BIFENTAI Osaühingu hagi Europaint Group OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3740 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. aprilli 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Europaint Group OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Europaint Group OÜ (rk: 12179984), seaduslik esindaja Denis Amirov Vastustaja (hageja): BIFENTAI Osaühing (rk: 11089167), lepinguline esindaja Artur Pärnoja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. aprilli 2022 otsus osas, millega mõisteti Europaint Group OÜ-lt BIFENTAI Osaühingu kasuks välja võlgnevus 460 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta BIFENTAI Osaühingu nõue Europaint Group OÜ vastu 460 eurot ületavas osas rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
3.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada BIFENTAI Osaühingu hagi osaliselt ja mõista Europaint Group OÜ-lt BIFENTAI Osaühingu kasuks välja võlgnevus 460 eurot.
5.Mõista BIFENTAI Osaühingult Europaint Group OÜ kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 455 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.BIFENTAI Osaühing (hageja) esitas 07.03.2019 Europaint Group OÜ (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 14.05.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 6400 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 29.05.2019 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja 6700 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.12.2011 suulise raamatupidamisteenuse osutamise lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale raamatupidamisteenust ja kostja pidi maksma hagejale töö eest igakuiselt esitatud arvete alusel 320 eurot 14 päeva jooksul alates kättesaamisest. Hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust kuni 2017. a detsembrini. 2015.–2016. aastal jäid kostjal osad arved, kokku summas 6700 eurot, tasumata. 2015. aastal jäid tasumata arved nr 15008, 15017, 15023, 15032, 15039, 15047, 15055, 15061, 15069, 15077 ja 15078 ning 2016. aastal nr 16004, 16008, 16014, 16017, 16023, 16027, 16032, 16036, 16042 ja 16049. Kostja esindajad lubasid suuliselt kustutada võlgnevused 2017. ja 2018. aastal, kuid lubadust ei täitnud ning hiljem enam hageja meeldetuletustele ja ettepanekutele ei vastanud. 2018. aastal tegi hageja saldoteatises kahel korral ettepaneku maksta ära 2015.–2016. aastal tekkinud võlg. Kostja ühtegi vastuväidet hageja nõuetele ei ole esitanud. Seega on kostja vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg-tele 2 ja 3 nõuet summas 6700 eurot tunnistanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palus jätta hageja nõue summas 2860 eurot rahuldamata aegumise tõttu. Hageja väitel esitati arved nr 15023, 15032, 15039, 15049, 15055, 15061, 15069, 15077 ja 15078 kogusummas 2860 eurot 2015. aastal. Seega algas nende arvete 3-aastane aegumistähtaeg 31.12.2015 ja lõppes 31.12.2018. Poolte vahel oli sõlminud suuline leping raamatupidamisteenuse osutamiseks hinnaga 200 eurot kuus. Uus hind 320 eurot kooskõlastati 2016. a oktoobris ja 16.11.2016 tegi kostja makse summas 320 eurot. Enne 16.11.2016 ei saa lugeda hinda muutunuks. Hageja ei vormistanud lepingut korralikult ning poolte suhted ei olnud rangelt reguleeritud. Teenuse eest
tasumise praktika oli kujunenud järgmiselt: 2012. a jaanuarist augustini maksis kostja iga kuu, alates 2013. aastast aga 2–3 korda aastas suuremate maksetena. Kostja aktsepteeris hinna 320 eurot alates 2016. a oktoobrist ja otsustas arvete igakuise maksmise kasuks alates 2016. a novembrist. Kuna uus hind oli ebamõistlikult suur, ütles kostja lepingu alates 01.08.2017 üles.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 12. aprilli 2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis Europaint Group OÜ-lt välja BIFENTAI Osaühingu kasuks 4200 eurot. Maakohus jättis 63% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 37% kostja menetluskuludest hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue aegunud. 2015. aastal esitatud arvete aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2016. Hageja 13.11.2018 kirjast ja 26.11.2018 maksenõudest saab järeldada, et hageja andis kostjale korduvalt täiendava aja kohustuse täitmiseks. Seetõttu oli aegumistähtaeg peatunud ning pidi lõppema 31.05.2019. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 07.03.2019. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja osutas kostjale suulise käsunduslepingu alusel raamatupidamisteenust. Pooltel on vaidlus tasu suuruse ja tasumise korra üle. Kõikidel arvetel on märgitud kaubaks/teenuseks „Raamatupidamiseteenused“, summaks 320 eurot, arvete esitamise päevaks 1. kuupäev ja tasumise päevaks 14. kuupäev. Arved on esitatud eelneva kuu eest. Lähtudes arvetel märgitud ja hageja väidetud teenuse 320-eurosest summast jäid tasumata 2015. ja 2016. a eest 21 arvet kogusummas 6720 eurot. Hageja nõuab kostjalt 6700 euro väljamõistmist. Kostja ajavahemiku 01.01.–31.12.2012 pangakonto väljavõtte järgi on kostja tasunud hagejale iga kuu 200 eurot, selgituseks on arvete numbrid. 2012. a veebruaris tasus kostja 200 eurot kahel korral. Ajavahemikus 21.08.–20.12.2012 ülekandeid ei olnud ja 20.12.2012 kandis kostja hagejale 1000 eurot selgitusega „arve nr. võlg“. Hagi vastusele lisatud arvel nr 12017 on arve kuupäevaks 01.03.2012, arve tasumise päevaks 14.03.2012, arve on esitatud 02.2012 eest, kaubaks/teenuseks on „Raamatupidamiseteenused“ ja summaks 200 eurot. Arvel nr 13005 on arve kuupäevaks 01.01.2013, arve tasumise päevaks 14.01.2013, arve on esitatud 12.2012 eest, kaubaks/teenuseks on „Raamatupidamiseteenused“ ja summaks 200 eurot. Kostja ajavahemiku 01.01.–31.12.2013 pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostja tasunud hagejale kahel korral: 19.08.2013. a 1200 eurot selgitusega „arve nr. võlg“ ja 24.12.2013. a „arve võlg“. Kostja ajavahemiku 01.01.–31.12.2014 pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 10.09.2014. a 1200 eurot selgitusega „võlg“ ja 22.12.2014. a 1200 eurot selgitusega „arve nr. võlg“. Kostja ajavahemiku 01.01.–31.12.2015 pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 22.07.2015. a 1400 eurot selgitusega „arve (võlg)“ ja 15.11.2015. a 800 eurot selgitusega „arve nr. võlg“. Kostja ajavahemiku 01.01.–31.12.2016 pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 13.06.2016. a 1500 eurot selgitusega „võlg“, 16.11.2016. a 320 eurot selgitusega „arve nr 16053“ ja 13.12.2016. a 320 eurot selgitusega „arve nr 16059“. Kostja ajavahemiku 01.01.–31.12.2017 pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostja tasunud hagejale ajavahemikus 01.2017–06.2017 iga kuu 320 eurot, selgituseks on arvete numbrid. Juulis ülekannet ei olnud, augustis kanti üle 640 eurot selgitusega „arve nr 17041/17047“.
Ajavahemikus 09.2017–11.2017 ülekandeid ei olnud, detsembris kanti üle 320 eurot, selgituseks on arve number. Kohus tõlgendas poolte kokkulepet selliselt, et kokku lepiti arvete igakuises esitamises teenuse eest ja teenuse summaks oli kuni 2016. a oktoobrini 200 eurot. Kostja on tasunud ajavahemikus 2012–2016 oktoobrini teenuse eest 200 euro suuruse summa põhiselt. Tõendeid, millest järeldada, et kostja oli enne 2016. a oktoobrit nõus hinnaga 320 eurot, ei ole esitatud. Kaudselt tõendavad teenuse 200-eurost hinda ka kostja poolt võlana tasutud summad, mis on 200 euro kordsed. Hageja esitas kostjale arved igakuiselt ja kostja tasus 2012. aastal igakuiselt. Kostja ülekannete selgitused, kus märgitakse arve nr (numbrit nimetamata) ja sõna võlg, viitavad, et pooltel puudus kokkulepe tasuda teenuse eest vaid 2–3 korda aastas. Ülaltoodust lähtudes on hagi põhjendatud summas 4200 eurot (11 arvet aastal 2015 ja 10 arvet aastal 2016 teenuse summast 200 eurot kuus lähtudes).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Europaint Group OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
12.aprilli 2022 otsuse tühistamist resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista Europaint Group OÜ-lt välja BIFENTAI Osaühingu kasuks 460 eurot ja jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ning apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis kohus õigesti, et alates 2012. aastast kuni 2016. a oktoobrini oli pooltel kokkulepe raamatupidamisteenuse hinnas 200 eurot kuus. Uus hind 320 eurot kuus hakkas kehtima 2016. a novembrist ja 2017. a augustist ütles kostja hagejaga lepingu üles. Seega pidi kostja tasuma alates 2012. a jaanuarist kuni 2016. a oktoobrini 11 600 eurot (200 eurot × 58 kuud) ja alates 2016. a novembrist kuni 2017. a juulini 2880 eurot (320 eurot × 9 kuud). Kokku pidi kostja käsunduslepingu kehtivuse ajal hagejale tasuma 14 480 eurot. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et ajavahemikus 01.01.2012– 31.12.2017 on hagejale tasutud 14 020 eurot. Järelikult kostja võlg ei saa olla suurem kui 460 eurot. Kohtu järeldus, et hagi on põhjendatud summas 4200 eurot (11 arvet aastal 2015 ja 10 arvet aastal 2016 teenuse summast 200 eurot kuus lähtudes) jääb arusaamatuks. Kohus on tasumisele kuuluvat summat määrates jätnud varem tasutud summad arvestamata.
