Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-771
Kohtuasi
Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku avaldus eksperdi määramiseks X omanduses oleva korteriomandi uueks hindamiseks (täiteasi nr 008/2013/486)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. mai 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Puudutatud isik (võlausaldaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17. mai 2022. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 17. mai 2022. a määrus on jõustunud osas, millega X taotlus tsiviilasja menetluse peatamiseks jäeti rahuldamata.
4.Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud X kanda.
Rahuldada Y avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Y hüvitatavate menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 340 eurot ja mõista see summa X-lt Y kasuks välja.
6.X-l tuleb tasuda Y-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-22-771 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku taotlus eksperdi määramiseks X (võlgnik) omanduses oleva korteriomandi uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 008/2013/486 (praegune täiteasi), mis on algatatud Y (sissenõudja) avalduse alusel.
2.Maakohus rahuldas 17. veebruari 2022. a määrusega kohtutäituri taotluse ekspertiisi korraldamiseks. Ekspertiisi tegemine tehti ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile MK-le. Eksperdile esitati küsimus, kui suur on kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) turuväärtus.
3.Riiklikult tunnustatud ekspert MK esitas 26. aprillil 2022 kohtule eksperthinnangu nr 52158/2022MK.
4.Kohus tegi menetlusosalistele 27. aprilli 2022. a kohtunõudega ettepaneku esitada kohtule hiljemalt 10 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest kõik oma seisukohad, vastuväiteid ja taotlused seoses korraldatud ekspertiisiga ning koostatud eksperthinnanguga nr 52158/2022MK.
5.Võlgnik esitas 6. mail 2022 taotluse menetluse peatamiseks. Võlgnik tõi esile, et sissenõudja nõue võlgniku vastu on teises täitemenetluses nr 023/2017/1366 kohtutäituri Priit Petteri poolt arestitud ja arestimisaktiga on kohtutäitur keelanud võlgnikul (praeguses täiteasjas sissenõudja) nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Selles olukorras on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 kohaselt lubamatud kohtutäituri mis tahes täitetoimingud seoses arestitud nõudega. Seega ei saa praeguses täiteasjas ei kohtutäitur ega ka kohus teha mis tahes edasisi toiminguid. TMS §-s 111 sätestatud nõude sissenõudmise keelu tõttu on lubamatud mis tahes õigustoimingud praeguse täiteasja raames, sh toimingud hüpoteegiga koormatud vara õiglase väärtuse kindlakstegemiseks. Menetlus tuleb peatada kuni sissenõudja nõude aresti alt vabastamiseni. Eksperthinnangu kohta võlgnik seisukohta ei esitanud.
6.Sissenõudja avaldas 9. mail 2022, et nõustub eksperdi määratud korteri hinnaga.
7.Sissenõudja teatas 16. mail 2022, et ei nõustu võlgniku taotlusega menetluse peatamiseks, ja palus jätta see rahuldamata. Sissenõudja hinnangul on taotlus alusetu ja põhjendamatu. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis võlgniku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, lõpetas menetluse praeguses asjas ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.1.Maakohus jättis võlgniku menetluse peatamise taotluse rahuldamata.
2-22-771
8.1.1.Kohus ei nõustunud võlgniku tõlgendusega TMS § 111 kohta. Võlgnik on vaadelnud kitsalt TMS § 111 teist lauset, mis sätestab, et arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Võlgnik jättis tähelepanuta TMS § 111 esimese lause, mille kohaselt nõude arestimisel kohustab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Sama selgitus on toodud ka kõnealuse nõude arestimisaktis. Kohtu hinnangul piirab TMS § 111 üksnes arestitud nõude omaniku õigusi nõude suhtes, kuid nõude täitmine kohustatud isiku poolt kohtutäiturile on lubatud. See tähendab, et ebaõige on võlgniku käsitus, et mistahes toimingud hüpoteegiga koormatud vara õiglase väärtuse kindlakstegemiseks on lubamatud. Seetõttu ei nõustunud kohus ka võlgniku tõlgendusega, justkui tuleneks TMS §-st 111 imperatiivne keeld teha täitemenetluses toiminguid. TMS §-s 111 sätestatud keeld on suunatud üksnes täitemenetluse võlgnikule, kelle nõue on arestitud, kuid ei piira muus osas täitemenetlust.
8.1.2.Täiendavalt märkis kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 353–357 ei tulene samuti alust kohtumenetluse peatamiseks põhjusel, et teises täitemenetluses on arestitud nõue, mille rahuldamiseks toimuvas täitemenetluses on esitatud avaldus hüpoteegiga koormatud vara õiglase väärtuse kindlakstegemiseks. Objektiivselt ei ole täidetud ei TsMS § 353, § 354 ega ka § 357 eeldused, sest ükski pooltest ei ole surnud ega lõppenud (§ 353), keegi ei ole kaotanud tsiviilkohtumenetlusteovõimet (§ 354) ning tegemist ei ole abielu lahutamisega (§ 357). Samuti ei ole täitemenetluses nõude arestimise näol tegemist poolest tuleneva mõjuva põhjusega TsMS § 355 tähenduses, kuivõrd tegemist peab olema asjaoluga, mis takistab ajutiselt asja läbivaatamist. Samuti ei ole täidetud TsMS § 356 eeldused, kuna praeguses asjas tehtav lahend, st menetluse lõpetamine pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja uue hindamise korraldamist, ei sõltu vähimalgi määral sellest, kas ja millal praeguse täiteasja sissenõudja nõue võlgniku vastu vabastatakse aresti alt täitemenetluse nr 023/2017/1366 raames.
8.1.3.Võlgniku tegevus menetluses on vastuoluline ning on käsitatav menetlusõiguste kuritarvitamisena. Asjaolud, millistega võlgnik põhjendab oma 6. mai 2022. a menetluse peatamise taotust, eelkõige sissenõudja nõude arestimine, olid võlgnikule teada nii praeguse asja menetlusse võtmise määruse saamisel 1. veebruaril 2022 kui ka ekspertiisi tasu ettemaksu tasumisel 16. veebruaril 2022. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Seega on menetluse peatamise taotluse esitamine pärast seda, kui ekspert on koostanud eksperthinnangu ning selgunud on kinnisasja uus väärtus, vastuolus ka TsMS § 329 lg-ga 1 ning sellel on menetluse venitamise tunnused, mida kohus TsMS § 200 lg 2 alusel ei saa ega tohi lubada.
8.1.4.Eeltoodud põhjustel jättis kohus võlgniku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohus selgitas, et TsMS § 360 lg 2 ei näe menetluse peatamata jätmise peale ette määruskaebuse esitamise õigust.
8.2.Maakohus selgitas, et TMS § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Riiklikult tunnustatud ekspert MK esitas
26.aprillil 2022 kohtule eksperthinnangu nr 52158/2022MK. Ekspertiisi läbiviimise ja selle tulemuse kohta ei ole vastuväiteid esitatud. Menetluse peatamise taotlus on kohtu poolt lahendatud. Kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks ekspertiisi ning kohtu määratud ekspert on kinnisasja uue hindamise läbi viinud ja esitanud kohtule eksperthinnangu, siis on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud. Seetõttu lõpetas kohus asja menetluse.
2-22-771
8.3.Maakohus leidis, et arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
9.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p 2 osas ning saata asi lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Võlgnik leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti TMS §-i 111. Kohus leidis ebaõigesti, et vaatamata TMS §-s 111 sätestatud võlgnikule suunatud keelule nõuet sisse nõuda, on lubatav teha praeguses täiteasjas õigustoiminguid, sh hüpoteegiga koormatud vara õiglase väärtuse kindlakstegemiseks. Maakohus jättis tähelepanuta, et TMS § 111 järgi on kohtutäituri poolt nõude arestimise üheks õiguslikuks tagajärjeks võlgniku suhtes see, et võlgnikul on keelatud nõuet käsutada, sh nõuet sisse nõuda. Järelikult ei saanud sissenõudja pärast Tallinna kohtutäituri Priit Petteri poolt 25. septembri 2017. a nõude arestimise akti koostamist oma väidetavat võlgniku vastu suunatud hüpoteekidega tagatud nõuet sisse nõuda. TMS §-s 111 sätestatud keeld on imperatiivne ning selle kohaldamise osas ei ole kohtutäituril ega kohtul kaalutlusõigust. Kuivõrd TMS § 111 keelab võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda, siis on lubamatud kohtutäituri mis tahes edasised täitetoimingud seoses arestitud nõudega, sh toimingud hüpoteegiga koormatud vara õiglase väärtuse kindlakstegemiseks. Seega oleks menetlus praeguses tsiviilasjas tulnud peatada kuni sissenõudja nõude aresti alt vabastamiseni ning maakohus on tsiviilasja menetluse põhjendamatult lõpetanud. Menetlusosaliste seisukohad
10.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. TMS § 111 ei takista toiminguid täitemenetluses ning nõude täitmine kohtutäiturile on lubatud. TMS § 111 piirab üksnes arestitud nõude omaniku õigusi nõude suhtes, kuid nõude täitmine kohustatud isiku poolt kohtutäiturile on lubatud.
11.Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Sissenõudja väitel tugineb võlgnik sisuliselt peatamise asjaoludele, kuid seaduse kohaselt ei ole maakohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustatav. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Samuti on oluline arvestada, et kuna sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse seatud hüpoteek on ajaliselt varasem, kui kohtutäituri Priit Petteri tegevus, siis ei oma kohtutäituri Priit Petteri tegevused sissenõudja hüpoteegi realiseerimise seisukohast tähtsust. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendites nr 2-18-1633 ja nr 3-2-1-79-06. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta võlgniku kanda.
2-22-771
14.Vaidlustatud määrusega jättis maakohus rahuldamata võlgniku taotluse menetluse peatamiseks (resolutsiooni p 1), lõpetas praeguse tsiviilasja menetluse (resolutsiooni p 2) ja jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 3). Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse. Seega kontrollib kolleegium maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes menetluse lõpetamise osas. Osas, millega maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse menetluse peatamiseks, ei ole maakohtu määruse peale nähtud ette edasikaebeõigust (vt TsMS § 360 lg 2). Nimetatud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.
15.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on tsiviilasja menetluse lõpetamise osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
15.1.TMS § 74 lg-st 8 tuleneb, et arestitud asja hinna vaidlustamise korral võlgniku või sissenõudja poolt taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Asja materjalidest nähtub, et praeguses asjas taotles kohtutäitur kohtult eksperdi määramist täiteasjas nr 008/2013/486 arestitud kinnisasja asukohaga XXX (registriosa XXXXXXXX) turuväärtuse kindlakstegemiseks. Maakohus määras 17. veebruari 2022. a määrusega tsiviilasjas ekspertiisi korraldamise ja riiklikult tunnustatud ekspert MK esitas 26. aprillil 2022 kohtule eksperthinnangu kinnisasja turuväärtuse kohta. Kohus võimaldas menetlusosalistel esitada ekspertiisi ja koostatud eksperthinnangu kohta seisukohti, vastuväiteid ja taotlusi. Ühelgi menetlusosalisel ei olnud vastuväiteid ega taotlusi seoses korraldatud ekspertiisi ega selle tulemusel koostatud eksperthinnanguga. Eelnevat arvestades nõustub kolleegium maakohtuga, et kohtutäituri poolt praeguses tsiviilasjas esitatud avaldus arestitud vara uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks on täidetud. Praeguse menetluse eesmärk on saavutatud ning pole seadusest tulenevat alust ega ka elulist vajadust selle menetluse jätkamiseks. Seega leidis maakohus õigesti, et tsiviilasja menetlus tuleb TsMS § 428 lg 2 alusel lõpetada.
15.2.Võlgniku peamine vastuväide tsiviilasja menetluse lõpetamisele on tema seisukoht, et kuna sissenõudja nõue on teises täitemenetluses arestitud, siis on tal TMS §-st 111 tulenevalt keelatud nõuet sisse nõuda, mistõttu on lubamatud ka kõik kohtutäituri täitetoimingud praeguses täiteasjas seoses arestitud nõudega. Kolleegium leiab, et see vastuväide ei ole praeguse tsiviilasja menetluse lõpetamise kontekstis asjakohane.
15.2.1.Võlgnik on asjas esile toonud, et: • • •
praeguses täiteasjas on võlgniku suhtes alustatud täitemenetlust sissenõudja täitmisavalduse ja 16. veebruari 2009. a notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel; paralleelselt on kohtutäitur Priit Petter algatanud sissenõudja suhtes võlgniku täitmisavalduse ja jõustunud kohtuotsuste tsiviilasjas nr 2-15-16531 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 023/2017/1366;
25.septembri 2017. a nõude arestimise akti kohaselt on kohtutäitur Priit Petter täiteasjas nr 023/2017/1366 arestinud sissenõudja nõude võlgniku vastu, mida võlgnikult nõutakse sisse praeguses täiteasjas.
15.2.2.TMS § 111 kohaselt võib sissenõude pöörata ka nõudele ja selle nõude arestida. Selle sätte kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.
2-22-771
15.2.3.Kolleegium märgib, et praegusel juhul rahuldas maakohus kohtutäituri avalduse eksperdi määramiseks juba 17. veebruari 2022. a määrusega ning ekspert on oma hinnangu andnud. Maakohtu olemuselt formaalne määrus sellise menetluse lõpetamise kohta, mis on oma eesmärgi täitnud ja mille jätkamiseks ei ole alust ega vajadust, ei ole käsitatav toiminguna, mis saaks rikkuda TMS § 111 teisest lausest tulenevat nõude sissenõudmise keeldu. Kolleegiumi hinnangul ei ole ka kohtutäituri avaldus arestitud asja hindamiseks ekspertiisi määramiseks käsitatav nõude sissenõudmisena võlgniku poolt TMS § 111 teise lause tähenduses. Igal juhul ei õigustaks võlgniku vastuväide praeguse tsiviilasja, milles määrati arestitud asja hindamise korraldamiseks ekspertiis ja mis on oma eesmärgi täitnud, jätkamist.
15.3.Kolleegium ei nõustu võlgnikuga selles, et maakohus oleks tsiviilasja menetluse lõpetamise asemel pidanud menetluse peatama. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei esinenud TsMS-s sätestatud aluseid menetluse peatamiseks, ja kolleegium nõustub nende põhjendustega.
15.4.Määruskaebuse lahendamiseks ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta küsimuses, kas sissenõudjal on õigus praeguses täiteasjas täidetavat hüpoteegiga tagatud nõuet kohtutäituri vahendusel sisse nõuda või mitte.
16.Eeltoodud põhjustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust vaidlustatud osas tühistada. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna maakohtu määrus jääb sisu osas muutmata, ei ole seda vajalik muuta ka menetluskulude jaotuse osas (vt TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Võlgnik ei ole menetluskulude jaotust määruskaebuses ka eraldi vaidlustanud. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
18.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ning arvestades, et maakohtu menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda ja neid ei tule seega rahaliselt kindlaks määrata, määrab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
18.1.Sissenõudja 1. augustil 2022 esitatud menetluskulude nimekiri sisaldab nii esimese astme menetluses kui ka määruskaebemenetluses tehtud toiminguid ja kantud kulusid. Kolleegium märgib, et maakohus jättis maakohtu menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja sissenõudja ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustanud. Seega tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks üksnes määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud. Eelnevast tulenevalt jätab kolleegium tähelepanuta sissenõudja 1. augusti 2022. a menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud, mis seonduvad maakohtu menetlusega.
18.2.1. augusti 2022. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on sissenõudja lepinguline esindaja teinud määruskaebemenetluses järgmised toimingud: 17. mail 2022 kohtumäärusega tutvumine 0,2 t, 1. juunil 2022 kohtu kirjaga tutvumine 0,2 t, 13. juunil 2022 seisukoha koostamine 2,9 t, 14. juunil 2022 kohtutäituri seisukohaga tutvumine 0,2 t, 14. juunil 2022 kohtu kirjaga tutvumine 0,2 t, 27. juulil 2022 kohtu kirjaga tutvumine 0,2 t ja 1. augustil 2022 menetluskulude nimekirja koostamine 0,4 t. Kokku on sissenõudja lepinguline esindaja teinud määruskaebemenetluses toiminguid seega 4,3 t ulatuses.
2-22-771
18.3.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et sissenõudja menetluskulude nimekirjas toodud määruskaebemenetluse toimingud ja neile kulunud ajakulu on osaliselt põhjendamatud. Kolleegiumi hinnangul tuleb sissenõudja lepingulise esindaja 17. mai 2022. a, 1. juuni 2022. a ja 13. juuni 2022. a toiminguid vaadata koos, kuna need on suunatud määruskaebusele vastamisele (vaidlustatud kohtumäärusega tutvumine; kohtu kirjaga, milles anti tähtaeg määruskaebusele vastamiseks, tutvumine; määruskaebuse kohta seisukoha koostamine). Arvestades maakohtu määruse ning võlgniku esitatud määruskaebuse sisu ja mahtu ning sissenõudja 13. juunil 2022 esitatud seisukoha sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 2,5 t. Ehkki sissenõudja 13. juuni 2022. a seisukoht on mahult u 3,5 lk, sisaldab see valdavalt väljavõtteid võlgniku määruskaebusest ja maakohtu määrusest. Samuti tuleb vähendada sissenõudja menetluskulude nimekirja koostamisele 1. augustil 2022 kulunud aega 0,3 t-ni, arvestades, et ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekiri sisaldas ka maakohtus kantud menetluskulusid, mille esitamist ei olnud nõutud.
18.4.Sissenõudja lepingulise esindaja muud määruskaebemenetluses tehtud toimingud ja nende ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Seega on sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud toimingute ajakulu kokku 2,5 t + 0,2 t + 0,2 t + 0,2 t + 0,3 t = 3,4 t.
18.5.Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot. Kolleegium leiab, et arvestades praeguse tsiviilasja keskmisest väiksemat keerukust ning asjaolusid, et tegemist on hagita menetlusega ja sissenõudja lepinguline esindaja ei ole advokaat, on praegusel juhul põhjendatud ja vajalik tunnitasu 100 eurot.
18.6.Eelnevast tulenevalt on sissenõudja hüvitatavate menetluskulude suurus, mis tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõista, kokku 340 eurot (3,4 × 100). Sissenõudja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Vastavalt sissenõudja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.7.Kohtutäitur teatas 21. juulil 2022 ringkonnakohtule, et tal ei ole praeguse tsiviilasja menetlemise käigus tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist ta taotleks.
19.TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik, Meeli Kaur, Villem Lapimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.