lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-7499/5

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 20.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-22-7499/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1614
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Debitum Invest OÜ16355343(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-7499

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2022. a, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7499

Tsiviilasi

Debitum Invest OÜ hagi J.J. vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes 388,29 eurot Hageja Debitum Invest OÜ, registrikood 16355343, asukoht Lelle 24, 11318 Tallinn; lepinguline esindaja I.P, e-post: XXX

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja J.J, isikukood XXX, elukoht XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Teatada pooltele käesoleva määruse kättetoimetamisega kohtukoosseisu vahetumisest. Seoses kohtuniku vahetumisega on käesolev kohtuasi kohtunik Kristiina Kase menetluses.
2.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
3.Välja mõista J.J. Debitum Invest OÜ kasuks 312,90 eurot, millest 162,85 eurot on põhivõlg, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 120,05 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista J.J. Debitum Invest OÜ kasuks alates 21.09.2022 lisanduv viivis tasumata põhivõlalt (162,85 eurolt) 0,15% päevas kuni põhivõla täitmiseni, kuid lisanduv viivis mitte enam kui 42,80 eurot.
5.Jätta hagi rahuldamata kahjunõude summas 16,28 eurot osas.
6.Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 95% ulatuses kostja J.J. kanda ja 5% ulatuses hageja Debitum Invest OÜ kanda.
2.Välja mõista J.J. Debitum Invest OÜ kasuks menetluskulud summas 323 eurot.

1 (5)

3.Välja mõista J.J. Debitum Invest OÜ kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kirjeldav ja põhjendav osa
1.Käesolev tsiviilasi oli eelnevalt kohtunik V.M. menetluses. Seoses V.M. XXX jagati käesolev tsiviilasi ümber kohtunik Kristiina Kase menetlusse. Käesoleva määrusega teatab kohus pooltele kohtukoosseisu vahetumisest.
2.Hagiavaldus ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale edasiandmiseks üle antud kostja XXX H.J. väljastusteatega allkirja vastu 22.08.2022 kell 16.05. Dokumendid anti üle politseiametniku poolt kostja elukohas aadressil XXX.
3.Kostja kohtu poolt määratud 14-päevase tähtaja jooksul hagile ei vastanud ja hageja taotlusel rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsuse. TsMS § 444 lg 3 alusel märgib kohus kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud ning esitab otsuse põhjendused osas, millises kohus jätab hagi rahuldamata.

2 (5)

4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A.A. ja J.J. (kostja) XX.XX.XXXX elektrienergia müügilepingu nr XXX, mille alusel nõude loovutaja kohustus kostjale müüma börsihinnaga elektrit tarbimiskohas XXX (XXX). Kostja ei ole tasunud tähtaegselt temale koostatud ja esitatud alljärgnevaid arveid: nr XXX summas 110,46 eurot, maksetähtajaga 16.05.2021 ja arve nr XXX summas 56,61 eurot, maksetähtajaga 14.06.2021. A.A. loovutas nõude hagejale 21.02.2022. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 162,85 eurot, kahjuhüvitise (inkassokulud) 16,28 eurot, sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja lepingujärgsed viivised määras 0,15% päevas iga maksetähtaja ületanud päeva eest 19.05.2022 seisuga viivis kokku summas 89,76 eurot, samuti lisanduva viivise alates 20.05.2022, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue 162,85 eurot. Menetluskulud palus hageja jätte kostja kanda ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõista välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hagi tuleb jätta rahuldamata osas, millises hageja taotleb kostjalt inkassokulude kahjuhüvitise summas 16,28 eurot väljamõistmist. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu nõude meeldetuletuskirjade tasu väljamõistmiseks summas 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel ja lisaks veel VÕS § 127 alusel kahju hüvitamise nõude inkassoteenuse kulude summas 16,28 eurot osas. Kohus leiab, et mõlemad kulud on olemuslikult võla sissenõudmise kulud. Hageja põhinõude suuruseks on 162,85 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Eelneva põhjal leiab kohus, et praegusel juhul on võla sissenõudmiskulude piirmääraks hageja nõude suurust arvestades 30 eurot, mis hõlmab nii meeldetuletuskirju kui ka võimalikke inkassokulusid. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et võla sissenõudmise toimingud kostja osas olid erakordselt keerukad või esinevad muud asjaolud, mis õigustaksid seaduses toodud piirmäärast suurema sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist. Riigikohtu lahend nr XXX, millele hageja viitab, ei ole praegusel juhul asjakohane. Viidatud lahend on tehtud enne, kui seadusandja kehtestas tarbijalt võla sissenõudmiskulude nõudmise osas eriregulatsiooni VÕS § 1132.
7.Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 162,85 eurot, sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot, viivised määras 0,15% päevas alates võlgnevuse tekkimisest kuni põhivõla täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivise summaks kokku 120,05 eurot, millest kuni 19.05.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 89,76 eurot, viivised põhinõudelt menetluse ajal perioodil 20.05.2022 kuni 20.09.2022 summas 30,29

3 (5)

eurot. Osas, millises kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldab, kohus otsust TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda. Kohus mõistab kostjalt eelnevat arvestades hageja kasuks välja kokku 312,90 eurot, millest 162,85 eurot on põhivõlg, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 120,05 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 0,15% päevas kuni põhivõla täitmiseni, kuid lisanduv viivis kokku mitte enam kui 42,80 eurot (s.o põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise vahe 162,85 - 120,05 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et ka praegusel juhul tuleb menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esitamise seisuga ja arvestamata menetluse kestel lisanduvat viivist taotles hageja, et kohus mõistaks hagejalt välja 298,89 eurot (põhivõlg 162,85 + sissenõutavaks muutunud viivis 89,76 + meeldetuletuskirjade tasu 30 + inkassokulude kahjuhüvitis 16,28). Kohus mõistis kostjalt välja 282,61 eurot (298,89 – 16,28). Seega rahuldas kohus hageja nõude ligikaudu 95% ulatuses. Ka menetluskulud tuleb jätta seega 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 590 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot ja lepingulise esindaja kulud 450 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega kuulub riigilõiv kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
10.Hageja lepingulisele esindajale tehtud kulusid peab kohus põhjendatuks osaliselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud jurist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentidega tutvumisele ja kohtueelsele menetlusele 1 tund ning hagiavalduse koostamisele 3,5 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, käibemaksu ei lisandu. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 4,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on hageja ja hageja esindaja kutsetegevuses esitatava tüüphagiga. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu

4 (5)

hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära 100 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest summas 200 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 340 eurot (140 + 200). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskuludest 95% ehk 323 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

11.TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja