2-21-17626/17 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus A. V. esitas kohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu ja varatu. Maksejõuetuse põhjuseks on madal sissetulek ja võlgnevused võlausaldajate ees. 01.02.2022 määrusega on A. V. ajutiseks halduriks nimetatud Tiia Kalaus. Ajutine haldur esitas aruande 22.02.2022. 16.03.2022 kohtuistungil teatas võlgnik, et ta on ajutise halduri aruande kätte saanud, sellega tutvunud ja on sellega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. V. pankrot. A. V. pankrotihalduriks tuleb nimetada Tiia Kalaus. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimel või vastutavas kasutuses sõidukeid registreeritud ei ole. 09.07.2021 on teatatud registrile, et A. G. on võõrandanud A. V.ile sõiduki xxxx (2004), reg. märk xxxx. Sõiduki taustakontrolli kohaselt puudub sõidukil kehtiv ülevaatus ja kindlustus. Viimane tehniline ülevaatus oli teostatud 2017, mis kehtis kuni

31.10.2018. Seega, kui võlgnik isegi sõiduki omandas, siis ei saanud seda liikluses kasutada. Käesolevaks ajaks on sõiduki registrikanne peatatud ning sõiduk on endise omaniku nimel. Eeltoodust tulenevalt, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub liiklusregistrisse kantud vara. Ajutine haldur ei ole võlgnikul muud registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: AS-is Xxxx xxxx, mille jääk on 0.00 eurot, Xxxx AS-is on arvelduskonto suletud 16.01.2018. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga 01.01.2010. Kohustusliku pensionikontol osakud puuduvad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid. Puudub ka sissetulek. Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 12 sissenõudja avaldust võlgniku vara suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu alljärgnevad võlausaldajad: 1) Xxxx andmetel on isikul võlas menetluskulude hüvitis summas 15 078.37 eurot, millest tasumisgraafikus on 1 224.14 eurot (graafiku lõpptähtaeg 08.03.2022). Menetluskulud on välja mõistetud isikult kriminaalasjas xxxx tehtud kohtuotsuse alusel; 2) S AS on teatanud, et omab nõuet võlgniku vastu 2 578.30 eurot. Nõude aluseks on kohtulahendiga kriminaalasjas nr xxxx välja mõistetud tsiviilhagi, millise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega; 3) Xxxx kinnitusel on neil võlgniku vastu kahjuhüvitamise nõue summas 6 815.00 eurot. Nõue tuleneb kriminaalasjas xxxx tehtud kohtulahendist; 4) Xxxx on teatanud, et neil on isiku vastu 05.02.2021 määratud mõjutustrahv 80.00 eurot, mis on saadetud sundtäitmisele kohtutäiturile. Varem politsei poolt isikule määratud rahatrahve pole võlausaldaja oma vastuses esitanud ning ajutine haldur eeldab, et need on loetud aegunuks. Tuginedes esitatud vastusele, siis võib järeldada, et xxxx peab nõuet A. V.i vastu perspektiivituks ning pankroti väljakuulutamisel ta eelduslikult nõuet ei esita; 5) H. T. on Harju MK 13.03.2020 otsuse kriminaalasja xxxx alusel esitanud võlgniku vastu sissenõudmiseks kahju hüvitamise nõude summas 40 000.00 eurot; 6) AS Xxxx on esitanud võlgniku vastu teenustasudest tulenevad nõuded summas 14.03 eurot. Muudest võlanõuetest ei ole ajutisele haldurile teatatud. Samas on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku vastu esitatud nõuded tulenevad ühest kohtulahendist, s.o Harju Maakohtu 13.03.2020 otsusest kriminaalasjas xxxx. Nimetatud lahendiga on võlgnikult välja mõistetud hulgaliselt tsiviilhagisid, mis on rahuldatud VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise. Järelikult on kõikide kriminaalasjas xxxx väljamõistetud tsiviilhagid võlgniku poolt õigusvastaselt tekitatud kahjud. Kuivõrd haldurile kättesaadav kohtulahend ei sisalda kannatanute isikuandmeid, siis seetõttu pole võimalik ka aruandes esitada täpselt eeldatavaid võlausaldajaid. Kohtulahendi kohaselt kahju hüvitamise nõudeid omavad veel lisaks eeltoodud isikutele ka teised füüsilised ja juriidilised isikud. Tuginedes eeltoodule on ajutise halduri hinnangul A. V.il võimalikke kohustusi võlausaldajatele vähemalt summas 77 184.62 eurot. Käesoleval ajal viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, kuid ka tulevikku silmas pidades, siis isegi vabanedes ei ole tal halduri hinnangul võimalik nimetatud nõudeid tasuda lühikese perioodi jooksul. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, sissetulek puudub. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt oma süülise käitumisega tekitatud kahjunõuded, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud ning mille tagajärjel on välja mõistetud kahjuhüvitamise nõuded. Samuti on võlgnikul ilmselt olnud probleeme oma käitumisega ka varasemalt, mida tõendavad mitmed politsei poolt määratud trahvid, mis suures on osas on võlgniku poolt tasumata. Võlgnik on oma avalduses ja ka telefonikõnes ajutisele haldurile selgitanud, et maksejõuetus on tekkinud seetõttu, et ta on täielikult töövõimetu, tal on tuvastatud posttraumaatiline stressihäire, mis on diagnoositud 2019 aastal. Kuid näiteks politsei poolt määratud trahvide tähtaegselt tasumata jätmiseks ei olnud eelduslikult põhjuseks võlgniku töövõimetus, vaid muud põhjused. Kuigi võlgniku nõuded on enamuses tekkinud tema enda süülise käitumise tõttu, siis ei saa väita, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteoga tekitatud tegu PankrS § 28 mõttes. Kohus peab seega võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur ning kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Lähtudes eeltoodust, ei ole võlgnikul võimalik saavutada läbi pankrotimenetluse kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel olukorda, kus kohus vabastab ta kõikidest pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest. Analüüsides ja hinnates olemasolevaid nõudeid, siis võib (kuid ei ole kohustatud) kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppedes vabastada võlgniku vaid politsei mõjutustrahvist ja ilmselt menetluskuludest, kuid seaduse kohaselt ei ole võimalik vabastada võlgnikku tema vastu esitatud või esitatavatest kahju hüvitamise nõuetest, mis moodustavad võlgniku vastu enamuse. Ajutine haldur ei prognoosi võlausaldajate nõuete rahuldamist pankrotimenetluses. Eelduslikult on võimalik pankrotimenetluses koguda võlausaldajate nõuded ning kinnitada võlausaldajate nimekiri. 16.03.2022 kohtuistungil teatas võlgnik, et ta on kõik aru saanud ning jääb siiski avalduse juurde. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 9 tundi ja 35 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot, kokku summas 654.50 eurot (lisandub käibemaks 130.90 eurot), s.o kokku 785.40 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 66.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 654.50 eurot (lisandub käibemaks 130.90 eurot), s.o kokku 785.40 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 ülemmäära arvestades ajutise halduri tasu summas 784.80 eurot (s.h käibemaks), hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 784.80 eurot (s.h käibemaks) riigi vahenditest. Töö kirjelduses esitatud summast 0.60 eurot ajutine haldur loobus.