2-21-17626/27 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 25.03.2022 määrusega kuulutati välja A. P. pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Tiia Kalause. 04.08.2022 esitatud taotluses palub haldur lõpetada A. P. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; kinnitada pankrotihalduri tasu 653.40 eurot (sh käibemaks); määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. A. P. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. A. P. pankrotimenetluses on tunnustatud kolm II järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõuet kogusummas 29 064.16 eurot. I ja III järgu nõuded puuduvad. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikule ei kuulunud materiaalset vara. Võlgnik viibis pankroti väljakuulutamisel ja ka käesoleval ajal kinnipidamisasutuses. Pankrotimenetluse ajal nõuete katteks rahalisi vahendeid VangS § 44 alusel laekunud ei ole. Rahaliste vahendite jääk pangakontol 0.00 eurot. Pankrotivara seisuga 29.07.2022 puudub. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 (vara välistamise nõuded) puuduvad; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 (võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis) pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) puuduvad; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) puuduvad. Pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel. Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna PankrS § 65 lg 113 kohaselt. Haldur taotleb halduritasu määramist summas 653.40 eurot (sh käibemaks) riigi eelarvelistest vahenditest.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär. Käesolevas lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 653.40 eurot (sh käibemaks 108.90 eurot). Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna PankrS § 65 lg 113 kohaselt. Haldur on kohtule teatanud ka, et pärast pankroti väljakuulutamist on ta teinud tööd 8 tundi ja 30 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Halduri tasule ei ole vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 66.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Nimetatud tasu vastab nii PankrS § 65 lg 113 kui ka PankrS § 23 lg 1–3 sätestatule. Kohus määrab seega halduri tasuks 653.40 eurot (sh käibemaks). Halduri tasu summas 653.40 eurot (sh käibemaks) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 19.08.2022 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Eelnevast tulenevalt ning arvestades TsMS § 183 lg 2 piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 653.40 (sh käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 171 lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Toimiku materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtub, et käesolevas pankrotimenetluses esitatud ning tunnustatud nõuded tulenevad Harju MK 13.03.2020 otsusest kriminaalasjas xxxx. Nimetatud lahendiga on võlgnikult välja mõistetud hulgaliselt tsiviilhagisid, mis on rahuldatud VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise, mistõttu on kõikide kriminaalasjas xxxx väljamõistetud tsiviilhagid võlgniku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju. Käesolevas pankrotimenetluses on oma nõuded esitanud Osaühing R ja Xxxx (kriminaalasjas xxxx väljamõistetud tsiviilhagid) ja Eesti Vabariik Xxxx kaudu (kriminaalasja xxxx menetluskulud). Riigikohus on oma tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 tehtud lahendis selgitanud, et „kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).“ /..../ „Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.“ Käesoleval ajal viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, kus tulu teenimine on piiratud. Võlgnikul ei ole ka kunagi olnud sissetulekuid, mille arvelt oma kohustusi täita. Kogutud tõenditest nähtub, et võlgnik ei ole vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal ega vahepealsel ajal tegelenud tulutoova tegevusega, millest tulenevalt puudub kohtul alus arvata, et võlgnik hakkab seda edaspidi kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral tegema ning võlausaldajate nõudeid rahuldama. Võlgniku senine käitumine annab alust kahelda, kas võlgnik suudab täita PankrS ettenähtud kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku menetluslik huvi ei ole suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes kohustustest vabanemisele, mis ei ole aga menetluse eesmärgiga kooskõlas. Kohus selgitab ka, et PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus.