Julianus Inkasso OÜ hagi A. B. vastu võlgnevuse, viivise ja võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1383,22 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anni Kennedy
10686553),
Kostja A. B. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista A. B.lt Julianus Inkasso OÜ kasuks 960 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõuvatavaks muutunud viivis 177,98 eurot ja viivis põhinõudelt (960 eurot) 0,06% päevas alates 29.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud A. B. kanda. Välja mõista A. B.lt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 650,83 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb A. B.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.09.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel
juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 08.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. B. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vaidles maksettepanekule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 25.11.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.12.2021 avalduse kostjalt võlgnevuse, viivise ja võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt asus kostja 2018. a õppima Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna riigieelarvelisele ehk tasuta õppekohale. Kostja viibis perioodil 03.09.2018–16.06.2019 ja 02.09.2019–19.08.2020 akadeemilisel puhkusel. Kostja pidi alustama õpingutega alates 2020. a sügissemestrist. Tallinna Tehnikaülikooli õppekorralduse eeskirja kohaselt peab üliõpilane esimesel õppetööst osavõtu semestril deklareerima ja sooritama oma õppekava õppeaineid vähemalt 15 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP) mahus. Kuna kostja ei sooritanud sügissemestril õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus, eksmatrikuleeriti ta ülikoolist alates 12.02.2021. Ülikooli eeskiri nägi ette, et esimese ja teise astme üliõpilasel, kes alustab õpinguid täiskoormusega ja tasuta õppekaval on kohustus hüvitada õppekulusid, kui õppekavakohaselt täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on semestri lõpuks täitmata rohkem kui 6 EAP-d. Õppekulusid hüvitatakse iga eelmistel semestritel üle 6 EAP täitmata jäänud EAP eest arvestusega, et täitmisele kuuluv õppe maht on 30 EAP-d semestris ning ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt. Kuna kostja ei ole sügissemestril sooritanud õppeaineid eeskirjas ette nähtud ulatuses, tekkis tal kohustus hüvitada õppekulusid 24 EAP ulatuses (30 EAP – 6 EAP). Õppekulude hüvitamisel täitmata ainepunktide eest kohaldatakse tasumäära 40 eurot ühe EAP eest. Kuna kostja ei ole täitnud nominaalkoormust, esitas ülikool talle 12.02.2021 arve tasuda 24 EAP eest kokku 960 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud ning ülikool on loovutanud hagejale nõude kostja vastu. Hageja palus välja mõista kostjalt 960 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt 960 eurot alates 23.02.2021 kuni nõude rahuldamiseni õppekulude hüvitamise tasumäärades sätestatud määras 0,06% päevas. Hageja on korduvalt edastanud kostjale meeldetuletuskirju võlgnevuse tasumiseks. Seoses kirjade saatmisega palus hageja välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja tõi välja, et ta astus ülikooli sisse viibides kinnipidamisasutuses ja kasutades sugulaste abi. Kostja ei teadnud kõiki asjaolusid õppetasu kohta. Vangla juhtkonna otsuste tõttu ei saanud kostja ülikoolis käia ja ülikool oli sellest teadlik. Kostja läbis 2020. a ravikuuri, mille kõrvalmõjude tõttu ei saanud ta loengutel käia. 2021. a läks ülikool distantsõppele pandeemia tõttu ja selline õppevorm ei sobinud kostjale. Ülikool on käitunud lohakalt. Kostja ei käinud loengutel ja see viitas sellele, et kostja võis tasudest mitte teada. Ülikool pidanuks pakkuma kostjale eksmatrikuleerimist varem, kui semestri lõpus. Eeltoodud asjaoludel peaks kohus asja lahendamisel vähendama oma äranägemisel nõutavat summat. Kostja tõi välja, et tema suhtes on käimas võlgadest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - kostja immatrikuleeriti 22.08.2018 bakalaureuseõppe tasuta õppesse (dtl 35); - kostja viibis 03.09.2018–16.06.2019 ja 02.09.2019–19.08.2020 akadeemilisel puhkusel (dtl 36-37); - kostja eksmatrikuleeriti 12.02.2021 ülikoolist edasijõudmatuse tõttu, sest ta on kogunud esimesel õppetööst osavõtu semestril vähem kui 15 EAP-d oma õppekava õppeainetest (dtl 56).
6.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja pidi alustama õpingutega 2020. a sügissemestril. Ta ei ole õppeaineid minimaalselt vajalikus mahus (15 EAP-d) läbinud, mistõttu ta eksmatrikuleeriti sügissemestri möödumisel ülikoolist 12.02.2021 korralduse alusel.
7.Õppekorralduse eeskirja § 9 lg 1 sätestab, et esimese ja teise astme üliõpilasel, kes alustab õpinguid täiskoormusega ja tasuta eesti- või ingliskeelsel õppekaval, sh sihtstipendiumiga, on kohustus hüvitada õppekulusid, kui õppekavakohaselt täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on semestri lõpuks täitmata rohkem kui 6 EAP-d. Õppekulusid hüvitatakse iga eelmistel semestritel üle 6 EAP täitmata jäänud EAP eest arvestusega, et täitmisele kuuluv õppe maht on 30 EAP-d semestris ning ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt (dtl 38– 55). Õppekulude hüvitamise tasumäärade üliõpilastele ja eksternidele 2021/2022. õppeaastaks (edaspidi tasumäärad) p 1 sätestab, et alates 2017/2018. õppeaastast immatrikuleeritud esimese ja teise astme üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusega ja tasuta eesti- või ingliskeelsel õppekaval, sh sihtstipendiumiga, aga ei ole semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahtu, kohaldatakse õppekulude hüvitamisel täitmata ainepunktide eest tasumäära 1 EAP 40 eurot (dtl 57–59).
8.Seega oli kostjal õppekorralduse eeskirja § 9 lg 1 ning tasumäärade p 1 alusel kohustus hüvitada õppekulusid 2020. a sügissemestri eest 24 EAP mahus (30 EAP-d ühes semestris – 6 EAP) summas 960 eurot (24 EAP-d x 40 eurot). Kostja ei ole kulusid hüvitanud. Kohus mõistab kostjalt hagejas kasuks välja 960 eurot. Nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on õppekorralduse eeskirja § 9 lg 1, tasumäärade p 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1.
9.Kostjale saadeti 12.02.2021 arve kulude hüvitamiseks. Arve tasumise tähtaeg oli 22.02.2021 (dtl 60). Kostja ei ole arvet tähtaegselt tasunud. Tasumäärade p 12.4 sätestab, et tasu maksmisega viivitamisel nõutakse üliõpilaselt viivist 0,06% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest (dtl 57–59). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 960 eurot 0,06% päevas alates 23.02.2021 kuni 28.12.2021 summas 177,40 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on tasumäärade p 12.4 ja VÕS § 113 g 1 kolmas lause. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 960 eurot 0,06% päevas alates 29.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on tasumäärade p 12.4, VÕS § 113 g 1 kolmas lause ja TsMS § 367.
10.Hageja palub välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja on saatnud kostjale 18.05.2021, 31.05.2021 ja 01.07.2021 teatised (dtl 64–71). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel.
11.Kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Ülikooli astumisel pidi kostja tutvuma õppetööd (sh õppeteenustasu tasumist) reguleerivate dokumentidega. Kostja väide, et tema suhtes
on käimas võlgadest vabastamise menetlus ei välista hagi rahuldamist. Hageja selgitas, et kostja pankrotimenetlus algatati 16.03.2017 ja lõpetati 15.11.2017. Käesolev nõue on tekkinud 2021. a ja puudub takistus kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks väljaspool võlgadest vabastamise menetlust.
12.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
13.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 200 eurot.
14.TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
15.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindajatasu summas 450,83 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 110 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 3 tundi ja 55 minutit. Lisaks on hagejal tekkinud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisega ja kohtusse esitamisega seotud kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 110 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik.
16.Kohus leiab, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud kõikide menetlusdokumentide sisu ja mahtu, võttes arvesse ka käesoleva keerukust on hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tundi ja 55 minutit menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute tegemiseks põhjendatud ja vajalik.
17.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 650,83 eurot (riigilõiv 200 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 430,83 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.