Jätta menetluskulud M. P.i (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre kanda.
6.Määrata kindlaks A. V. menetluskulude rahaline suurus ja mõista M. P.i (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eiprelt pankrotivara arvel välja A. V. menetluskulud 450 eurot (käibemaksuga).
7.Kohustada M. P.i (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eiprel pankrotivara arvel tasuma väljamõistetud menetluskuludelt kostjale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud
1.M. P.i (P., pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre esitas 04.08.2022 Harju Maakohtule hagi A. V. (kostja) vastu 6750 euro nõudes. Hagi kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 28.09.2021 määrusega tsiviilasjas xxx välja M. P. ́i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre. Analüüsides võlgniku XXX arvelduskontot ilmnes, et ajavahemikul 23.08.2021 kuni 25.12.2021 andis võlgnik (M. P.) oma arvelduskontolt kostjale alusetult üle 6 750 eurot ja kahjustas sellega oma võlausaldajate huve. Harju Maakohtu 19.08.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas xxx keelati võlgnikul (M. P.) ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutamine. Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile ning halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisega moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ning füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Hagi kohaselt on võlgniku varjava käitumise tulemusel jäänud pankrotivarasse laekumata vähemalt 6750 eurot, mis on kantud kostja arvelduskontole. Pankrotihalduri hinnangul on antud juhul tegemist nii kohtu kui ka muu seadusega selleks õigustatud ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuva käsutustehinguga. Samuti oli nimetatud käsutustehing tühine PankrS § 36 lg 6 kui ka TsÜS § 87 alusel. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hagi kohaselt on täidetud kõik VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud alusetu rikastumise eeldused. Sooritused on toimunud pangaülekande kaudu ning on ilmne, et nimetatud rahasummad on kostja saanud õigusliku aluseta VÕS § 1027 ja 1028 mõttes. Kostja on võlgniku arvelt alusetult rikastunud, seega on kostjal kohustus alusetult saadud raha tagastada. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 6 750 eurot.
2.Kohus võttis hagiavalduse 17.08.2022 kohtumäärusega menetlusse.
3.Kostja esitas kohtule 14.09.2022 vastuse hagiavaldusele, kus ta võttis hagi õigeks. Lisaks eeltoodule taotleb kostja TsMS § 386 lg 2 alusel hagi tagamise tühistamist hagi tagamise aluse äralangemise tõttu. Kostja märgib, et tasub hagiavalduses nõutud summa (6750 eurot) koheselt, kui hageja esitab kostjale kontonumbri, kuhu nõude aluseks olev summa tasuda. Kostja taotleb TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulude jätmist hageja kanda, tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on selgitanud, et vastavalt kostja ja M. P. (pankrotis) vahel 07.12.2020 sõlmitud võlatunnistusele kinnitas M. P. kostja ees laenulepingust tulenevat sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 200 000 eurot. Vastavalt võlatunnistusele asus M. P. kostjale võlgnevust osaliselt tasuma. Kostja ei olnud teadlik asjaolust, et Harju Maakohtu 19.08.2021 määrusega (s.o ca 8 kuud peale võlatunnistuse andmist) keelati M. P.’il vara käsutamine seoses pankrotimenetluse algatamise ja ajutise halduri määramisega. Kostja sai üllatuslikult teada M. P. pankrotist alles 31.08.2022, kui kohus oli hagi tagamise korras seadnud kohtuliku hüpoteegi kostja kinnisasjale ning edastas kostjale hagiavalduse koos kohtumäärustega. Hageja ei pöördunud kostja poole kohtuvälise ettepanekuga M. P. poolt võlatunnistuse alusel kantud summade tagastamiseks tulenevalt pankrotimenetlusest ja tühistest käsutustehingutest.
Hagejal oleks olnud võimalus esitada kostjale kohtuväline nõue 6750 euro tagasikandmiseks pankrotivarasse ja seeläbi vältida kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid ja kostjat koormavat kohtuliku hüpoteegi seadmist. Seetõttu on hageja oma käitumisega tekitanud pooltele ka põhjendamatuid menetluskulusid. Kostja ei ole mingil viisil oma käitumisega tekitanud hagejale põhjendatud kahtlust nagu ei kavatseks ta nõuet rahuldata või sooviks end varatuks teha. Seega ei ole kostja oma käitumisega andnud ka põhjust hagi esitamiseks. Kostja palub märata kindlaks tema poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot (lisandub käibemaks).
4.20.09.2022 esitas M. P.i (pankrotis) pankrotihaldur kohtule ja kostjale deposiitkonto numbri, kuhu nõude aluseks olev summa tasuda. 21.09.2022 esitas hageja seisukoha, milles avaldab, et pankrotiseaduse § 541 lg 1 kohaselt on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta M. P.’i (pankrotis) kanda. Kostja menetluskulude suurusele pankrotihaldur vastu ei vaidle ning peab neid põhjendatuks. 27.09.2022 esitas hageja seisukoha, milles kohaselt on hageja nõus, et hagi tagamine tsiviilasjas 2-22-11377 tühistatakse, kuivõrd kostja tasus 6750 eurot pankrotihalduri arvelduskontole 21.09.2022. Maakohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 14.09.2022 menetlusdokumendis.
6.TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse resolutsiooni punkti 3 tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. Kohus kohaldas käesolevas tsiviilasjas 09.08.2022 määrusega hagi tagamise abinõud. Kostja on võtnud hagi õigeks ning taotlenud TsMS § 386 lg 2 alusel hagi tagamise tühistamist hagi tagamise aluse äralangemise tõttu. Kostja märgib, et tasub hagiavalduses nõutud summa (6750 eurot) koheselt, kui hageja esitab kostjale kontonumbri, kuhu nõude aluseks olev summa tasuda.
27.09.2022 teatas hageja kohtule, et on nõus, et hagi tagamine tsiviilasjas 2-22-11377 tühistatakse, kuivõrd kostja tasus 6750 eurot pankrotihalduri arvelduskontole 21.09.2022. Kohus leiab, et hagi tagamise aluse äralangemise tõttu kuulub kostja taotlus rahuldamisele ning kohus tühistab 09.08.2022 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostja on võtnud hagi kohe õigeks ning ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
9.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt koosnevad kostja kulud õigusabikulust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabiteenust hinnaga 150 eurot/tunnis (lisandub käibemaks) 2,5 tunni ulatuses. Hageja on esitanud seisukoha kostja menetluskulude osas, milles avaldab, et menetluskulude suurusele pankrotihaldur vastu ei vaidle ning peab neid põhjendatuks. Kohus leiab, et tunnitasumäär 150 eurot (käibemaksuta) on asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja ei ületa vandeadvokaadist esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et tunnitasumäär 150 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul on seega kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud põhjendatud mahus 2,5 tundi. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning palub menetluskulud määrata kindlaks koos käibemaksuga. Kohus peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Arvestades, et kohus on pidanud põhjendatuks hageja lepingulise tunnitasumääraks 150 eurot (käibemaksuta, s.o 180 eurot käibemaksuga) ning menetlustoiminguid kokku mahus 2,5 tundi, määrab kohus seega kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetlustoimingutega seotud kulu rahaliseks suuruseks kokku 450 eurot (2,5 x 180).
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab hagejalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.