lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-11707/13

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-11707/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1171
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Lamaran Grupp11010740(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Kohtujurist

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja koht

22.09.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11707

Tsiviilasi

Osaühing Lamaran Grupp kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts tegevusele ja 12.07.2021 otsusele täiteasjas 025/2015/2495

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740), seaduslik esindaja L. J. Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II (sissenõudja) Borgino Consulting Ltd (aadress Trident Chambers, P.O. Box 146 Road Town, Tortola, Briti Neitsisaared)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Osaühing Lamaran Grupp kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi tegevusele ja täituri 12.07.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2015/2495.
2.Jätta menetluskulud Osaühing Lamaran Grupp kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.Osaühing Lamaran Grupp (avaldaja, võlgnik) esitas 26.07.2021 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi tegevusele ja 12.07.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2015/2495. Kaebuse kohaselt alustas täitur 13.08.2015 täitemenetluse asjas nr 025/2015/2495 Borgino Consulting Ltd (sissenõudja) nõude 5000 eurot avaldajalt sissenõudmiseks. Täitur arestis 03.11.2015 aktiga võlgniku varalise nõude AS TKE Grupp (pankrotis) panktorimenetluses. Täitur määras 15.12.2015 hindamisaktiga nõude hinnaks 500 000 eurot. Nõude võõrandamine

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

enampakkumisel nurjus, sest ei laekunud ühtegi pakkumist. Täitur hindas 19.12.2018 aktiga nõude hinna alla 375 000 euroni. 21.05.2021 otsusega määras täitur kordusenampakkumise alghinnaga 375 000 eurot. Avaldaja esitas 04.06.2021 täiturile kaebuse tema tegevusele seoses kordusenampakkumise korraldamisega. Kohtutäitur jättis 12.07.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja tõi välja, et kordusenampakkumise korraldamisel rikkus täitur seadust. Kohtutäitur määras kordusenampakkumise ilma sissenõudja nõudeta. Ekslik on täituri seisukoht selle kohta, et ta võib määrata enampakkumise enda rahaliste nõuete rahuldamiseks. Lisaks viis täitur läbi täitemenetlust olukorras, kus sissenõudja õigusvõime oli lõppenud. Täitur pidanuks lõpetama menetluse. Kohtutäitur määras kordusenampakkumisel müüdava nõude 375 000 eurot puhul tagatisrahaks 6000 eurot. Tagatisraha suurus on arusaamatu ja põhjendamatult suur.

2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Sissenõudja ei ole esitanud seisukohta avalduse kohta. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohtule esitatud kaebuses vaidlustas võlgnik nii täituri tegevuse, kui ka 12.07.2021 täituri otsuse. Avaldaja sisustab mõlemat etteheidet samade täituri väidetavate minetustega, mistõttu käsitleb kohus avaldaja etteheiteid kogumis.
5.Kohus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 13.08.2015 alustas kohtutäitur täiteasjas nr 025/2015/2495 täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel võlgnikult 5000 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluse aluseks on Harju Maakohtu 27.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-07-39299, millega kohus mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud 5000 eurot. Nimetatud nõudele lisanduvad täitemenetluse algatamise tasu 19,16 eurot (sh käibemaks) ja kohtutäituri tasu 690 eurot (sh käibemaks; dtl 21–25); - 03.11.2015 aktiga arestis täitur võlgniku nõude AS TKE Grupp (pankrotis) vastu viimase pankrotimenetluses. Täitur määras 15.12.2015 aktiga nõude hinnaks 500 000 euro. Nõude võõrandamiseks korraldatud enampakkumine nurjus, sest ei laekunud ühtegi pakkumist (dtl 12–14, dtl 50-51); - 19.12.2018 aktiga hindas täitur võlgniku nõude alla 500 000 eurolt 375 000 eurole (dtl 14, dtl 58-59); - 21.05.2021 aktiga otsustas täitur korraldada võlgniku nõude kordusenampakkumise, märkides nõude alghinnaks 375 000 eurot ja tagatisrahaks 6000 eurot (dtl 14–18).
6.Seoses 21.05.2021 kordusenampakkumise korraldamisega tegi avaldaja täiturile kolm järgmist etteheidet: - kohtutäitur otsustas korraldada kordusenampakkumise ilma sissenõudja avalduseta; - kohtutäitur pidi kontrollima sissenõudja õigusvõimet ja lõpetama täitemenetluse, kuna sissenõudja õigusvõime oli lõppenud; - kohtutäituri määratud tagatisraha suurus (6000 eurot) on arusaamatu ja põhjendamatult suur.
7.Kordusenampakkumise korraldamist reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 100. Viidatud sätte lg 1 sätestab, et enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist.
8.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kohtutäitur koostas 12.12.2018 akti, millega kuulutas enampakkumise nurjunuks ja teatas vara allahindamisest (dtl 50-51). Sissenõudja teatas 12.12.2018 täiturile, et ta palub määrata võlgniku vara uueks alghinnaks 375 000 eurot (dtl 60-61). Täitur hindas 19.12.2018 aktiga võlgnikule kuulunud nõude alla 500 000 eurolt 375 000 eurole (dtl 58-59). Eeltoodust nähtub, et kuigi sissenõudja ei ole esitanud selgesõnalist nõuet korraldada uus enampakkumine, tuleneb sissenõudja 12.12.2018 kirjast soov jätkata võlgniku vara võõrandamisega. Seetõttu oli täituril õigus korraldada kordusenampakkumine TMS § 100 lg 1 alusel. Avaldaja etteheide täiturile seoses kordusenampakkumise korraldamisega on alusetu.
9.Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab TMS § 48. TMS § 48 lg 1 p 6 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab menetluse sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele. Avaldaja, väites, et täitur pidi lõpetama täitemenetluse sissenõudja õigusvõime lõppemise tõttu, tugineb sisuselt TMS § 48 lg 1 p-le 6.
9.1.Kohtutäituri vaidlustatud 12.07.2021 otsusest nähtub, et täitur oli teinud päringu sissenõudja kohta BVI äriregistrile (Financial Service Commission) ja sissenõudja registripidajale, kuid otsuse tegemise ajaks ei ole vastused laekunud. Vaatamata täituri 08.06.2021 palvele (dtl 62) ei ole avaldaja enne viidatud otsuse tegemist esitanud täiturile tõendeid, kinnitamaks enda väidet, et sissenõudja on lõppenud. Seega puudus täituril alus lõpetada menetlus TMS § 48 lg 1 p 6 alusel.
9.2.Kui avaldaja väidab, et sissenõudja on lõppenud, peab selline teave pärinema teatud allikast. Sellist teavet kinnitavate dokumentide esitamine täiturile ei pruugi avaldaja jaoks ülemäära keeruline olla. Avaldaja ei ole täiturile ega kohtule esitanud dokumente sissenõudja lõppemise kohta. Olukorras, kus täitur ei ole vaatamata tehtud toimingutele tuvastanud sissenõudja lõppemist ja avaldaja ei ole esitanud ka tõendeid sissenõudja lõppemise kohta, puudub alus lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 6 alusel. Avaldaja etteheide täiturile seoses menetluse lõpetamata jätmisega on alusetu.
10.TMS § 83 reguleerib tagatisraha määramist enampakkumisel. TMS § 83 lg 1 esimene lause sätestab, et kohtutäitur võib enampakkumise korral määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast.
10.1.Kohtutäitur määras 375 000 eurose nõudele tagatisrahaks 6000 eurot ehk 1,6% alghinnast. Kohtutäitur selgitas 12.07.2021 otsuses, et tagatisraha suuruse määramisel on ta pidanud silmas asjaolu, et tagatisraha distsiplineeriks enampakkumisel osalejaid enampakkumise nurjamiseks pakkumiste tegemise vältimiseks. Määratud tagatisraha kaitseb täituri hinnangul ka võlgniku huve enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud pakkumiste eest. Kohus leiab, et täituri eesmärk tagatisraha suuruse kaalumisel on kooskõlas TMS § 83 lg 1 eesmärgiga (vt nt Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-15, p 14). Täituri diskretsiooniõiguse kasutamisel tuleb arvestada, et määratud tagatisraha suurus jäi seadusega kehtestatud piirmäära. Kohtupraktika järgi on mõistlik määrata tagatisraha summa diskretsiooniõiguse teostamise n-ö alumise piiri lähedalt, st eelduslikult ca 1-2% müüdava eseme alghinnast (Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-15, p 15). Täituri poolt määratud tagatisraha jääb kohtupraktikas aktsepteeritud piirmäära. Viidatud summa jääb ka seadusega kehtestatud piirmäära. Arvestades nõude väärtust 375 000 eurot ei ole määratud tagatisraha 6000 eurot ülemäära kõrge. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täitur ei ole ületanud talle seadusega antud diskretsiooniõigust tagatisraha summa määramisel. Avaldaja etteheited täiturile tagatisraha kohta on alusetud.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele ja täituri 12.07.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2015/2495.
12.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
13.Kohtutäitur ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu eeldab kohus, et täituril ei ole kulusid tekkinud. Kohtule esitatud materjalide järgi ei ole sissenõudajal kulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
14.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium