OK Incure OÜ hagi I B vastu võlgnevuse nõudes 1 350,72eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja D S (e-post xxx) Kostja: I B (isikukood xxx; aadress xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 08.09.2022, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja OK Incure OÜ hagi kostja I B vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I B (isikukood xxx) hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks põhivõlgnevus summas 1 055,48 eurot, intressid summas 110,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 134,26 eurot ning võla sissenõudekulud summas 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi I B vastu sissenõudmiskulude osas summas 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.Jätta menetluskulud 98,9% ulatuses kostja I B kanda ja 1,1% ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda.
5.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt I B (isikukood xxx) hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks hageja menetluskulud summas 197,80 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-21-141905 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavaldus ja hageja nõuded
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 26.01.2022 hagi I B (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I B (kostja) ja laenuandja xxx (registrikood xxx) 20.05.2021 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 861 eurot. Seejärel sõlmisid pooled 29.06.2021 lisalaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1 055,48 eurot. Hageja selgitab, et lisalaen on Raha24 laenutoode, mida saab vajadusel taotleda juba kehtivale laenulepingule lisaks personaalse krediidilimiidi ulatuses. Lisalaenu korral jäävad olemasolev laenujääk ja lisalaenu summa personaalse laenulimiidi piiridesse, s.t lisalaenu taotlemisel arvestatakse juba kehtiva laenu põhiosa ja intressid uude laenulepingusse. Hageja nõude aluseks on seega laenuleping nr xxx, mille alusel anti kostjale laenu kogusummas 1 055,48 eurot. Vastavalt laenulepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja on jätnud laenusumma tähtaegselt tagastamata.
3.Vastavalt pooltevahelise kokkuleppele oli lepingujärgseks intressimääraks 40% aastas. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12 kohaselt oli laenuandjal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist määraga 0,12% päevas.
4.Kostja sai taotletud laenu kätte 29.06.2021, kuid ei täitnud laenu tagastamiskohustust, mistõttu laenuandja saatis kostjale 05.08.2021 võlgnevusteate. Eeltoodud teates andis krediidiandja täiendava tähtaja olemasoleva võlgnevuse summas 122,07 eurot tasumiseks. Samuti selgitas laenuandja kirjas, et kostja on kohustatud tasuma viivist 0,12% päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ka pärast hoiatuse saatmist ei ole kostja võlgnevust likvideerinud, mistõttu saatis krediidiandja 28.09.2021 teatise lepingu ülesütlemiseks, kus hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja ei likvideeri teatises toodud võlgnevust hiljemalt 12.10.2021, ütleb laenuandja lepingu 13.10.2021 üles. Kostja oma kohustusi ei täitnud, mistõttu luges laenuandja lepingu 13.10.2021 seisuga ülesöelduks.
5.Laenuandja xxx teavitas 26.01.2022 kostjat laenulepingu loovutamisest OK Incure OÜ’le (hagejale) VÕS § 164 alusel.
6.Hageja on püüdnud kohtuväliselt saada võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatisi nii kostja kodusele aadressile kui ka e-posti aadressile xxx 01.11.2021 ning lisaks täiendava meeldetuletuse 10.11.2021. 26.11.2021 saatis hageja kostjale
2-21-141905 hagihoiatuse teavitades kostjat kohtumenetlusega kaasnevatest tagajärgedest. Hageja palub mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 3).
7.Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 1 055,48 eurot, intressid summas 110,98 eurot (s.o 29.07.2021 eest 35,16 eurot, 28.08.2021 eest 32,72 eurot, 27.09.2021 eest 30,21 eurot ja alates 28.09.2021 kuni 12.10.2021 eest 12,89 eurot), sissenõutavaks muutunud viivised summas 134,26 eurot (s.o perioodi 13.10.2021 kuni 26.01.2022 eest viivisemääraga 0,12% päevas) ning võla sissenõudekulud summas 50 eurot. Tagaseljaotsus ja menetluse taastamine
8.Kohus tegi asjas 21.03.2022 tagaseljaotsuse, kuivõrd kostja nõuetekohast hagivastust kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. Kostja esitas 22.03.2022 menetlusdokumendi pealkirjaga „avaldus“. Kohus selgitas kostjale 23.03.2022 kirjaga kaja esitamise õigust. 21.04.2022 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja, mille kohus jättis 21.04.2022 määrusega käiguta ning andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja esitas 12.05.2022 puuduste kõrvaldamise ja hagivastuse, milles teatas, et ei tunnista tema vastu esitatud hagi. Kohus taastas 27.05.2022 määrusega asja menetluse ning küsis hageja seisukohta kostja vastusele. Kostja vastuväited
9.Kostja on esitanud 12.05.2022 vastuse hagile. Oma vastuses kostja haginõuet ei tunnista, kuid sisulisi vastuväited võlgnevuse kujunemisele ei ole kostja esitanud. Küll on kostja 22.03.2022 menetlusdokumendis tunnistanud, et ta sai xxx laenu: 20.05.2021 summas 820 eurot ning 29.06.2021 summas 195 eurot. Kostjal on hulgaliselt pretensioone hageja suhtes seoses kliendisuhtluse ja muu sellisega. Kostja selgitab 12.05.2022 esitatud vastuses, et teda pole teavitatud nõude loovutamisest ning esialgne võlausaldaja ei ole vastanud kostja päringutele seoses 29.06.2021 sõlmitud laenulepinguga nr xxx, mille tõttu on kostja hinnangul tehingu seaduslikkus kahtluse all. Samuti on kostja oma seisukohtades ja istungil leidnud, et laenukohustuse täitmine Eesti Vabariigis on võimalik vaid seaduslike maksevahenditega, milleks on kostja hinnangul rahatähed (piletid) ja euromündid. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõude tasunud. Kostja tugineb oma seisukohtades Eesti Vabariigi Põhiseadusele, paavst Franciscuse seadlusele, erinevatele deklaratsioonidele jms.
10.Samuti on kostjal vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas, kuivõrd kostja hinnangul on hageja tasunud riigilõivu nõutust vähem. Nimelt leiab kostja, et alates 01.01.2022 tuli hagejal tasuda lõivu 200 euro asemel 280 eurot. Hageja täiendavad seisukohad
11.Hageja ei nõustu kostja väitega, et riigilõivu oli makstud seadusega ettenähtust vähem. Kuivõrd TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ja kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud 15.12.2021 seisuga, tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu summas, mis vastas enne 01.01.2022 kehtinud nõuetele.
12.Hagejale jäävad arusaamatuks ning hageja arvates on asjakohatud viited PS §-le 1, ÜRO paktile ja paavst Franciscuse seadlusele, kuna nende alusel pole võimalik tuvastada, mida kostja on püüdnud tõendada. Hageja on arvamusel, et oma seisukoha tõendamiseks peab lähtuma Eesti Vabariigi seadusandlusest. Lisaks tekkis hagejal küsimus, keda kostja on volitanud ennast esindama ja kas see on kooskõlas TsMS §-ga 218.
13.Hageja selgitab, et nõude loovutamisest teavitati kostjat nii laenuandja (dtl 57) kui ka hageja poolt (dtl 60).
14.Seoses kostja päringutega selgitab hageja, et kostja saatis laenuandjale päringu pärast lepingu sõlmimist ning pärast seda, kui laenuandja saatis kostjale meeldetuletuse seoses kostja võlgnevusega. Laenuandja ei võtnud kostja päringut menetlusse, kuna vastavalt lepingu
2-21-141905 üldtingimuste punktile 22.2. peavad dokumendid olema esitatud eesti keeles. Laenuandja palus kõrvaldada päringus esinevad puudused ning teha vastav pöördumine eesti keeles. Kostja seda ei teinud ning saatis sama sisuga kirja uuesti venekeelsena.
15.Hageja toob välja, et laenuandja tegi kostja arvelduskontole ülekandeid summas 820 eurot ja 195 eurot. Kontonumber on seotud kostja nimega, mistõttu saab asuda seisukohale, et kostja sai taotletud laenu kätte. Ülekande teostamine internetipangas on samaväärne sularahatehinguga, mis on Eesti Vabariigis tunnustatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
17.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole.
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
19.Kohus märgi esmalt, et vastupidiselt kostja seisukohale, on hagi õigesti menetlusse võetud. Kohus selgitab, et kuivõrd TsMS § 486 lg-st 2 tulenevalt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ja kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on antud asjas esitatud 15.12.2021, siis lähtudes 2021. aastal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 ja Lisast 1 tuli hagi hinnalt 1 350,72 eurot tasuda riigilõivu kokku summas 200 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 200 eurot.
20.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et I B (kostja) ja laenuandja xxx (registrikood xxx) sõlmisid 20.05.2021 laenulepingu nr xxx, mille alusel kostja sai laenu summas 861 eurot. Seejärel sõlmisid pooled 29.06.2021 lisalaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1 055,48 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka selles osas, et vastavalt lisalaenulepingule (nr xxx) arvestati juba kehtiva laenu (s.t laenulepingu nr xxx) põhiosa ja intressid uude laenulepingusse, mistõttu on hageja nõude aluseks laenuleping nr xxx, mille alusel anti kostjale laenu kogusummas 1 055,48 eurot. Kostja tunnistas 08.09.2022 kohtuistungil, et ta on saanud laenu laekumisena oma arveldusarvele (dtl 188-189), kuid väidab, et tegemist ei olnud rahaga, vaid maksevahendiga. Vaidlus puudub ka selles, et kostja rikkus lepingut, kuivõrd ei tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt laenulepingu maksegraafikule ning et laenuandja luges lepingu
2-21-141905 13.10.2021 seisuga ülesöelduks. 26.01.2021 loovutas laenuandja xxx laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale OK Incure OÜ’le VÕS § 164 alusel.
21.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. xxx on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud laenulepingute alusel väljastas xx kostjale laenu kokku summas 1 055,48 eurot (lisalaenuleping nr xxx).
22.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (dtl 18 jj) ja kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Oma hagivastuses ei ole kostja eitanud võlgnevuse olemsolu, vaid vastupidiselt kostja on tunnistanud, et tal tekkis võlgnevus, kuivõrd kostja vastusest (dtl 77) tulenevalt on kostja kinnitanud, et ta esitas laenutaotluse ja sai xxx laenu järgmiselt: 20.05.2021 summas 820 eurot ning 29.06.2021 summas 195 eurot.
23.Kostja selgitab 12.05.2022 esitatud vastuses, et teda pole teavitatud nõude loovutamisest ning esialgne võlausaldaja ei ole vastanud kostja päringutele seoses 29.06.2021 sõlmitud laenulepinguga nr xxx, mistõttu kostja kahtleb tehingu seaduslikkuses.
24.Kohtu hinnangul ei anna eeltoodud väited alust hagi rahuldamata jätmiseks ning on asja lahendamise kontekstis asjakohatud. Nimelt on hageja hagiavaldusele lisatud tõenditega, s.o hagiavalduse lisadega 9 ja 12 (dtl 57; 60) tõendanud, et nõude loovutamisest teavitati kostjat nii hageja poolt 01.11.2021 kui ka laenuandja poolt 26.01.2022. Seoses kostja päringutega on hageja selgitanud, et laenuandja ei võtnud päringuid menetlusse, kuna vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 22.2 (dtl 47) pidid dokumendid olema esitatud eesti keeles, kuid kostja päringud olid edastatud vene keeles. Seega, kuivõrd hageja on oma nõuete olemasolu tõendanud (dtl 18 jj) ning kuna kostja pole esitanud tõendeid, mis seaksid nõude aluseks oleva lepingu nr xxx seaduslikkuse kahtluse alla, pole kohtu hinnangul käesoleval juhul ka põhjust kahelda 29.06.2021 sõlmitud laenulepingu nr xxx seaduslikkuses. Lisaks nõustub kohus hagejaga, et kuivõrd laenuandja tegi kostja arvelduskontole ülekandeid summas 820 eurot ja 195 eurot ja kuna kostja kontonumber on seotud kostja nimega, saab asuda seisukohale, et kostja sai taotletud laenu kätte. Lisaks on kostja ka ise kinnitanud oma 22.03.2022 esitatud dokumendis (dtl 77-79), et laenuandja xxx OÜ’lt on laekunud internetipanga ülekannetena 20.05.2021 laenusumma 820 eurot ning 29.06.2021 laenusumma 195 eurot.
25.Samuti on kostja oma seisukohtades (dtl 79) ja istungil leidnud, et laenukohustuse täitmine Eesti Vabariigis on võimalik vaid seaduslike maksevahenditega, milleks on kostja hinnangul rahatähed (piletid) ja euromündid. Kohus selgitab kostjale, et ülekande teostamine internetipangas on samaväärne sularahatehinguga, kuivõrd internetipangas teostatud rahaülekanded on samuti ühe maksevõimalusena Eesti Vabariigis tunnustatud.
26.Kostja on esitanud vastuväite, et tema hinnangul on leping pettuslik, sest lepingut on nimetatud kord krediidilepinguks ja seejärel tarbijakrediidilepinguks. Samuti on kostjal kahtlus seetõttu, et laenuandja ei esitanud temale litsentsi antud alal tegutsemiseks. Kohus ei nõustu kostja etteheidetega ning leiab, et need ei anna alust jätta hagi põhinõudes rahuldamata. See, millist nimetust lepingudokumnetides on kasutatud, ei muuda asjaolu, et seadusest tulenevalt oli ja on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Seonduvalt kostja etteheitega, et temale ei esitatud laenuandja litsentsi, märgib kohus, et VÕS § 410 lg 1 ja § 404 lg 2 koostoimes on toodud loetelu andmetest, mis peavad olema tarbijakrediidilepingus loetletud. Tegevusluba või litsentsi nimetatud andmete hulgas nimetatud ei ole.
2-21-141905
27.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumist hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata lepingutest tuleneva võlgnevuse. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 1 055,48 eurot.
28.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr xxx sõlmimisel on lepingupooled kokku leppinud, et laenu intressimäär on 40% aastas (dtl 30). Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on sellega tutvunud ja nõustunud. Intressi arvestamisel lähtuti lepingu üldtingimuste punkti 10 (dtl 39) kohaselt tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning intressi tuli maksta kuni laenusumma täieliku tagastamiseni. Kostja rikkus lepingut (üldtingimuste punkti 10), kuivõrd ei tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt laenulepingus toodud maksegraafikule. Hageja nõuab hagis intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o summas 110,98 eurot (s.o 29.07.2021 eest 35,16 eurot, 28.08.2021 eest 32,72 eurot, 27.09.2021 eest 30,21 eurot ja alates 28.09.2021 kuni 12.10.2021 eest 12,89 eurot). Kohus on seisukohal, et kostja, kes lepingu sõlmis, pidi arvestama intresside rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud intresse. Kostja ei ole hageja intresside arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kostja hagi vastuses esile toodud võimalikud vastuväited kõrvalkulude nõuetele on esitatud üldsõnaliselt. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja intresside nõuet. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja intressinõue summas 110,98 eurot.
29.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
30.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt summas 1 055,48 eurot viivise määraga 0,12% päevas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 12 on viivise määraks 0,12% päevas. Hageja arvestab viivist perioodi 13.10.2021 kuni 26.01.2022 eest viivisemääraga 0,12% päevas, seega võlgnetavaks viivise summaks on hageja hinnangul 134,26 eurot.
31.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 134,26 eurot. Kostja ja xxx vahel sõlmitud laenulepingus (üldtingimuste p 12) olid pooled kokku leppinud viivisemääras 0,12% päevas (dtl 40). Kohus on seisukohal, et kostja, kes oli arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud tasumata võlgnevuselt viivist. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kostja hagivastuses esile toodud võimalikud vastuväited kõrvalkulude nõuetele on esitatud üldsõnaliselt. Lisaks pole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata maksegraafiku osamaksed. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta,
2-21-141905 et kostja oleks nõude rahuldanud. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu põhjendatud summas 134,26 eurot (s.o perioodi 13.10.2021 kuni 26.01.2022 eest viivisemääraga 0,12% päevas).
32.Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud meeldetuletuskirjade edastamise eest sissenõudmiskulude 50 euro väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud põhinõue kostja vastu on 1 055,48 eurot. Laenuandja xxx OÜ on loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale OK Incure OÜ’le VÕS § 164 alusel. Hageja on püüdnud kohtuväliselt saada võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatisi nii kostja kodusele aadressile kui ka eposti aadressile xxx 01.11.2021 ning lisaks täiendava meeldetuletuse 10.11.2021. 26.11.2021 saatis hageja kostjale hagihoiatuse teavitades kostjat kohtumenetlusega kaasnevatest tagajärgedest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal käesoleval juhul õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot, kuivõrd hageja on tõendanud, et ta on saatnud kostjale kokku kolm tasulist meeldetuletuskirja (01.11.2021, 10.11.2021 ja 26.11.2021) ning vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 3 võib võlausaldaja nõuda esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohtu hinnangul on hagejapoolne võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud osaliselt – kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitus sissenõudmiskulude eest summas 35 eurot.
33.Kohus selgitab, et VÕS 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Juhul, kui poolte vahel puudub kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise osas, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust tõendama. Seega peavad kulud olema reaalselt kantud ja neid peab ka tõendama. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit sissenõudekulude summas 35 eurot ületavas osas. Seega ei ole kohtu hinnangul hagejapoolne võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue suuremas summas kui 35 eurot põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot.
34.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 055,48 eurot, intressid 110,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 134,26 eurot ning võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
36.Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis jaotab kohus käesolevas vaidluses TsMS § 163 lg 1 alusel kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue moodustas kokku 1 350,72 eurot. Kohus on rahuldanud hagi summas 1 335,72 eurot. Seega on kohus rahuldanud
2-21-141905 hagi 98,9% ulatuses. Seega jätab kohus menetluskulud 98,9% ulatuses kostja kanda ja 1,1% ulatuses hageja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
38.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 200.
39.Hageja palub mõista kostjalt välja kohtukuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv summas 46,88 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt tasutud riigilõiv summas 153,12 eurot, seega kokku 200 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 200 eurot.
40.Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 200 eurot, s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv.
41.Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud. Lisaks, nähtuvalt tsiviilasja materjalidest, ei ole kostjal olnud käesolevas tsiviilasjas lepingulist esindajat. Seega puuduvad kostjal menetluses rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
42.Kuna menetluskulud jäävad 98,9% ulatuses kostja kanda, mõistab kohus kostjalt välja 98,9% hageja menetluskuludest ehk 197,80 eurot (200 x 98,9%).
43.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
44.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.