Menetlusosalised ja nende Hageja: P. A. H. (isikukood xxxx, xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Braves Holding (registrikood 11226078, Valukoja tn 8/1, 11415 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Anto Variku (e-post: [email protected]). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Braves Holding (registrikood 11226078) hageja P. A. H. (isikukood xxxx) kasuks välja 2599,40 (kaks tuhat viissada üheksakümmend üheksa eurot ja 40 senti) eurot, millest 2500 eurot on leppetrahv, 40 eurot on võla sissenõudmise kulu ja 59,40 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Braves Holding (registrikood 11226078) hageja P. A. H. (isikukood xxxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 18.11.2022 leppetrahvilt 2500 eurolt määraga 0,022% päevas kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Braves Holding (registrikood 11226078) hageja P. A. H. (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja 1058 (üks tuhat viiskümmend kaheksa) eurot, millest 275 eurot on menetluses tasutud riigilõiv, 30 eurot on tõlkekulu ja 753 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Braves Holding (registrikood 11226078) hageja P. A. H. (isikukood xxxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1058 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest
kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.05.2021 kinnistu müügilepingu, hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud. Müügilepingu punkti 1.1. kohaselt oli lepingu esemeks kinnistu Xxxx, aadressiga Xxxx ja pindalaga 1406 m2. Müügilepingu kohaselt müüs kostja kui müüja hagejale kui ostjale kinnistu.
2.Müügilepingu punktis 1.3 leppisid pooled kokku, et lepingu eseme koosseisu kuuluvad ruumidesse paigaldatud või lepingu eseme ülevaatamise ajal asunud järgmised esemed: kaks komplekti köögimööblit, kaks vannitoamööblit ja valgustid kõikides ruumides. Müügilepingu punkti 2.1.7. kohaselt olid elamu köögis kaks kappi katki ja üks sahtel ei töötanud. Müügilepingu punktis 4.1. leppisid pooled kokku, et müügilepingu eseme otsene valdus antakse hagejale üle pärast lepingu sõlmimist 07.05.2021.
3.Müügilepingu punktis 4.5. lepiti kokku, et kui hiljemalt 31.07.2021 ei ole kostja kõrvaldanud lepingu punktis 2.1.7. nimetatud puudusi, kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 2 500 eurot. Leppetrahvi tasumisega viivitamisel oli hagejal õigus nõuda kostjalt määraga 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Pooled leppisid kokku, et muude puuduste eest kostja ei vastuta.
4.Kuna kostja kokku lepitud tähtajaks 31.07.2021 puudusi ei kõrvaldanud, edastas hageja kostjale 01.08.2021 leppetrahvi tasumise nõude. Nõudes viitas hageja sellele, et kuna kostja puudusi ei kõrvaldanud, tuleb tal tasuda leppetrahv 2500 eurot ning lisas makseandmed makse sooritamiseks. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg 31.07.2021 oli pooltel kokku lepitud ehk tegemist oli läbi räägitud tähtajaga, millega mõlemad pooled nõustusid. Leppetrahvi kokku leppimisel arvestati, et kostjal on köögi kordategemiseks aega ligi kolm kuud. Kostja leppetrahvi ei tasunud.