5.BIFENTAI Osaühing vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt nõudis hageja 2015. ja 2016. a 21 arve tasumist arvestusega 320 eurot kuus (11 arvet aastast 2015 ja 10 arvet aastast 2016), kokku 6700 eurot. Poolte vahel ei toimunud vaidlust selle üle, kui palju pidi kostja maksma hagejale perioodi 01.01.2012 kuni 04.12.2017 eest kokku. Kostja nõuab apellatsioonkaebuses, et 2015. ja 2016. a arved loetaks tema poolt tasutuks. Kuna kostja ei esitanud esimese astme kohtus vastuhagi ega tasaarvestusavaldust, ei oma need vastuväited ja tõendid asjas tähtsust. Kostja on kaebuses valesti märkinud, et novembrist 2016 oli teenuse tasu 320 eurot kuus. Kostja arvestused esitatud tabelis on vastuolus objektiivsete andmetega. Kostja märgib tabelis, et arved esitati kuni novembrini 2016 summas 200 eurot kuus. Tegelikult esitati arved veebruarist 2013 kuni oktoobrini 2016 summas 320 eurot kuus. Tabelis märgitakse 2016. a kohta, et mai 2016 arve 200 eurot tasuti kahes osas – 13.06.2016. a 100 eurot ja 02.08.2017. a 100 eurot. Mai 2016 arve number on 16023. Panga väljavõttest
nähtub, et 02.08.2017 kandis kostja hagejale 640 eurot selgitusega „arve nr 17041, 17047“. Arved nr 17041 ja 17047 esitati 2017. a juuli ja augusti eest summas 320 eurot kuus. Kostja kinnitab, et arve juuni 2016 eest tasuti 02.08.2017. Juuni 2016 arve number on 16027. Panga väljavõttelt on näha, et 02.08.2017 tasus kostja hagejale 640 eurot selgitusega „arve nr 17041, 17047“. Kostja kinnitab, et juuli 2016 arve 200 eurot tasuti 02.08.2017 summas 20 eurot ja 04.12.2017 summas 180 eurot. Juuli 2016 arve number on 16032. 04.12.2017 ülekande 320 eurot selgitus on arve nr 17049, mis on augustis 2017 esitatud arve. Kostja kinnitab, et tasus 04.12.2017 augusti 2016 arve eest 140 eurot. Augusti 2016 arve number on 16036. 04.12.2017 ülekande selgitus on arve nr 17049. Kostja märgib, et 2017. a augusti ja septembri arved on tasutud augustis 2017 ja detsembris 2017. Seega on kostja arvestanud sama summat kaks korda. Kostja märgib, et 2015. a arvete tasumine toimus 2015. aastal ja 2016. a arvete tasumine 2016. aastal. Kostja ülekanded 2015. aastal 2200 eurot teostati 2014. a võlgade kustutamiseks ja 2016. a ülekanded 1500 eurot 2014. ja osaliselt 2015. a võlgade kustutamiseks. Kostja väidab, et perioodi november 2016 kuni august 2017 eest tasus ta 2880 eurot, kuid pangaväljavõtete järgi tasus ta 2880 eurot ainult 2017. a arvete eest (esimene ülekanne 19.01.2017 ja viimane 04.12.2017). 2017. a maksetel on märgitud arve numbrid. Kostja märgib, et 2012. a arvete eest tasus ta 2600 eurot. See summa ei ole õige. 02.02.2012 ülekanne ei ole seotud vaidlusaluse lepinguga. Hageja ei saa esitada kohtule arvet 2011. a eest, kuna see on hävitatud (raamatupidamisdokumentide säilitusaeg on 7 aastat). 2012. a maksete osas poolte vahel eelnevalt vaidlust ei olnud. Samuti pidi kostja 2012. aastal osutatud teenuse eest üle kandma 2400 eurot (200 eurot × 12 kuud), kuid tegelikkuses kandis 2600 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus 460 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude võlgnevuse 460 eurot ületavas osas rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Asja materjalide kohaselt osutas hageja kostjale alates 2012. a suuliselt sõlmitud lepingu alusel raamatupidamisteenuseid. Kostja on jätnud tasumata 21 arvet 2015. a ja 2016. a eest ning hageja nõudis kostjalt 6700 euro väljamõistmist lähtudes igakuulisest teenuse hinnast 320 eurot. Maakohus tuvastas, et vaidlusalusel perioodil (s.o 2015. a kuni 2016. a) oli teenuse hinnaks 200 eurot kuus ning rahuldas hagi 4200 euro ulatuses (21x200). Hageja ei ole maakohtu otsust (sh teenuse hinda vaidlusalusel perioodil) vaidlustanud.
8.Maakohus ei ole tuvastanud lepingu kehtivuse aega ning ringkonnakohtu hinnangul on see üheks põhjuseks, miks maakohus hagi ebaõiges ulatuses rahuldas. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale raamatupidamisteenuseid kuni 2017. a detsembrini. Seejuures ei ole hageja tuginenud ühelegi tõendile. Vastuses hagiavaldusele kinnitas kostja, et leping kehtis ja teenuseid osutati kuni 01.08.2017, kuna ta ütles lepingu alates 01.08.2017. a üles. Nimetatud kostja seisukohta hageja oma vastuses kostja vastusele ei vaidlustanud. Samas on hageja märkinud, et pärast lepinguliste suhete lõppemist käis kostja 2017. a septembris tema juures dokumentidel järel. Selline hageja selgitus kinnitab samuti kostja seisukohta, et pooltevaheline leping lõppes 01.08.2017. a.
9.Vastuses hagiavaldusele kinnitas kostja, et teenuse hind 200 eurot kuus kehtis kuni 2016. a oktoobrini ning ta aktsepteeris teenuse hinda 320 eurot kuus alates 2016. a novembrist. Maakohus on hagi rahuldamisel sellest kostja seisukohast ka lähtunud. Samas ei ole täpne maakohtu seisukoht (vt kohtuotsuse lk 10), kus maakohus märkis, et teenuse hind 200 eurot kuus kehtis kuni 2016. a oktoobrini. Maakohtu menetluse kestel oli hageja seisukohal, et teenuse hind oli juba 2015. a 320 eurot kuus ning seega maakohtu seisukoht teenuse hinna 200 euro kohta kuus kuni 2016. a oktoobrini ei põhine poolte poolt esitatul.
10.Kostja kinnitas vastuses hagiavaldusele, et lepingu kehtivuse jooksul, s.o 2012 kuni 01.08.2017, on ta tasunud hagejale 14 020 eurot ning hageja nõue ei ole seetõttu põhjendatud. Nimetatud kostja seisukohta hagejale 14 020 euro tasumise kohta kinnitavad kostja konto väljavõtted (vt kostja hagiavalduse vastuse lisad nr 3-8). Maakohtu ei ole põhjendanud, miks ta nende tõenditega ei arvesta. Isegi juhul, kui pooltel oli kokkulepe tasuda arved igakuiselt, ei anna kostja poolt selle kokkuleppe rikkumine ja arvete tasumine 2-3 korda aastas alust jätta kostja poolt tasutud summad vaidluse lahendamisel arvestamata. Asja materjalide kohaselt ei ole hageja vaielnud vastu kostja poolt talle 14 020 euro tasumisele. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjal oleks olnud hageja eest lisaks vaidlusalusele lepingule muid kohustusi. Hageja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väide, et kostja poolt tasutud summasid saaks arvestada juhul, kui kostja oleks esitanud vastuhagi või tasaarvestuse avalduse, ei ole asjakohane. Kostja maksekorraldused (vt hagiavalduse vastuse lisad nr 3-8) tõendavad, et ta on tasunud hagejale kokku 14 020 eurot. Lepingu kehtivuse jooksul pidi kostja tasuma hagejale kokku 14 480 eurot (2012. a kuni 2016. a oktoober (kaasa arvatud) 58 kuu eest 11 600 eurot lähtudes teenuse hinnast 200 eurot kuus ning 2016. a november kuni 2017. a juuli (kaasa arvatud) 9 kuu eest 2880 eurot lähtudes teenuse hinnast 320 eurot kuus). Seega on kostja võlgnevus hageja ees 460 eurot (14 480-14 020) ning selles osas tuleb hagi rahuldada.
11.Lähtudes kostja taotlusest tuleb menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 455 eurot ning seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb kostja tasutud riigilõiv 455 eurot hagejalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.