Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-11707
Kohtuasi
Osaühingu Lamaran Grupp kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi tegevusele ja 12.07.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2015/2495
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.09.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740), seaduslik esindaja Leonid Jakerson Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik (sissenõudja) Borgino Consulting Ltd (välismaa registrikood 421715)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.09.2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Osaühingu Lamaran Grupp kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
Osaühing Lamaran Grupp (avaldaja, võlgnik) esitas 26.07.2021 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi tegevusele ja 12.07.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2015/2495.
Kaebuse kohaselt alustas täitur 13.08.2015 täitemenetluse asjas nr 025/2015/2495 Borgino Consulting Ltd (sissenõudja) nõude 5000 eurot avaldajalt sissenõudmiseks. Täitur arestis 03.11.2015 aktiga võlgniku varalise nõude AS TKE Grupp (pankrotis) panktorimenetluses. 15.12.2015 hindamisaktiga määras kohtutäituri abi nõude hinnaks 500 000 eurot. Nõude võõrandamine enampakkumisel nurjus, sest ei laekunud ühtegi pakkumist. Täitur hindas 19.12.2018 aktiga nõude hinna alla 375 000 euroni. 21.05.2021 otsusega määras täitur kordusenampakkumise alghinnaga 375 000 eurot. Avaldaja esitas täiturile kaebuse tema tegevusele seoses kordusenampakkumise korraldamisega, mille täitur jättis rahuldamata. Avaldaja hinnangul rikkus täitur kordusenampakkumise korraldamisel seadust, mistõttu oli enampakkumine õigusvastane. Enampakkumine määrati vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 100 lg-ga 1 ilma sissenõudja nõudeta. Kordusenampakkumise määramine oli sissenõudja ainupädevuses ja kohtutäitur ei saanud seda määrata omal algatusel. Samuti viis täitur täitemenetlust läbi olukorras, kus sissenõudja õigusvõime oli lõppenud. Menetlus oleks tulnud lõpetada. Võlgnikule jäid arusaamatuks kaalutlused, millest kohtutäitur tagatisraha suuruse määramisel juhindus. Kordusenampakkumisel müüdava nõude (375 000 eurot) puhul oli tagatisrahaks 6000 eurot, mis oli põhjendamatult kõrge. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Täituri otsus oli õiguspärane ja seaduslik, mistõttu puudus alus selle vaidlustamiseks. Sissenõudja teatas 12.12.2018 kohtutäiturile soovist määrata vara uueks alghinnaks 375 000 eurot, mis oli tõlgendatav soovina kuulutada välja uus enampakkumine. Täituril puudus teave selle kohta, et sissenõudja oleks lõppenud ja võlgnik ei põhistanud oma seisukohta sissenõudja õigusvõime lõppemise kohta. Tagatisraha määr jäi seadusega sätestatud piirmäära, mistõttu ei ületanud kohtutäitur selle määramisel diskretsiooni piire. Tagatisraha oli mõistliku suurusega ja põhjendatud. Täitur pidas tagatisraha määramisel silmas asjaolu, et see distsiplineeriks enampakkumisel osalejaid enampakkumise nurjamiseks pakkumiste tegemise vältimiseks. Määratud tagatisraha kaitses ka võlgniku huve enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud pakkumiste eest.
3.Sissenõudja avalduse kohta seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis avalduse rahuldamata, menetluskulud võlgniku kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Kohtutäitur koostas 12.12.2018 akti, millega kuulutas enampakkumise nurjunuks ja teatas vara allahindamisest. Sissenõudja teatas 12.12.2018 täiturile, et palub määrata võlgniku vara uueks alghinnaks 375 000 eurot. Täitur hindas 19.12.2018 aktiga võlgnikule kuulunud nõude 500 000 eurolt 375 000 eurole. Kuigi sissenõudja ei esitanud selgesõnalist nõuet korraldada uus enampakkumine, tulenes 12.12.2018 kirjast soov jätkata võlgniku vara võõrandamisega. Seega oli täituril õigus korraldada kordusenampakkumine TMS § 100 lg 1 alusel ja võlgniku sellekohane etteheide oli alusetu. 12.07.2021 otsusest nähtus, et täitur tegi päringu sissenõudja kohta BVI äriregistrile (Financial Service Commission) ja sissenõudja registripidajale, kuid otsuse tegemise ajaks vastuseid ei laekunud. Samuti ei esitanud võlgnik täiturile ega kohtule dokumente sissenõudja lõppemise kohta. Olukorras, kus täitur ei tuvastanud vaatamata tehtud toimingutele sissenõudja lõppemist ja võlgnik ei esitanud ka tõendeid sissenõudja lõppemise kohta, puudus alus lõpetada
täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 6 alusel. Etteheide täiturile seoses menetluse lõpetamata jätmisega oli alusetu. Kohtutäitur määras 375 000 eurose nõudele tagatisrahaks 6000 eurot ehk 1,6% alghinnast. Maakohtu hinnangul oli täituri eesmärk tagatisraha suuruse kaalumisel kooskõlas TMS § 83 lgs 1 sätestatud eesmärgiga. Kohtupraktika kohaselt oli mõistlik määrata tagatisraha summa diskretsiooniõiguse teostamise n-ö alumise piiri lähedalt, st eelduslikult ligikaudu 1-2% müüdava eseme alghinnast. Täituri poolt määratud tagatisraha jäi kohtupraktikas aktsepteeritud ja seadusega kehtestatud piirmäära. Arvestades nõude väärtust ei olnud määratud tagatisraha ülemäära kõrge. Eeltoodust tulenevalt ei ületanud täitur talle seadusega antud diskretsiooniõigust tagatisraha summa määramisel. Määruskaebus
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu määrus oli ebaseaduslik menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja TMS normide väära tõlgendamise tõttu. Määruskaebuses esitas võlgnik vastuväite üksnes kordusenampakkumise läbiviimisel määratud tagatisraha suurusele, kuivõrd maakohtu sellekohased põhjendused olid puudulikud ja osaliselt vastuolulised. Kohus jättis tähelepanuta, et kohtutäitur määras tagatisraha suuruse meelevaldselt ja loogikavastaselt, sest mida väiksemaks määrati enampakkumise alghind, seda suurem oli tagatisraha. Võlgnik pöördus korduvalt kohtutäituri poole nõudega selgitada, millisest kriteeriumist juhindus täitur tagatisraha suuruse määramisel, kuid ei saanud oma pöördumistele vastust. Arusaamatu oli, miks tuli esimesel enampakkumisel määrata tagatisraha suuruseks 500 eurot ehk 0,1% vara alghinnast, teisel enampakkumisel 5000 eurot ehk 1% vara alghinnast ja kolmandal enampakkumisel 6000 eurot ehk 1,6% vara alghinnast. Viited enampakkumisest osavõtjate distsiplineerimise eesmärgile ei olnud kaebuse lahendamisel asjakohased. Enampakkumisel osalejate distsiplineerimiseks oli piisav ka väiksem tagatis. Kummalgi enampakkumisel ei teinud ostjad põhjendamatuid pakkumisi enampakkumise nurjamise eesmärgil, mistõttu jäi selgusetuks vajadus tõsta tagatisraha 500 eurost 6000 euroni. Samuti ei toimetatud sissenõudjale nõuetekohaselt kätte kohtuasja materjale. Sissenõudja ei esitanud menetluses ühtegi dokumenti. Toimiku materjalidest nähtuva õiendi põhjal toimetati avaldus ja menetlusse võtmise määrus sissenõudjale kätte 28.01.2022 kell 11.22. Võlgniku hinnangul ei olnud võimalik kontrollida, kellele ja millistel asjaoludel vastav saadetis üle anti. Õiend dokumentide kättetoimetamise kohta ei olnud vaadeldav väljastusteatena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 1 tähenduses, sest sellel puudusid vajalikud andmed. Eeltoodust nähtuvalt ei toimetatud sissenõudjale menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte ja puudus alus arvata, et ta oli teadlik menetluse toimumisest. Seega kuulus kaevatav määrus tühistamisele TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd sissenõudjat ei kutsutud seaduse kohaselt kohtusse. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks.
7.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sissenõudja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu põhjendused
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 ple 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Määruskaebuse kohaselt soovib võlgnik maakohtu määruse vaidlustada üksnes osas, mis puudutab kordusenampakkumise läbiviimisel määratud tagatisraha suurust. Samuti heitis võlgnik ette, et sissenõudjale ei toimetatud nõuetekohaselt kätte asja materjale.
11.TMS § 83 lg 1 sätestab, et kohtutäitur võib enampakkumise korral määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. Kuna TMS § 83 lg 1 alusel tagatisraha määramine enampakkumisel on kohtutäituri diskretsiooniotsus, saab kohus sellesse sekkuda üksnes juhul, kui kohtutäitur on ületanud diskretsioonipiire, mh jätnud kaalutlusõiguse sisuliselt teostamata või jätnud kaalutlusõiguse teostamisel olulised asjaolud arvestamata. TMS § 83 lg 1 peamine eesmärk on enampakkumisel osalejate distsiplineerimine ning selle tagamine, et enampakkumisel osaleksid isikud, kes ka tegelikult soovivad enampakutavat asja osta ega soovi enampakkumist nurjata (RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-66-15, p 14). Kohtupraktika kohaselt on mõistlik määrata tagatisrahana summa diskretsiooniõiguse teostamise n-ö alumise piiri lähedalt, st eelduslikult ca 1-2% müüdava eseme alghinnast. Vastasel korral ei taga tagatisraha enam oma algset eesmärki ja võib saada takistuseks ostuhuviliste leidmisele ja seega ka võlausaldajate nõuete rahuldamisele (RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-66-15, p 15).
12.Antud juhul oli esimesel enampakkumisel (04.06.2018) alghind 500 000 eurot ja tagatisraha 500 eurot. Teisel enampakkumisel (04.06.2018) oli alghind jätkuvalt 500 000 eurot, kuid tagatisraha suuruseks määrati 5000 eurot. Kolmandal enampakkumisel oli vara alghind 375 000 eurot ja tagatisraha suurus 6000 eurot (1,6% vara alghinnast). Kohtutäitur selgitas, et tagatisraha suuruse määramisel pidas ta silmas asjaolu, et tagatisraha distsiplineeriks enampakkumisel osalejaid enampakkumise nurjamiseks pakkumiste tegemise vältimiseks. Samuti tõi täitur esile, et määratud tagatisraha kaitseb ka võlgniku huve enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud pakkumiste eest.
13.Ringkonnakohus märgib, et seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kohtutäitur ei või kordusenampakkumise läbiviimisel suurendada tagatisraha suurust, kui esimene enampakkumine nurjub. Seda enam, kui esimesel enampakkumisel on määratud seaduses ettenähtud maksimaalsest määrast oluliselt väiksemas määras tagatisraha (500 eurot moodustab 0,1% 500 000 eurost). Tagatisraha tõstmine aitab sellisel juhul tagada, et enampakkumisel osalevad isikud, kes on ka tegelikult enampakutavast asjast huvitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et täituri eesmärk tagatisraha suuruse kaalumisel on kooskõlas TMS § 83 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga ja täitur ei ületanud tagatisraha määramisel talle seadusega antud diskretsiooniõigust. Eelnevast tulenevalt puudub antud juhul alus kohtutäituri diskretsiooniotsusesse sekkumiseks.
14.Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses sissenõudjale kohtuasja materjalide kättetoimetamisega märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Kohtusse kutsumisena TsMS § 656 lg 1 p 2 tähenduses tuleb hagita menetluses mõista puudutatud isikute menetlusest teavitamist. Isegi, kui nõuetekohast kättetoimetamist ei ole toimunud, kuid õnnestub tuvastada, et kohtuasja materjalid on menetlusosaliseni jõudnud, loetakse menetlusdokument menetlusosalisele kätte toimetatuks. Seega ei saa lg 1 p 2 kohaldamisel lähtuda pelgalt sellest, kas asja materjalide kättetoimetamisel järgiti kõiki formaalseid reegleid.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud väide, et sissenõudja ei olnud menetluse toimumisest teadlik ja teda ei kutsutud seaduse kohaselt kohtusse. Asja materjalidest nähtuvalt saatis maakohus 18.11.2021 sissenõudjale tähtsaadetisena võlgniku 26.07.2021 avalduse, võlgniku 30.09.2021 esitatud täiendavad materjalid ja avalduse menetlusse võtmise määruse. Eelnevad materjalid toimetati sissenõudjale isiklikult kätte 28.01.2022 kell 11.22. Vaidlustatud maakohtu määrus saadeti sissenõudjale tähtsaadetisena 22.09.2022 ja võlgniku määruskaebus ja vastusenõue kaebusele 20.12.2022. Eelnevast saab kohtu hinnangul järeldada, et asja materjalid on sissenõudjani jõudnud ja need tuleb lugeda talle kättetoimetatuks.
17.Seega puuduvad ringkonnakohtu hinnangul alused määruskaebuse rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt teistel menetlusosalistel menetluskulusid ei tekkinud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.