2-19-107116/38 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kostja juhatuse liige nimetas hagejale lepingus märgitud kontaktisikute kontaktandmeid -A S, kes saatis hagejale raamatupidamise dokumente tavaliselt tavapostiga või siis tõi isiklikult kohale. Kostja seaduslik esindaja A K kontakteerus hageja esindajaga ka ise. Alates 2013. aastast hakkasid kostjal tekkima hageja ees võlgnevused, mille kostja on mõne aja möödudes kustutanud. 2015-2016. aastast said osa kostja arvetest tasutud, osad jäid tasumata. 2015. aastal jäid kostja tasumata arved: nr 15008, mis said kostja esindajad kätte isiklikult 2015. a veebruarikuus, nr 15017 sai kostja esindaja kätte isiklikul 2015. a märtsikuus, nr 15023 said kostja esindajad kätte isiklikult 2015. a aprillis, nr15032 said kostja esindajad kätte isiklikult 2015. a maikuus, nr 15039 said kostja esindajad kätte isiklikult 2015. a juunikuus, nr 15047 said kostja esindajad kätte isiklikult 2015. a juulikuus, nr 15055 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 15061 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 15069 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 15077 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 15078 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, 2016. aastal kostja jättis tasumata arved: nr 16004, mis oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 16008 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 16014 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 16017 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 16023 said kostja esindajad kätte isiklikult 2016. a maikuus, nr 16027 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 16032 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 16036 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 16042 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, nr 16049 oli esitatud kostjale e-posti kaudu, kogusummas 6700 eurot. Kostja raamatupidamise pearaamatu väljavõte kinnitab, et ülaltoodud arved jättis kostja tasumata. Arved nr 16023, 15047, 15039, 15032, 15023, 15017, 15008 said kostja esindajad kätte isiklikult kohtumisel Sillamäe linnas, kui arvetel märgitud kuude keskpaiku tõid hagejale oma ettevõtte finantsdokumente. Hageja täitis oma lepingulisi kohustusi õigeaegselt ja kvaliteetselt. 2015-2016 Europaint Group OÜ raamatupidamise pearaamatusse märgitud andmed töödeldud arvete kohta kinnitavad, et hageja tegi tööd kostja kasuks vastavalt sõlmitud lepingu tingimustele, sh nende kuude jooksul, mis jäid kostja poolt maksmata. Käibearuanded on osa kostja raamatupidamise pearaamatust. Need aruanded näitavad, kui suur töö on hageja ära teinud nende kuude jooksul, mille eest jättis kostja maksmata. Peale selle, kui hageja hakkas esitama kostjale pretensioone korrapäratute arvete maksete eest, on Kostja esindajad, sealhulgas ka juhatuse liige, lubanud suuliselt (telefoni teel ja isiklikult) kustutada võlgnevuse 2017., 2018. aastal, kuid oma lubadust ei täitnud. Võlgnevuse kustutamise kohta kirjalikele nõudekirjadele vastati üksnes suuliselt, telefoni teel, kohustudes kustutada võlgnevus. Nõudekirjad esitati kostja e-postile.

Hageja tegi kostjale ettepaneku sõlmida täiendavat lepingut juhatuse liikmete isikliku vastutusega, tegi ettepaneku koostada võlgnevuse kustutamiseks täiendavat tähtaega. Kostja ei reageerinud nendele ettepanekutele. Hageja on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi maksmata arvete kohta (maksmata arvete nimekiri). Kostja ei reageerinud nõudmistele. Võlgnevuse kustutamise kohta viimatisele 13.11.2018. a nõudekirjale kostja esindajad samuti ei vastanud ja telefonikõnedele nad samuti enam ei vastanud. Kõik arved, nõudekirjad võlgnevuse kustutamiseks olid saadetud kostja ametlikule e-postile (märgitud on äriregistri väljatrükis) ja üks nõudekiri tähitud kirjaga. Seega, olles jätnud maksmata tehtud töö eest, mida hageja teostas kostja kasuks 2015. aastal ja 2016. aastal, rikkus kostja lepingu tingimusi, tekitas hagejale materiaalse kahju 6700 euro ulatuses ja alusetult hageja arvelt rikastus. Hageja leiab, et kostja avaldas oma vastuses Pärnu Maakohtule valeinfo selle kohta, et alates 2017. a aprillist ei olnud poolte vahel lepingulisi suhteid ja et kostjal ei ole avaldaja ees võlgu. Hageja osutas kostjale raamatupidamisteenuseid kuni 2017. a detsembrini, mille kinnitab hageja arveldusarve pankaväljavõte. Võlg on leidnud tõendamist hagiga koos esitatud tõenditega. 2018. aastal on hageja saldoteatises kahel korral teinud ettepaneku maksta ära 2015-2016. a tekkinud võlgnevus. Saldoteatised on kostjale esitatud e-posti kaudu. Igas saldoteatises on hageja teinud kostjale ettepaneku kinnitada antud saldo või teatada erinevustest hiljemalt posti teel, faksiga või e-postiga. Hageja hoiatas kostjat, et tähtajaks mitteteatamise korral loetakse eeltoodud saldo nende poolt aktsepteerituks. Kostjale oli antud vastuse esitamiseks pikaajalised tähtajad. Кostja selle tähtaja jooksul (28.02.18 ja 15.09.18) võlgnevust ei tasunud. Kuna kostja sai nõuded kätte, ühtegi kostja vastuväidet nendele nõuetele ei saabunud, pakkumusele mõistliku aja jooksul ei vastatud, siis hageja leiab, et vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Hageja leiab, et seega on kostja vastavalt VÕS § 20 lg-te 2 ja 3 nõuetele 2015. a ja 2016. a nõuded aktsepteerinud ja tunnistanud nõuet summas 6700 eurot. Kohus 5. augusti 2019. a määrusega võttis hagi menetlusse.

Kuna uus hind 320 eurot kuus oli ebamõistlikult suur võrreldes töömahuga, leidis kostja raamatupidamisteenused teiselt hankijalt – X-Ehitus OÜ hinnaga 80 EUR (näidiseks – arve nr 643) ja ütles hageja teenused üles alates 01.08.2017. Vaatamata sellele, et ajavahemikul 2012-2017 maksis kostja hagejale raamatupidamisteenuste eest välja kokku 14 020 eurot, ei andnud hageja kostjale üle mitte ühtegi teenuste osutamise käigus hageja koostatud raamatupidamisdokumenti, v.a mõned arved oma teenuste eest, kusjuures osa nii nimetatud arvetest sai kostja kätte alles koos hagiavaldusega. Puuduva raamatupidamisarvestuse taastamiseks pidi X-Ehitus OÜ spetsialist uuesti vormistama 2017. aasta raamatupidamisdokumente, mille eest on kostja välja maksnud kokku 523 eurot. Kostja rõhutab, et raamatupidamisarvestuse eest ajavahemikul 2017. aasta jaanuarist augustini tasus kostja hagejale 3500 eurot. Nimetatud töö kostjale üle ei antud. Lepingu täitmise käigus saadud töötulemused ei vasta kvaliteedinõuetele ja sisalduvad vigu, näiteks: -hageja lisas „Реестр неоплаченных счетов“ (BIFENTAI LISA 11.1 tasumata arvete nimekiri on märgitud arved nr 16059 ja nr 16053 kostja võlana, kusjuures nimetatud arvete maksmist summas 640 eurot nõuab hageja välja käesolevas menetluses. Kostja juhib tähelepanu, et hageja teise dokumendi järgi on arved nr 16059 ja nr 16053 tasutud. Mainitud arvete tasumist tõendab ka kostja esitatud pangaväljavõte; -hageja lisas „Saldoteatis“ on märgitud keegi „VVT GRUPP OÜ“; -hageja poolt Äriregistrile esitatud 2016. majandusaasta raamatupidamisbilansi järgi on reas „Nõuded ja ettemaksed“ seisuga 31.12.2016 märgitud 164 175 eurot ja reas „Võlad ja ettemaksed“ seisuga 31.12.2016 märgitud 107 286 eurot. 2017. majandusaasta raamatupidamisbilansi ettevalmistamisel ei leidnud X-Ehitus OÜ spetsialist nimetatud summade kinnitust: vaatamata sellele, et kostjal ei olnud 2017. aastal olulist majandustegevust, on reas „Nõuded ja ettemaksed“ seisuga 31.12.2017 märgitud 30 862 eurot ja reas „Võlad ja ettemaksed“ seisuga 31.12.2017 märgitud 17 956 eurot. Kostja raamatupidamisarvestuse kohaselt ei ole kostjal olemas võlgu hageja ees. Aegumine Hageja väidab, et arved nr 15023, 15032, 15039, 15049, 15055, 15061, 15069, 15077 ja 15078 kogusummas 2860 eurot esitati 2015. aastal. Seega algas nimetatud arvete aegumistähtaeg 31. detsembril 2015. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega lõppes nimetatud arvete aegumistähtaeg 31. detsembril 2018. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale 07.03.2019, s.o aegumistähtaja möödumisel, järelikult kostja nõue on osaliselt (summas 2860 eurot) aegunud. Kostja palub jätta hagiavalduse summas 2860 eurot rahuldamata aegumise tõttu. Sisulised vastuväited Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenuseid alates 2012. aastast vastavalt suulisele lepingule. Vaidlus seisneb teenuse hinnas. Hageja väidab, et „töö eest pidi kostja maksma hagejale igakuiselt arvete alusel 320 eurot“. Nimetatud väide tõendamiseks esitab hageja enda koostatud ja trükitud: arved, saldoteatised, väljavõte pearaamatust „Оборотно-Сальдовая ведомость“ ja nõudekirjad. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja esitatud dokumentaaltõendites puudub igasugune kostja tahteavaldus, mis võiks tõlgendada nõustumusena teenuse hinnaga 320 eurot: arved, saldoteatised ja nõudekirjad on kostja jätnud aktsepteerimata; „Оборотно-Сальдовая ведомость“ ei sisalda mingit arusaadavat informatsiooni hagieseme suhtes, v.a lisa „BIFENTAI LISA 1 EPG volg kokku.pdf (1/2)“ ja „BIFENTAI LISA 1 EPG volg kokku.pdf (2/2)“, kus hageja muuhulgas tunnistab, et arved nr 16059 ja nr 16053 on tasutud. 5(16)

Kostja arvab, et mitte ükski hageja esitatud dokument ei tõenda hageja väidet, et pooled leppisid kokku teenustasu hinnas 320 eurot kuus. Hoopis tõendavad kostja esitatud dokumendid, et Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku igakuises 200 euro suuruses teenustasus. Hageja esitas kostjale arved nimetatud suuruses ja kostja tasus teenuste eest, olles arvestatud kuutasu 200 eurot 2012–2016. aastate jooksul. Niisugune olukord rahuldas hagejat, kuna ta oli teenuste osutamas jätkuvalt. Pole mõistlik eeldada, et hageja jätkaks teenuste osutamist viie aasta jooksul ebarahuldavatel tingimustel. Kokkuleppel lepingu muutmiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida saab väljendada ka tegudega. Selliseks teoks võib lugeda kostja poolt 16.11.2016 tehtud makse summas 320 eurot. Seega, enne 16.11.2016 teenusehinda ei saa lugeda muutunuks, sest kostja ei andnud oma käitumisega alust arvata, et ta on lepingu muutmisega nõus olnud. Seevastu on kostja esindaja andnud enne 2016. aasta oktoobrit isiklikul kohtumisel hagejale nõusoleku Lepingus kokkulepitud hinna maksmiseks, s.o 200 eurot kuus. Seega võib lugeda, et pooled leppisid kokku uues teenusehinnas 320 eurot kuus alates 2016. aasta oktoobrist. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud Leping on sisuliselt käsundusleping. Ei saa lugeda lojaalseks käitumiseks olukorda, kus hageja valmistab kostja sisemised raamatupidamisdokumendid selleks, et kasutada neid kostja vastu. Käesoleva vastuses välja toodud asjaolud viitavad hageja hooletusele oma kutsetegevuses. 2017. aasta raamatupidamisbilansis näidatud summad ei leidnud kinnitust: kostjalt ei nõutud summas 133 000 euro suuruste kohustuste täitmist, 89 000 euro suuruseid võlgnikke ka ei leitud. Mainitud asjaolud tõendavad, et hageja esitatud raamatupidamisdokumendid ei kajasta kostja tegelikku finants- ja majandusolukorda. Hageja keeldumine raamatupidamisdokumentide kostjale edastamisest tõi kaasa vähemalt kaks probleemi: uuel raamatupidajal on tekkinud olulised raskused raamatupidamisarvestuse alustamisega algarvude puudumise tõttu; kostjal puudub täielik ettekujutus oma majandus- ja finantstegevuse olukorrast ajavahemikul 2012–2017. Kostja rõhutab, et kõik võimalikud kahjud, mis võiksid selle tõttu tekkida, kuuluvad hüvitamisele hageja arvelt. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa nõuda tasu oma töö eest.

et raamatupidamisteenuste maksumus on 80 eurot kuus, siis enne 2013. aastat kuine 200 euro suurune maksumus ei ole loogiline. Hageja leiab, et pärast lepinguliste suhete lõppemist 2017. a septembris käis kostja esindaja Sillamäel ja sai hageja käest tema nõutud dokumendid. Kui mingid dokumendid olid väljastamata, siis kostjal oli õigus ja võimalus nõuda neid dokumente ning sellega isegi kohtusse pöörduda. Kostja kahe aasta jooksul seda ei teinud. Seetõttu on kostja väited selle kohta, et mitte kõik raamatupidamise dokumendid olid kostjale tagastatud, paljasõnalised. Hageja tunnistab, et 2017. aastal maksis kostja hagejale 2880 eurot. Kostja esitatud pangaväljavõtted tõendavad, et kostja on pea alati maksnud võlgnevusi eelnevate ajavahemike eest ja need väljavõtted ei saa tõendada seda, et igakuised maksed 2013-2016. a raamatupidamisteenuste osutamise eest on 200 eurot. Ja nimelt: Kostja 2013. a pangaväljavõtte järgi hageja selgitab: Hageja 2013. a pangaväljavõttel on kostjalt saadud raha 1800 eurot kahe osamaksena: 19.08.2013 – 1200 eur (selgitus: arve nr võlg) 27.12.2013 – 600 eur (selgitus: arve nr võlg). Kõne all olev summa 1800 eurot on suulisel kokkuleppel kostja esindajaga (juhatuse liige) jäetud võlgnetavate arvete 13005, 13006, 13013, 13020, 13025, 13030 tasumiseks. Küll tõendavad seda dokumendidki. Kostja raamatupidamise pearaamatu väljavõttest nähtub, et nende arvete vastas olevatel ridadelt selgub, et võlgnevus pärast tasumist puudub. Pearaamatu kuupäevade järgi tehtud väljavõttest võib näha võlgnevuse kustutamist kuupäevade järgi. Kostja 2014. a pangaväljavõtte järgi hageja selgitab, et hageja 2014. a pangaväljavõttel on kostjalt kätte saadud raha 2400 eurot kahe osamaksena: 11.09.2014 –1200 eur (selgitus: arve nr võlg) 22.12.2014 – 600 eur (selgitus: arve nr võlg). 2400 eurot on suulisel kokkuleppel kostjaga (juhatuse liige) jäetud võlgnetavate arvete 13035, 13036, 13042, 13043, 13048, 13053, 14002, 14006 (osaliselt) tasumiseks. Kostja raamatupidamise pearaamatu väljavõtte nende arvete vastas olevatel ridadelt nähtub, et võlgnevus pärast tasumist puudub. Ja Lisa 6 (raamatupidamise pearaamatu väljavõte kuupäevade järgi) – võib näha võlgnevuse kustutamist kuupäevade järgi. Kostja 2015. a pangaväljavõtte järgi hageja selgitab: Hageja 2015. a pangaväljavõttel on kostjalt kätte saadud raha 2200 eurot kahe osamaksena: 22.07.2015 – 1400 eur (selgitus: arve nr võlg) 16.11.2015 – 800 eur (selgitus: arve nr võlg). 2200 eurot on suulisel kokkuleppel kostjaga (juhatuse liige) jäetud võlgnetavate arvete 14006 (jääk), 14008, 14015, 14023, 14024, 14031, 14036, 14044 (osaliselt) tasumiseks. Kostja raamatupidamise pearaamatu väljavõttest nähtub, et võlgnevus pärast tasumist puudub. Ja Lisa 9 (raamatupidamise pearaamatu väljavõte kuupäevade järgi) – võib näha võlgnevuse kustutamist kuupäevade järgi. Kostja 2016. a pangaväljavõtte järgi Hageja selgitab: Hageja pangaväljavõttel (Lisa 10) on kostjalt kätte saadud raha 2140 eurot kolme osamaksena: 13.06.2016 – 1500 eur (selgitus: arve nr võlg) 16.11.2016 – 320 eur (selgitus: arve nr 16053) 13.12.2016 – 320 eur (selgitus: arve nr 16059). 7(16)

poolt igakuiselt esitatud andmete alusel hageja töötles finantsdokumente, pidas kostja raamatupidamise pearaamatut, arvestas makse, esitas Jäätmearuandeid (kord aastas) metalli aastakäibe kohta, koostas majandusaasta aruandeid, registreeriti Maksuametis töötajaid, teavitati töötajate arvele võtmisel, vormistati Haigekassat töövõimetuslehti, koostati töötasu aruandeid (TSD vorm) ja igakuiselt käibedeklaratsioone (KMD vorm). Töö eest pidi kostja maksma hagejale igakuiselt esitatud arvete alusel 320 eurot, mille kostja pidi tasuma 14 päeva jooksul alates kättesaamist. Kostja vormistas hageja juhatuse liikmele (S B`le) juurdepääsu arvetele, sisestas kande Äriregistrisse ja Maksuametisse S. B`i õiguse kohta esitada dokumente. Kostja ei vaielnud vastu, et pooled sõlmisid suulise lepingu raamatupidamisteenuste osutamiseks ja selle tingimustele, v.a tasu suurusele teenuse eest. Hageja väitel lepiti kokku teenuse eest igakuises tasus 320 eurot. Kostja väitel lepiti pooled kokku teenuse tasus enne 16.11.2016. a 200 eurot. Enne 16.11.2016 teenusehinda ei saa lugeda muutunuks, sest kostja ei andnud oma käitumisega alust arvata, et ta oleks lepingu muutmisega nõus olnud. Seevastu andis kostja esindaja enne 2016. aasta oktoobrit isiklikul kohtumisel hagejale nõusoleku Lepingus kokkulepitud hinna maksmiseks, s.o 200 eurot kuus. Seega võib lugeda, et pooled leppisid kokku uues teenusehinnas 320 eurot kuus alates 2016. aasta oktoobrist. Poolte lepingu tingimused viitavad käsunduslepingu sõlmimisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kuna hageja tugineb lepingust tulenevale igakuisele 320 euro suurusele tasule, peab ta kostja vastuväidete esitamise tõttu tasu suurust tõendama. Lahendamata taotlused TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Esmalt lahendab kohus hageja lahendamata taotlus istungi määramiseks ja X X tunnistajana ülekuulamiseks. Taotlus põhjendatakse selliselt, et tunnistajale on teada asjas tähtsust omavad asjaolud. X X töötas OÜ-s Bifentai raamatupidajana ka aastatel 2013–2017. Ta on valmis kohtule selgitama, millistel tingimustel sõlmiti hageja ja kostja vahelist lepingut, millised olid raamatupidamisteenuste eest tasumise kokkulepped hageja ja kostja vahel, kuidas olid läbirääkimised kostja võlgade tasumise üle käimas. Vastavalt TsMS § 238 lg 1 esimesele lausele võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 251 lg 1 alusel võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Poolte vahel pole vaidlust, et nende vahel sõlmiti suuline käsundusleping. Lepingute sõlmimine kuulub äriühingu seaduslike esindajate pädevusse. Seeläbi, millistel tingimustel sai leping sõlmitud, millised olid teenuste eest tasumise kokkulepped, saavad teada ikka poolte seaduslikud esindajad. Seda, kuidas käisid läbirääkimised kostja võlgade tasumise üle, saab tõendada teiste tõenditega (nt poolte kirjavahetus, arve tasumine jne), mille kohta on asjas tõendeid esitatud. Hageja taotlusest ei nähtu, et just tunnistaja on osutanud kostjale raamatupidamisteenust. Poolte vahel on vaidlus suulise käsunduslepingu tingimuste üle ning asjas tekib olukord, kui hageja 10(16)

seletused lepingu tingimuste kohta on kostjapoolse nendesamade asjaolude kohase seletusega vastuolus. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega ei ole võimalik sellist olukorda lahendada mitte. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p-de 1–5 alusel on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Kohus peab koosvõetud kõiki esitatud tõendeid hinnates tõlgendama võlaõigusseaduse (VÕS) §st 29 seisukohalt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimused. Eelneva alusel on kohus arvamusel, et taotletud tunnistaja ülekuulamine ei ole põhjendatud ja vajalik. Kuna mõlemad osapooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja tunnistaja ülekuulamise taotlus ei ole ikka põhjendatud, ei pidanud kohus arutama asja kohtuistungil. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Aegumine Kostja palub jätta hageja nõude summas 2860 eurot rahuldamata aegumise tõttu. Taotluse põhjenduste kohaselt hageja väidab, et arved nr 15023, 15032, 15039, 15049, 15055, 15061, 15069, 15077 ja 15078 kogusummas 2860 eurot esitati 2015. aastal. Seetõttu algas nimetatud arvete aegumistähtaeg 31. detsembril 2015. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega lõppes nimetatud arvete aegumistähtaeg 31. detsembril 2018. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 07.03.2019, s.o aegumistähtaja möödumisel, järelikult on hageja (märgitud ekslikult kostja) nõue osaliselt (summas 2860 eurot) aegunud. Hageja ei väljendanud seisukohta aegumise kohaldamise taotluse kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Riigikohus on 27.05.2015. a otsuse nr 3-2-1-44-15 p-s 12 asunud seisukohale, et TsÜS § 147 lg 3 teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega (Riigikohtu 12. novembri 2008. a otsus nr 32-1-95-08, p 11). Nii võib see olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast. Hagiavalduse kohaselt jäid 2015. aastal kostja poolt tasumata arved: 11(16)

- nr 15008 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a veebruaris); - nr 15017 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a märtsis); - nr 15023 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a aprillis); - nr 15032 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a mais); - nr 15039 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a juunis); - nr 15047 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a juulis); - nr 15055 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu); - nr 15061 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu); - nr 15069 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu); - nr 15077 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu); - nr 15078 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu). Kuna kostja esitas aegumise kohaldamise taotluse ja põhjendab aegumise just TsÜS § 147 lg 3 teises lauses sätestatuga, loeb kohus, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale aastal 2015 vähemalt kostjapoolses aegumise kohaldamise taotluses toodud arved. Muidu oleks kostjapoolne taotlus viitega TsÜS § 147 lg 3 teises lauses sätestatule ebaloogiline. Kohus on seisukohal, et kõikide 2015. aastal esitatud arvete aegumistähtaeg hakkas kulgema TsMS § 147 lg 3 teise lause kohaselt 1. jaanuaril 2016 kell 00.00 ja oleks lõppenud 31. detsembril 2018 kell 24.00. Iseenesest on õige kostja viide TsÜS § 160 lg-le 1, mille kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 07.03.2019. Ent seaduses on aegumise katkemist ja peatumist ette nähtud. TsÜS § 167 lg 2 järgi on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Tulenevalt § 168 lg-st 1 ei arvestata aega, mille kestel aegumine oli peatunud, aegumistähtaja hulka. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Kohtule on esitatud hageja 13.11.2018 maksenõue kostjale (dtl 36, tõlge dtl 153), mille kohaselt teatab hageja kostjale, et tänase päeva (ehk 13.11.2018) seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 6700 eurot. Et kostja võttis endale kohustuse kustutada võlgnevus kuni 2017. a lõpuni. 18.10.2018 kohustus kostja alustama võlgnevuse kustutamist 2018. a oktoobris ja kustutama selle kuni 2018. a lõpuni. Hageja kirjast on kohtul järeldada, et hageja korduvalt andis kostjale täiendava aja kohustuse täitmiseks, mistõttu on aegumistähtaeg peatunud TsÜS § 167 lg-st 2 tulenevalt. Kirjast ei selgu, mil peatus aegumistähtaeg esimest korda TsÜS § 168 lg 1 kohaselt. Seega, alates 01.01.2016 kolmeaastasest aegumistähtajast on 01.01.2018 seisuga kaks aastat möödas. Kirja kohaselt kohustus kostja 18.10.2018 alustama võlgnevuse kustutamist 2018. a oktoobris ja kustutama selle kuni 2018. a lõpuni. 01.01.2018 kuni 2018. a oktoobrini on ülejäänud üheaastasest aegumistähtajast möödunud üheksa kuud ja jäi kolm kuud üle. Hageja 26.11.2018 maksenõudest (dtl 57, tõlge dtl 64) nähtuvalt teatab hageja kostjale poolte vahel 26.11.2018 toimunud telefonivestluse tulemusel, et on nõus pikendama kostjale võlgnevuse maksmise tähtaega veel kaheks kuuks (s.t 2019. a veebruari lõpuni). 12(16)

Ülaltoodu alusel hakkas ülejäänud kolmekuuline aegumistähtaeg kulgema alates 01.03.2019 ja pidi lõppema 31.05.2019. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 07.03.2019. Eelneva tõttu leiab kohus, et 2015. aastal esitatud arvete tasumise nõude esitamise tähtaeg ei ole möödunud ja hageja nõue ei ole aegunud. Asja lahendamine Poolte vahel puudub vaidlus, et suulise käsunduslepingu alusel osutas hageja kostjale raamatupidamisteenust raamatupidamisprogrammi «1C Raamatupidamine Eestis V8» kaudu. Poolte vahel on vaidlus töö eest tasumise suuruse ja korra üle. Hageja väitel sõlmisid pooled suulise raamatupidamisteenuste osutamise lepingu 30.12.2011. Kokkulepitud töö eest pidi kostja igakuiselt esitatud arvete alusel tasuma hagejale 320 eurot 14 päeva jooksul alates arve kättesaamisest. Kostja väitel lepiti pooled kokku teenuse tasus enne 16.11.2016. a 200 eurot. Enne 16.11.2016 teenusehinda ei saa lugeda muutunuks, sest kostja ei andnud oma käitumisega alust arvata, et ta oleks lepingu muutmisega nõus olnud. Seevastu andis kostja esindaja enne 2016. aasta oktoobrit isiklikul kohtumisel hagejale nõusoleku Lepingus kokkulepitud hinna maksmiseks, s.o 200 eurot kuus. Seega võib lugeda, et pooled leppisid kokku uues teenusehinnas 320 eurot kuus alates 2016. aasta oktoobrist. Näiteks on hageja teenuste maksmise osas poolte vahel välja kujunenud järgmine praktika: 2012. aasta jaanuarist augustini maksis kostja iga kuu, alates 2013. aastast aga 2-3 korda aastas suuremate osadena. Kostja aktsepteeris uue hinna 320 eurot alates 2016. aasta oktoobrist ja otsustas arvete igakuise maksmise kasuks alates 2016. aasta novembrist. VÕS § 8 lg 1 järgi on lepinguks tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seadus ei näe käsunduslepingu kindlaks määratud vormi ette, s.t leping võib sõlmitud olla nii kirjalikult kui ka suuliselt. Kuid suulise lepingu korral peavad lepingupooled, eriti kui nad on äriühingud, aru saama, et vaidluse tekkimisel on neil kohustus lepingu tingimusi tõendada. Kuna poolte vahel oli suuline leping ja nende vahel on vaidlus lepingu tingimuste üle, tuleb kohtul poolte käsunduslepingu tingimusi tõlgendada osapoolte esitatud faktiväidete ja tõendite alusel. VÕS § 29 lg 1 esimesest lausest tulenevalt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 5 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 13(16)

5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Hagiavalduse kohaselt jäid kostja poolt 2015. aastal tasumata arved: - nr 15008 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a veebruaris), dtl 282; - nr 15017 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a märtsis), dtl 279; - nr 15023 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a aprillis), dtl 276; - nr 15032 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a mais), dtl 273; - nr 15039 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a juunis), dtl 270; - nr 15047 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2015. a juulis), dtl 267; - nr 15055 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 263; - nr 15061 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 261; - nr 15069 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 285; - nr 15077 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 287; - nr 15078 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 255. 2016. aastal kostja poolt jäid tasumata järgmised arved: - nr 16004 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 209; - nr 16008 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 211; - nr 16014 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 213; - nr 16017 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 215; - nr 16023 (kostja esindajad said arve isiklikul kätte 2016. a mais); - nr 16027 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu); - nr 16032 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 217; - nr 16036 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 221; - nr 16042 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 223; - nr 16049 (arve oli esitatud kostjale e-posti kaudu), dtl 225. Kõikides arvetes on märgitud kaupa/teenuseks „Raamatupidamiseteenused“, summaks 320 eurot. Arvete esitamise päevaks on märgitud esimene kuupäev ja tasumise päevaks 14. kuupäev. Arved esitatud eelneva kuu eest. Lähtuvalt arvetes märgitud ja hageja väidetud teenuse 320 euro suurusest summast, jäid tasumata 2015 ja 2016 eest 21 arvet kogusummas 6720 eurot. Hageja nõuab kostjalt 6700 euro väljamõistmist. Kostja hagi vastuse lisana ajavahemiku 01.01.2012–31.12.2012 eest esitatud pangakonto väljavõtte (dtl 478) järgi tasus kostja hagejale iga kuu 200 eurot, selgituseks on arvete numbrid. 2012. a veebruaris tasus kostja hagejale 200 eurot kahel korral. Ajavahemikul 21.08.2012– 20.12.2012 ülekandeid ei olnud ja 20.12.2012 kandis kostja hagejale 1000 eurot selgitusega “arve nr. võlg“. Hagi vastusele lisatud arve nr 12017 (dtl 462) kohaselt on arve kuupäevaks 01.03.2012 ja arve tasumise päevaks 14.03.2012, arve esitatud 02.2012 eest. Kaupa/teenuseks on märgitud „Raamatupidamiseteenused“, summaks 200 eurot. Arve nr 13005 (dtl 472) kohaselt on arve kuupäevaks 01.01.2013 ja arve tasumise päevaks 14.01.2013, arve esitatud 12.2012 eest. Kaupa/teenuseks on märgitud „Raamatupidamiseteenused“, summaks 200 eurot. Ajavahemiku 01.01.2013–31.12.2013 eest kostja pangakonto väljavõttest (dtl 492) nähtuvalt tasus ta hagejale vaid kahel korral: 19.08.2013. a 1200 eurot selgitusega “arve nr. võlg“ ja 24.12.2013. a “arvr võlg“.

Ajavahemiku 01.01.2014–31.12.2014 eest kostja pangakonto väljavõtte (dtl 491) kohaselt tasus ta hagejale 10.09.2014. a 1200 eurot selgitusega „võlg“ ja 22.12.2014. a 1200 eurot selgitusega „arve nr. võlg“. Ajavahemiku 01.01.2015–31.12.2015 eest kostja pangakonto väljavõtte (dtl 490) kohaselt tasus ta hagejale 22.07.2015. a 1400 eurot selgitusega „arve (võlg)“ ja 15.11.2015. a 800 eurot selgitusega „arve nr. võlg“. Ajavahemiku 01.01.2016–31.12.2016 eest kostja pangakonto väljavõtte (dtl 489) kohaselt tasus ta hagejale 13.06.2016. a 1500 eurot selgitusega „võlg“, 16.11.2016. a 320 eurot selgitusega „arve nr 16053“ ja 13.12.2016. a 320 eurot selgitusega „arve nr 16059“. Ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 eest kostja pangakonto väljavõtte (dtl 488) kohaselt tasus kostja hagejale iga kuu ajavahemikul 01.2017–06.2017. a 320 eurot, selgituseks on arvete numbrid. 2017. a juulis ülekannet ei olnud. 2017. a augustis kanti üle 640 eurot selgitusega „arve nr 17041/17047“. Ajavahemikul 09.2017–11.2017 ülekandeid ei olnud. 2017. a detsembris kanti üle 320 eurot, selgituseks on arve number. Hinnates osapoolte esitatud ja kohtu viidatud tõendeid nende kogumis, leiab kohus, et ei ole tõendatud enne 2016. oktoobri poolte kokkulepet raamatupidamise eest maksumuses 320 eurot. Tõenditest selguvalt tõlgendab kohus poolte kokkulepet selliselt, et lepiti kokku arvete igakuises esitamises teenuse eest, teenuse summaks on 200 eurot kuni 2016. a oktoobrini. Kohtu arvates kaudselt tõendab teenuse 200 euro suurust summat ka kostja poolt võlana tasutud summad, need on 200 euro kordsed. Kohus nõustub kostjaga, et üksnes arvete, saldoteatiste, „Оборотно-Сальдовая ведомость“ pearaamatu väljavõtete ja nõudekirjade esitamine ei tõenda kokkulepet teenuse eest tasu suuruses. Kostja tasus ajavahemikul 2012–10.2016 teenuse eest teenuse 200 euro suuruse summa põhiselt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest on järeldada, et kostja oli nõus enne 2016. a oktoobri teenuse hinnaga 320 eurot. Samuti leiab kohus tõendamatuks, et pooltevahelised suhted ei olnud rangelt reguleeritud ning hageja teenuste maksmise osas poolte vahel kujunenud praktika kohaselt 2012. aasta jaanuarist augustini maksis kostja igakuiselt, alates 2013. aastast aga 2-3 korda aastas suurte osadena. Kohus leiab esitatud tõendite põhjal, et hageja esitas kostjale arved igakuiselt ja kostja tasus aastal 2012. a igakuiselt. Poolte kokkulepe puudumisele tasuda teenuse eest vaid 2-3 korda aastas viitab kohtu seisukohalt kostja ülekannete selgitused, kus märgitakse arve nr (numbri nimetamata) ja sõna võlg. Kostja poolne kohustuse mittekohane täitmine ja hageja poolt võimaldamine kuude kaupa teenuse eest jätta tasumata, ei või kohtu arvates tõlgendada kukkulepena tasuda teenuse eest 2-3-korda aastas. Kohus jätab tähelepanuta kõik kostja väited ja tõendid seoses hageja poolt väidetavalt teenuse mittenõuetekohase täitmisega. Samuti väited ja tõendid seoses teise äriühingu poolt kostjale osutatud raamatupidamisteenusega ja nende maksumusega. Kostja ei esitanud vastuhagi ega tasaarvestusavaldust, mistõttu need vastuväited ja tõendid antud asja arutamisel tähtsust ei oma. Kõigest ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud summas 4200 eurot (11 arvet aastal 2015 ja 10 arvet aastal 2016 teenuse summast 200 eurot kuus lähtudes). Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt.