B2 Impact OÜ hagi X vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6647,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 3931,31 eurot, intress 59,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 527,57 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.X peab tasuma põhinõudelt, so 3931,31 eurolt, viivist alates 18. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: põhivõlg 57,02 euro ulatuses, intress 476,67 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivis 1116,32 euro ulatuses.
Jätta menetluskulud 73,4% ulatuses X kanda ning 26,6% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
6.Mõista Xlt välja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks hüvitis 477,10 eurot.
7.X peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus Xle kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.B2 Impact OÜ (hageja) nõuab Xlt (kostja) põhivõla 3988,33 eurot, intressi 535,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1643,89 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot tasumist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -
kostja ja ESTO AS sõlmisid 22. juunil 2023 krediidilepingu nr 57981505949, millega võimaldati kostjale krediiti 4000 eurot;
-
kostjal tuli krediiti tagastada igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot;
-
kostja on lepingu kehtivuse ajal saanud krediiti kokku 4000 eurot ning tasunud põhiosa katteks 11,67 eurot. Seega on põhiosa võlgnevus 3988,33 eurot;
-
kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, so 1. september 2023, 1. oktoober 2023 ja 1. november 2023, andis krediidiandja kostjale 30. novembril 2023 tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14. detsember 2023. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 15. detsembril 2023 ning loovutas nõude hagejale;
-
lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 37,8%. Hageja arvutab intressi alates esmasest krediidisumma väljamaksmisest 4. juulil 2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 15. detsembril 2023. Intressisummaks kujuneb 553,07 eurot. Kuna kostja on teinud intressi katteks tagasimakseid summas 17,22 eurot, on hageja intressinõue 535,85 eurot;
-
hageja arvestab viivist laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 16. detsembrist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 17. jaanuar 2025 lepingus sätestatud intressimääras (37,8%). Kostja võlgneb hagejale viivist 1643,89 eurot;
-
hageja on saatnud kostjale nõudekirja, pretensiooni ja hagihoiatuse, mistõttu soovib sissenõudmiskulu hüvitamist 35 eurot;
-
krediidi kulukuse määr (KKM) on 45,09% aastas, mille arvutamisel on arvesse võetud, et intressimäär on 37,8% aastas ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtutasu on 0 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega;
-
krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja on analüüsinud kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel on kostja oma sissetulekuks märkinud 1476 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud Maksu2
ja Tolliameti andmetest ehk nelja kuu keskmisest sissetulekust 1470,93 eurot. Kostja märkis enda finantskohustusteks 400 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot (krediidiandja kohaldas 234 eurot). Samuti teostati päringud Creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Andmete analüüsimisel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline; -
kostja sai krediiti 4000 eurot ning tegi tagasimakseid 68,69 eurot, tasumata on seega 3931,31 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 3931,31 eurot, seadusjärgse intressi perioodi 3. august 2023 – 15. detsember 2023 eest 59,18 eurot, seadusjärgse viivise perioodi 16. detsember 2023 – 17. jaanuar 2025 eest 527,57 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja toob välja, et isegi ümberarvestuse kohaselt on leping kehtivalt üles öeldud, kuna kostja tegi ühe tagasimakse, millega võib kaetuks lugeda 15. juuli 2023 osamakse täielikult ning 15. augusti 2023 osamakse osaliselt. Seega oli kostja lepingu ülesütlemise hetkeks võlgnevuses kolme maksega.
Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 650 eurot (riigilõiv 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht
2.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3988,33 eurot, intressi 535,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1643,89 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
4.Kostja ja ESTO AS sõlmisid 22. juunil 2023 krediidilepingu nr 57981505949, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 4000 eurot (dtl 46-47). Esile toodud asjaoludel andis ESTO AS oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on ESTO AS ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.
5.Maksekorraldustega on tõendatud, et krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale väljamakseid perioodil 4. juuli 2023 – 18. august 2023 kokku 4000 eurot (dtl 53-61). Vastavalt lepingule tuli kostjal tagastada kasutatud krediit ja muud kulud igakuiselt 15ndaks kuupäeval selliselt, et tasuda tuli 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ning kasutatud krediidilt tuli tasuda ka intressi (krediidilepingu põhitingimused, dtl 46).
6.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.1
1
Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14.
3
Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 15,31% 2. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*15,31% = 45,93%. Kostjale antud laenu KKM oli 45,09% aastas (dtl 46), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet. 3 Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).4 Riigikohus5 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis
2
Eesti Pank. Eraisikutele antud tarbimislaenude https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102 3 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17. 4
24.novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 17. 5
24.novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-1309, p 18.
