B2 Impact OÜ hagi I. B. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin Kostja: I. B. (isikukood xxxx)
Hagihind
1279,28 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
09.07.2024.a, edasi kirjalik menetlus Hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja I. B.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ 01.08.2024.a taotlus riigilõivu osaliselt tagastamiseks.
2.Tagastada tasutud riigilõiv summas 57,50 eurot B2 Impact OÜ arveldusarvele nr xxxx viitenumber 59980900087782101.
3.Hagi rahuldada osaliselt.
4.Välja mõista I. B.lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 927,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 207,73 eurot ning alates 02.08.2024.a viivis põhinõudelt (927,89 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude.
5.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõue I. B. vastu sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmiseks.
6.Menetluskulud jätta 98 % ulatuses kostja I. B. kanda ning 2 % ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda.
7.Välja mõista I. B.lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 196 eurot.
8.Välja mõista I. B.lt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (196 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.Hageja esitas 15.12.2021.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 1309,24 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 17.01.2022.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt 28.09.2022.a kohtuotsusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.03.2023.a kohtuotsusega Harju Maakohtu 28.09.2022.a kohtuotsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas, menetluskulud jaotas, hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määras ja kostjalt välja mõistis ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hageja nõude kostja vastu sissenõudmiskulude 15 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja laenuandja B OÜ 20.05.2021.a laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 861 eurot. Seejärel sõlmisid pooled 29.06.2021.a lisalaenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1055,48 eurot. Hageja selgitab, et lisalaen on xxxx laenutoode, mida saab vajadusel taotleda juba kehtivale laenulepingule lisaks personaalse krediidilimiidi ulatuses. Lisalaenu korral jäävad olemasolev laenujääk ja lisalaenu summa personaalse laenulimiidi piiridesse, s.t lisalaenu taotlemisel arvestatakse juba kehtiva laenu põhiosa ja intressid uude laenulepingusse. Hageja nõude aluseks on seega laenuleping nr xxxx, mille alusel anti kostjale laenu kogusummas 1055,48 eurot. Vastavalt laenulepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja on jätnud laenusumma tähtaegselt tagastamata, mistõttu öeldi kostjaga 13.10.2021.a leping üles ning nõue loovutati hagejale. Hageja leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.Hageja esitas 01.08.2024.a nõude ümberarvestuse, mille kohaselt loobub hageja kostja vastu põhinõudest summas 1055,48 eurot, intressist summas 110,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest summas 134,26 eurot, sissenõudmiskulust summas 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 927,89 eurot, sissenõudekulud 30 eurot, viivised perioodi 14.10.2021.a kuni 31.07.2024.a eest summas 207,73 eurot ja alates 02.08.2024.a edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskulud
palub hageja jätta kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostjat ei teavitatud nõude loovutamisest ning esialgne võlausaldaja ei ole vastanud kostja päringutele seoses 29.06.2021.a sõlmitud laenulepinguga nr xxxx, mille tõttu on kostja hinnangul tehingu seaduslikkus kahtluse all. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõude tasunud. Kostja tugineb oma seisukohtades Eesti Vabariigi Põhiseadusele, paavst Franciscuse seadlusele, erinevatele deklaratsioonidele jms. Kostja leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tarbijakrediidileping on tühine. Kohtu põhjendused
6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.07.2024.a kohtuistungil (dtl 361-366).
8.Käesoleva asja hind on 1279,28 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
9.TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.
Vaidlust ei ole, et kostja ja laenuandja B OÜ sõlmisid 20.05.2021.a laenulepingu nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu summas 861 eurot (dtl 300-302) ning 29.06.2021.a lisalaenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1 055,48 eurot (dtl 303-306).
Kohtu ette toodu kohaselt on hageja kostjale laenusummana välja maksnud 20.05.2021.a summas 820 eurot ja 29.06.2021.a summas 195 eurot (dtl 328), seega kokku laenu summas 1015 eurot (dtl 77). Kostja on laenu tagastanud summas 87,11 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse osas.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.
14.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17).
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
17.Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
18.Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
19.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud
enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
20.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
22.09.07.2024.a kohtuistungil kohtu selgitustele järgnevalt on hageja osaliselt oma hagist loobunud ning teinud haginõude ümberarvestuse, mistõttu lähtub kohus nõude lahendamisel osundatud hageja menetlusdokumendist (dtl 368-371).
23.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingu haldustasu nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue (ka 01.08.2024.a esitatud vastav nõue) jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.
24.Kohus selgitab, et isegi kui kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, on põhivõla jääk 927,89 eurot, mis tuleb kostjal hagejale tasuda ning lisaks põhivõlale nõuab hageja viivist seadusjärgses määras, mis tuleb samuti rahuldada kooskõlas VÕS § 113.
25.Vaidlust pole, et kostja rikkus lepingut, kuivõrd ei tagastanud laenusummat. Kostja on tasunud üksnes 19.06.2021.a summas 87,11 eurot, mistõttu luges laenuandja lepingu 13.10.2021.a seisuga ülesöelduks (dtl 330).
26.26.01.2021.a loovutas laenuandja B OÜ laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale VÕS § 164 alusel (dtl 331).
27.Lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 28.09.2021.a avaldusega (dtl 330) oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja kolme lepingujärgse maksega viivituses. Pooltevahelise lepingu p 17.1 (dtl 319) kohaselt tekkis esialgsel võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või nende osa tasumisega.
28.Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi 13.10.2021.a seisuga üles. Kostja sai laenu summas 1015 eurot, millest on tagastanud üksnes 87,11 eurot, seega on kostjal tasumata 927,89 eurot. Kohus mõistab pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 927,89 eurot.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 alusel.
30.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
31.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
32.Kohus rahuldab hageja viivisenõude 01.08.2024.a esitatud arvestuse alusel (dtl 372). Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Perioodil 14.10.2021.a kuni 31.07.2024.a moodustas viivis summas 207,73 eurot. Hageja on palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 02.08.2024.a viivis tasumata põhinõudelt (927,89 eurot) kuni selle kohase täitmiseni kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus tuleb rahuldada.
33.Kostja vastuväiteid viivise suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.
34.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus summas 927,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 207,73 eurot ja viivis alates 02.08.2024.a summalt 927,89 eurot kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude. Hageja sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot jääb rahuldamata kooskõlas VÕS § 4034 lg 7.
35.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
36.Hageja on esitanud 01.08.2024.a kohtule taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 57,50 eurot seoses osaliselt nõudest loobumisega (dtl 370). Hageja on 18.05.2023.a tasunud täiendavalt riigilõivu summas 115 eurot, kuna suurendas oma nõuet (dtl 351). Arvestades asjaolu, et hagi esitamisel tuli tasuda riigilõivu 200 eurot ning hageja on oma nõudest osaliselt loobunud, siis tuleb hagejale tagastada riigilõiv summas 57,50 eurot (115 : 2) kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 2.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
38.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1279,28 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
39.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
40.Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 98 %, mistõttu jäävad menetluskulud 98 % ulatuses kostja kanda ning 2 % ulatuses hageja kanda.
41.Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv summas 200 eurot (dtl 298).
42.Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud.
43.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 196 eurot (200 x 0,98).
44.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.