg 5 järgi selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid, sh kohtuotsus, TsMS § 321 lg 1 järgi kätte üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks

2-20-2132 menetlusosalisele isiklikult. Õigus esindamiseks kohtus annab TsMS § 222 lg 1 järgi esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki toiminguid, sh esitada kohtulahendi peale kaebus. Toimiku materjalidest nähtub, et lepinguline esindaja on teinud kostjate nimel menetluses erinevaid toiminguid, sh esitanud menetlusdokumente ja osalenud kohtuistungil, ning kohtute infosüsteemi andmetel on maakohtu otsus kostjate lepingulisele esindajale avaliku e-toimiku vahendusel 14. oktoobril 2022 kätte toimetatud. Juhul, kui kostjate volitatud lepinguline esindaja on jätnud kostjaid esindades maakohtu menetluses kostjate õigused kaitseta ja kostjate käsundist hoolimata kostjate huvide kaitseks vajaliku apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale esitamata ning kostjatel on tekkinud sellest kahju, võib kostjatel olla oma lepingulise esindaja vastu kahju hüvitamise nõue, kuid see ei anna ringkonnakohtule alust ennistada kostjate jaoks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.