4
krediidi
kulukuse
määr:
peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiotsuse tegemisel lähtuti kostja sissetulekust, mis selgus Maksu- ja Tolliameti andmetest. Kohustuste osas lähtuti kostja poolt välja toodust. Samuti tehti päring creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse. Hageja esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisuse kohta infot üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja sissetuleku ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse punktis 2 nimetatud teave). Krediidiandja on lähtunud finantskohustuste arvestamisel laenutaotluses märgitust, kuid on jätnud välja selgitamata finantskohustuste tegeliku suuruse. Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada kõik laenutaotleja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust, et laenutaotleja on krediidivõimeline. Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet, sh kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleks krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt üldjuhul minimaalselt nõuda pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust.6 Kohus selgitab, et Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Praktikas on üksnes tarbija sissetuleku suuruse ning laenutaotluses toodud kohustuste suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta suudab ka tegelikkuses oma kohustusi tasuda. Tarbija pangakonto väljavõtte võib jätta küsimata, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (KAVS § 50 lg 4). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja seda asjaolu kohtu hinnangul tõendanud ei ole. Samuti arvestas krediidiandja kostja majapidamiskuludeks 234 eurot, kuid esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud välja selgitamata selliste kulude tegeliku suuruse, sh asjaolu, kas kostjal on ülalpeetavaid, mis suurendab samuti kostja igakuiseid kulusid. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise kohustust ning seega ka vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.7 Kuivõrd hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude, saab hageja nõuda nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud. 6
vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 määrust asjas nr 2-21-13098, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2020 otsust asjas nr 2-18-9977, p 12. 7 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)
5
8.1.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel krediiti 4000 eurot (otsuse p 5). Krediidilepingus lepiti kokku, et kostjal tuleb tagasimakseid teostada igakuiselt 15. kuupäevaks – kostja pidi krediiti koos intressiga tagastama igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimaksena 60 kuu jooksul. Seejuures ei leppinud krediidiandja ja kostja kokku konkreetses maksegraafikus, vaid selles, et kostja peab tasuma vähemalt minimaalse osamakse (1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot igakuiselt). Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud üksnes ühe makse, 2. augustil 2023, summas 68,69 eurot ning peale seda pole kostja igakuist krediidi tagasimaksmise kohustust täitnud. Krediidiandja on andnud kostjale 30. novembril 2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416 lg 1) ning selgitanud, et kui võlgnevust hiljemalt 14. detsember 2023 ei tasuta, siis ütleb krediidiandja lepingu üles (dtl 66-68, 69). Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles 15. detsembril 2023 (dtl 70, 72). Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so septembri, oktoobri ja novembri 2023 eest (VÕS § 416 lg 1). Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati e-posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 70, 46). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt üles öelnud.
8.2.Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kõik kostja tehtud tagasimaksed lugeda põhinõude tagasimakseks (VÕS § 403 4 lg 7). Kostja sai lepingu alusel krediiti 4000 eurot ning vaidlustamata asjaolude kohaselt on teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 68,69 eurot (so ainus tasutud osamakse 2. augustil 2023). Seega on hageja põhinõue põhjendatud 3931,31 euro osas (4000 – 68,69), millises ulatuses kohus hagi rahuldab. Alates 1. juulist 2023 oli VÕS § 94 järgne intressimäär 4%8. Kuivõrd hageja ütles lepingu üles 15. detsember 2023, on hageja intressinõue perioodi 3. august 2023 – 15. detsember 2023 eest põhjendatud 59,18 euro ulatuses, millises osas kohus hagi samuti rahuldab.
9.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates ülesütlemisele järgnevast päevast (16. detsember 2023) kuni hagiavalduse esitamiseni (17. jaanuar 2025) intressiga võrdses määras, so 37,8% aastas (dtl 32, 45, 50). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine, mistõttu sellest lähtuda ei saa (vt otsuse p 8). Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse täitmisega, on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud 527,57 euro ulatuses: 8
16. detsember 2023 – 31. detsember 2023 (12%), so 20,68 eurot;
Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar
6
-
1. jaanuar 2024 – 30. juuni 2024 (12,5%), so 244,36 eurot;
-
1. juuli 2024 – 31. detsember 2024 (12,25%), so 242,11 eurot;
-
1. jaanuar 2025 – 17. jaanuar 2025 (11,15%), so 20,42 eurot.
10.Hageja nõuab ka viivist põhivõlalt alates 18. jaanuarist 2025 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja selline nõue on põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel.
11.Hageja palub välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 35 euro ulatuses. Sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises on kokku lepitud teenusetingimuste punktis VI 4 ja hinnakirjas, mis on krediidilepingu osaks (dtl 46, 39, 44). Hinnakirja kohaselt võib pärast lepingu lõppemist esimese krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
Hageja selgitab nõude kujunemist järgmiselt: 8. jaanuari 2024 nõudekiri 25 eurot, 16. jaanuari pretensioon 5 eurot, 25. jaanuari 2024 hagihoiatus 5 eurot. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud 15. detsembril 2023. Seega on 35 euro ulatuses hageja nõue põhjendatud, sest nõudekirjad on saadetud VÕS § 1132 lg-t 3 järgides ning nõutav summa on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 nimetatud piirmääraga ja lepinguga.
12.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3931,31 eurot, intressi 59,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 527,57 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Rahuldamata jääb osaliselt põhivõla nõue 57,02 euro ulatuses, intressi nõue 476,67 euro ulatuses ja viivise nõue 1116,32 euro ulatuses.
13.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
15.Hageja nõuab kostjalt põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist kokku 6203,07 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja kokku 4553,06 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 73,4%, millises ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud 26,6% ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Samuti on põhjendatud hageja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot (TsMS § 172 lg 9 ls 3 ja § 484 2). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 650 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 73,4% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 477,10 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, ei 7
tekkinud. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
17.Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoha aadressiks sxxx. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada antud aadressile, kuid dokumendid tagastati (dtl 106). E-posti aadressile xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressitele edastatud dokumendid tagastati samuti kohtule (dtl 107-108). Kohus on kostjale püüdnud helistada rahvastikuregistris märgitud numbritel, kuid kostjaga ei õnnestunud ühendust saada (dtl 105). Kostjal tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Seega pole kohtul õnnestunud menetluses kostjaga kontakti saada. Kohus on tsiviilasja materjalid seetõttu kostjale kättetoimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse tegemise ajaks pole kohus tuvastanud kostja täiendavaid kontaktandmeid, mille kaudu ta võiks olla kohtule kättesaadav. Seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel ka käesolev kohtuotsus kostjale kätte toimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.