5.Kostja rikkus lepingut ja jättis müügilepingus toodud puudused tähtaegselt kõrvaldamata. Hageja viitas VÕS §-le 158 ja §-le 161. Hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue summas 2 500 eurot. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Lepingu punktis 4.5. lepiti kokku viivise määr. Hageja arvestas viivist kohustuse täitmiseks antud tähtajale järgnenud päevast 01.08.2021 kuni hagiavalduse koostamiseni 17.11.2021. Hagiavalduse esitamise päevaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa 59,40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka
sissenõutavaks muutuva viivise leppetrahvi summalt 2500 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast kuni põhinõude täitmiseni lepingu punktis 4.5. ette nähtud määras 0,022% päevas. Hageja viitas VÕS § 1131 lõikele 1 ja palus kostjalt välja mõista samuti võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
6.Õiguslike alustena viitas hageja VÕS § 76 lõikele 1, § 208 lõikele 1, § 217 lõikele 1, samuti VÕS § 222 lõikele 1. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Hageja viitas VÕS § 223 lõikele 1 ja lõikele 2, VÕS § 162 lõikele 1.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et viimane ei vastuta rikkumise eest. Kostja vastusel puuduvad lisad, millele ta viitab, mistõttu ei ole hagejal võimalik esitada vastuväiteid ja seisukohti kostja väidetavatele tõendite kohta. Notariaalne müügitehing oli sõlmitud 05.05.2021, mil COVID viiruse levik oli nö üldtuntud asjaolu juba 2020. aastast. Tähtaja kokku leppimisel teadsid mõlemad pooled COVID-iga kaasneda võivaid asjaolusid. Müügitehingu tingimused on pooltel läbi räägitud ja kokku lepitud. Notariaalse müügitehingu lepingu tekst loeti tehingu teostamisel ette notari poolt koos selgitustega. Hageja viitas TõS § 13 lõikele 1 ja § 18 lõikele 1.
8.Kostja vastuväite, et ta ei vastuta rikkumise eest, on alusetu. Hageja viitas VÕS § 103 lõikele
2.Käesoleval juhul oli COVID viiruse levik maailmas olnud juba üle aasta ning seetõttu ei olnud enam tegemist vääramatu jõuga. Lepingu sõlmimisel pooled tähtaja määramisel sellega ka arvestasid. Kostja teadis, et mööbel tuleb tellida välismaalt ning seetõttu sai lepingus ca 3 kuuline tähtaeg poolte vahel kokku lepitud. Kostja vastusele ei ole lisatud lisasid, seega ei saa hageja nendele seisukohta esitada. Samas hageja leiab, et need ei oma asja lahendamisel tähtsust.
9.Lepptrahvi suurus oli poolte vahel kokku lepitud. Kostja ei vaidlustanud leppetrahvi suurust ning see lepiti notari juuresolekul kokku notariaalselt sõlmitud lepingus. Hageja selgitas, et algselt oli ettepanek leppida kokku leppetrahvi suuruses 5 000 eurot, kuid poolte läbirääkimiste käigus jõuti kokkuleppele leppetrahvi suuruse vähendamises poole võrra, mida kostja pidas mõistlikuks ja millega ta nõustus. Vastavalt on kokku lepitud notariaalses lepingus.
10.Hageja rõhutab, et kui tehing oli selle tegemise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei too kaasa tehingu muutumist heade kommete vastaseks. Ebaõige on kostja väide, et puudused kõrvaldati 2021. a septembri alguses. 09.01.2022 seisuga ei olnud veel osa Itaaliast tellitud mööblist kohale jõudnud.
11.Hageja ei nõustu kostja väidetega, et kostja esindajal R. L.l oli leppetrahvi tingimusest arusaamisel raskusi, sest tema emakeel ei ole eesti keel ja tehingus ei osalenud tõlki. Notariaalakti sissejuhatusele on tehtud märge, et kuna osaleja ei valda piisavalt eesti keelt, selgitas notariaalakti tõestaja talle õigust nõuda notariaalakti kirjaliku tõlke koostamist, kuid osaleja loobus sellest. Nimetatud märge oli tehtud nii hageja kui ka kostja kohta. Mõlemad pooled loobusid pakutud tõlkest.
12.Kostja OÜ Braves Holding tegutseb kinnisvarasektoris juba üle 15 aasta. Ettevõtte esindaja juhatuse liige R. L. on kostja seaduslik esindaja juba aastast 2006. R. L. on äriregistri andmete kohaselt 24 erineva ettevõtte juhatuse liige. Lisaks esindab R. L. mitmeid kinnisvaraarenduse, üürimise ja müügiga tegelevaid ettevõtteid. Juhatuse liige R. L. on kogenud ärimees, kellel on üle 20-aastane töökogemus Eestis kinnisvaraäris. Võttes arvesse tema kinnisvaraalast töökogemust, mis muuhulgas eeldab tema igapäevatööd paljudel notariaalsetel tehingutel osalemist, ei ole eluliselt usutav, et ta ei saanud aru notariaalse lepingu tingimustest.
13.Kostja esindajal R. L.l oli notari juures isiklik assistent, kes selgitas talle kõik lepingu üksikasjad. Kuna nii hageja kui kostja ei vallanud eesti keelt vabalt, oli notari juures suhtluskeeleks inglise keel ning notar selgitas kõiki lepingu tingimusi inglise keeles.
14.Hageja esitas täiendava tõendina kostja saadetud e-kirja, milles nähtub, et kostja oli teadlik leppetrahvi tasumise kohustusest juhuks, kui puudusi ei ole õigeaegselt kõrvaldatud. Ebaõige on kostja väide, et ta oli eksimuses ega saanud lepingu tingimustest aru. Tõendid kogumis viitavad ja kinnitavad, et ta oli lepingu tingimustest teadlik ning tingimused olid poolte vahel läbi räägitud. Kõik kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata TsMS § 230 lg 1 mõistes.
15.Hageja ei nõustunud ka kostja väitega, et lepptrahv on ebaproportsionaalselt suur ja kostja suhtes ebaõiglane, sest köögimööbli kasutamine ei olnud takistatud. Leppetrahvi suurus ja puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli poolte poolt läbi räägitud ja kokku lepitud notariaalses lepingus. Hageja rõhutab, et köök koos mööbliga oli lepingu punkti 2.1.7 kohaselt lepingu oluliseks osaks. Tegemist on Itaalia disainköögibrändiga, mille mööbel maksab oluliselt rohkem kui keskmise hinnaga köögimööblid. Seda on leppetrahvi kokku leppimisel arvesse võetud. Uute osade tellimine oli köögi kordategemiseks vältimatu. Leppetrahvi kokku leppimisel võeti arvesse, et müüjal on köögimööbli kordategemiseks aega ligi kolm (3) kuud. Kuna köök on hädavajalik osa elamust ja elamisest, oli 2500 euro suurune leppetrahv on mõistlik.
16.Katkine köök on visuaalselt häiriv ja seetõttu pole hageja muuhulgas saanud kinnistul korraldada üritusi jms. Katkine köök on hageja elu mõjutanud. Kinnistu müügihind oli 315 000 eurot. Hinnas kokku leppides arvestati, et kostja teeb köögi korda ja hageja omandab kokku lepitud ostuhinna eest toimiva ja korras oleva köögimööbli. Leppetrahv lepiti kokku juhuks, kui kostja oma lepingujärgset kohustust ei täida.
17.Hageja ei nõustunud kostja taotlusega leppetrahvi vähendada, sest selleks ei esine põhjuseid. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks leppetrahvi vähendada. Kostja ei ole välja toodud asjaolusid, et leppetrahvi nõue oleks hea usu põhimõtte vastane. Kostja rikkus lepingut ning vastupidist ei ole kostja väitnud. Puudused on endiselt kõrvaldamata. Kuivõrd kinnistu müügihind oli 315 000 eurot koos korras köögiga/köögimööbliga, on leppetrahv 2500 eurot vaid 0,8% müügihinnast. Tegu ei ole ebamõistlikult suure proportsiooniga leppetrahviga.
18.Lõplikes seisukohtades tõi hageja välja, et kostja ei ole esitanud tähtajaks ega hiljem esitanud ühtegi tõendit ega täiendavaid seisukohti, mistõttu ei ole hagejal millelegi täiendavalt seisukohti esitada. Kostja ei ole kohtu nõuet täitnud.
19.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 275 eurot, tõlgekulu 30 eurot ja kulud õigusabile 753 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu oli 20 eurot. Kohtumenetluses osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 h 17 min. Kostja vastuse koostamiseks ja sellele vastamiseks kulus aega 2 h 30 min. Kohtu nõudele vastuse koostamiseks kulus aega 0,5 h ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 h.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 05.05.2021 notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingu ja võõrandas hagejale Xxxx Xxxx asuva kinnistu koos selle
oluliste osade ja päraldistega. Kostja nõustus, et lepingu alusel pidi ta üle andma elamu koos kahe komplekti köögimööbliga ning lepingu punkti 2.1.7 kohaselt olid köögis kaks kapiust katki ning üks sahtel ei töötanud. Lepingu kohaselt pidi kostja puudused kõrvaldama 31.07.2021 ning tasuma puuduste kõrvaldamata jätmisel leppetrahvi 2500 eurot. Leppetrahvi tasumisega viivitamisel oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
21.Kuna elamu köögimööbel valmistati Itaalias Milaanos asuvas mööblitehases Lovli Srl., edastas kostja vastavate detailide tellimuse juba 03. mail 2021 ning tasus ettemaksuarve. Tootja lubas detailid kostjale tarnida tähtaegselt 25. nädalal ehk ajavahemikus 20. juunist kuni 26. juunini. Paraku ei tarninud tehas lubatud detaile kokkulepitud tähtajal, kuigi kostja edastas tarne viibimise kohta korduvaid päringuid ja pretensioone. Tootja tõi erinevaid põhjuseid tarne viibimise kohta, kuid peamiseks põhjenduseks oli vääramatu jõu asjaolu COVID-19 viiruse leviku tõttu Itaalias ja sellest tulenevad isolatsiooninõuded tehase töötajatele. Eelnevast tulenevalt ei vastuta võlgnik rikkumise eest ning antud juhul ei ole lepinguga kokku lepitud võlgniku teistsuguses vastutusstandardis.
22.Kostja nõustus, et puudusi kokkulepitud ajaks 31. juuliks 2021 köögimööbli tootjast tulenevatel asjaoludel kõrvaldada ei õnnestunud. Puudused kõrvaldati 2021 septembri alguses ehk enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist hageja poolt. Hageja oli teadlik, et detailide tarne viibis tootja süül ning kostja andis hagejale tarnega seotud asjaoludest pidevalt teada.
23.Kostja esindajal oli leppetrahvi tingimusest arusaamisel raskusi, kuna tema emakeel ei ole eesti keel ja tehingus ei osalenud tõlki. Kostja sai aru, et peab köögi katkised detailid asendama, kuid leppetrahvi tingimusest ta lepingu sõlmimisel aru ei saanud ning vastasel juhul ei oleks ta sellistel tingimustel lepingut sõlminud. Algselt pidi tehingu tõestamine toimuma 28. aprillil 2021 Tallinna notari R. K. büroos ning tema ettevalmistatud lepingu projektist puudusid sätted leppetrahvide kohta. Hageja teatas ootamatult, et notar R. K. talle mingil põhjusel ei sobi. Seejärel broneeris hageja aja Tallinna notari A. A.i juures ning andis ise sisendi lepingutingimuste kohta, sh lepingu punktis 2.1.7. sisalduva leppetrahvi kohta. Eelneva tõttu oli kostja esindaja lepingut sõlmides eksimuses, sest ei saanud täielikult selle tingimustest aru.
24.Lepptrahv on ebaproportsionaalselt suur ja kostja suhtes ebaõiglane, sest kogu köögimööbli maksumuseks oli kokku 5191,80 eurot. Köögimööbli kasutamine ei olnud takistatud, sest lepingu punktis 2.1.7. nimetatud puudused on käsitletavad iluvigadena ja köögi funktsionaalsus ei ole nende puuduste tõttu kuidagi takistatud. Kostja viitas VÕS § 162 lõikele 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
26.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 05.05.2021 notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale kinnistu Xxxx, aadressiga Xxxx; 2) lepingu punktis 2.1.7 oli märgitud, et kinnistul asuva elamu köögis on kaks kappi katki ja üks sahtel ei tööta; 3) kostja oli kohustatud kõrvaldama lepingu punktis 2.1.7 toodud puudused hiljemalt
31.07.2021; 4) lepingu punkt 4.5 nägi ette, et kui kostja puudusi hiljemalt 31.07.2021 ei kõrvalda, peab ta tasuma leppetrahvi 2500 eurot ja viivise määraga 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest; 5) hageja esitas kostjale 01.08.2021 leppetrahvi tasumise nõude, kuid kostja leppetrahvi ei tasunud.
27.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma lepingu rikkumise eest leppetrahvi 2500 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 59,40 eurot, sissenõutavaks muutuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast lepingus kokku lepitud määras ning võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
28.Hageja leidis, et leppetrahvi määras leppisid pooled selgelt kokku ning võrreldes kinnistu väärtusega ei ole leppetrahv ebaproportsionaalselt suur. Lepingu sõlmimise ajal arvestati võimalike COVID-19 levikust tulenevate piirangutega. Ebaõige on kostja väide, et puudused kõrvaldati septembris 2021. Kostja ei ole tõendanud ühtegi oma väidet. Notar tõlkis lepingu selle tõestamisel suuliselt pooltele ning kostja sai leppetrahvi tingimusest aru.
29.Kostja väitis, et ta esitas puuduste kõrvaldamiseks Itaalia mööblitootjale tellimuse juba 03.05.2021, kuid tellimuse täitmine venis COVID-19 levikust tulenevate piirangute tõttu, mille eest kostja ei vastuta. Puudused kõrvaldati 2021. a septembri alguses. Leppetrahv on võrreldes mööbli maksumusega, mis oli 5191,80 eurot, ebamõistlikult suur ning seda tuleb vähendada. Köögimööbli kasutamine ei olnud takistatud. Lisaks ei saanud kostja lepingu sõlmimisel leppetrahvi tasumise kohustusest aru, sest ta ei valda eesti keelt.
30.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oleks kostjal tulnud tõendada väiteid, millised ta menetluses esitas.
31.Kohus selgitas kostjale 02.05.2022 saadetud pöördumises (toimiku lk 52), et viimasel tuleb oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et kostja ei olnud esitanud oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kohus selgitas vajadust välja tuua ja tõendada leppetrahvi vähendamise taotlust põhistavaid asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
32.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 05.05.2021 notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud (toimiku lk 18-29). Kostja müüs lepingu alusel hagejale Xxxx asuva Xxxx kinnistu, millel asus ühepereelamu. Lepingu punktis 2.1.7 oli kokku lepitud, et lepingu oluliseks osaks oleva elamu köögis on kaks kappi katki ja üks sahtel ei tööta. Kostja müüs lepingu eseme hagejale 315 000 euro eest ning lepingu eseme valduse pidi kostja üle andma 07.05.2021. Lepingu punktis 4.5. leppisid hageja ja kostja kokku, et kui hiljemalt 31.07.2021 ei ole kostja müüjana kõrvaldanud lepingu punktis 2.1.7 toodud puudusi, kohustub müüja tasuma ostjale leppetrahvi 2500 eurot. Leppetrahvi maksmisega viivitamise korral oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
33.Lepingu punkt 9 sisaldab notari selgitusi pooltele. Notar muuhulgas selgitas kostjale kui müüjale vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. Lepingu alguses on märgitud,
et ei hageja ega kostja esindaja ei vallanud piisavalt eesti keelt, kuid loobusid notari selgitatud võimalusest nõuda notariaalakti kirjalikku tõlget.
34.Eelviidatud tõendist järeldub selgelt, et kostja ise keeldus kirjaliku lepingu tõlke koostamisest. Vaatamata sellele on notar talle tehingu sisu selgitanud ning kostja väited selle kohta, et ta leppetrahvi tasumise tingimusest aru ei saanud, on tõendamata ning eluliselt ebausutavad.
35.Tõestamisseaduse (TõS) § 17 lg 1 näeb ette, et kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei valda piisavalt eesti keelt või, kui notariaalakt koostatakse võõrkeeles, piisavalt seda keelt, märgib notar selle asjaolu notariaalakti. Antud juhul on notar vastava märke kostja kohta notariaalakti teinud. TõS § 17 lg 2 sätestab, et eelviidatud lõikes 1 nimetatud juhul tuleb notariaalakt osalejale ettelugemise asemel tõlkida, ilma selleta on tõestamine tühine. Kui kõik osalejad avaldavad, et nad valdavad keelt, millesse notariaalakt tõlgitakse, ja loobuvad ettelugemisest, siis asendab tõlkimine ettelugemist. Kui osaleja nõuab, koostatakse ja antakse talle läbivaatamiseks kirjalik tõlge. Kirjalik tõlge tuleb notariaalaktile lisada. Notar teatab osalejale, et viimasel on õigus kirjalikku tõlget nõuda. Need asjaolud märgib notar notariaalakti.
36.Notariaalaktist nähtub, et pooled loobusid kirjalikust tõlkest ning järelikult tõlkis notar pooltele lepingu suuliselt, mida on väitnud hageja. Vastupidist ei ole kostja ühegi tõendiga tõendanud. Ühtlasi tuleneb TõS § 18 lõikest 1, et notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Kohtul puudub alus kahelda, et notar selgitas kostjale muuhulgas leppetrahvi tasumise tingimust.
37.28.07.2021 ja 29.07.2021 saadetud e-kirjadest (toimiku lk 50, tõlge lk ) nähtub, et kostja teadis, et kui köögimööbli puudused ei ole kõrvaldatud 31.07.2021, nõuab hageja temalt hüvitist. Järelikult oli kostjale mõistetav leppetrahvi tasumise kohustus. Kostja väited selle kohta, millised olid tehingu sõlmimise asjaolud ning et leppetrahvi tingimus lisati lepingusse tema jaoks ootamatult, on jäänud paljasõnalisteks.
38.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 222 lg 1 näeb ette, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta.
39.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et lepingu esemeks oleva kinnistu elamu köögimööbel oli puudustega ning kostja müüjana oli kohustatud puudused kõrvaldama hiljemalt 31.07.2021. Kostja on nõustunud, et ta tähtajaks kohustust ei täitnud ega kõrvaldanud puudusi. Kostja väited selle kohta, et puudused kõrvaldati 2021. aasta septembri alguses, on tõendamata
ning hageja ei ole sellega nõustunud. Tõendamata on kõik kostja väited selle kohta, et ta tellis aegsasti vajalikud detailid, kuid nende tarne hilines vääramatu jõu asjaolude ehk COVID-19 leviku tõttu kehtestatud piirangute tulemusena. Kohus nõustub hageja väitega, et lepingu sõlmimise ajal pidi pandeemia levikust tulenevate piirangute kehtestamine olema pooltele juba ettenähtav ning kostjale antud pikk tähtaeg võimaldas neid piiranguid ette näha ja sellest tulenevalt takistusi vältida. Kokkuvõttes ei ole kostja esile tõendanud ühtegi oma väidet vastutuse puudumise ega kohustuse hilinemisega täitmise kohta.
40.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidlus puudub selle üle, et leping nägi kostjale ette kohustuse tasuda leppetrahvi. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
41.Leppetrahvi vähendamise eelduseks olevaid asjaolusid tuleb tõendada poolel, kes leppetrahvi vähendamist taotleb. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, millele tuginedes ta leppetrahvi vähendamist taotles. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid köögimööbli maksumuse kohta ning kui võrrelda leppetrahvi summat ostuhinna summaga, ei ole tegemist ebaproportsionaalselt suure leppetrahviga. Kostja ei ole tõendanud, et köögimööbli puudused ei takistanud mööbli kasutamist ega kahjustanud ühelgi viisil hageja huve.
42.Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 2500 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis lepingus kokku lepitud viivise määra alusel. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 01.08.2021 e-kirja (toimiku lk 30, tõlge lk 31) nõudega leppetrahv tasuda, kuid kostja leppetrahvi ei tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 59,40 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 18.11.2022 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis leppetrahvilt 2500 eurolt määraga 0,022% päevas kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni.
43.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd hagejal oli õigus nõuda kostjalt viivist, tuleb kostjalt võla sissenõudmise kuluna välja mõista 40 eurot.
44.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
45.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 275 eurot, tõlkekulu 30 eurot ja kulud õigusabile 753 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu oli 20 eurot. Kohtumenetluses osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 h 17 min. Kostja vastuse koostamiseks ja sellele vastamiseks kulus aega 2 h 30 min. Kohtu nõudele vastuse koostamiseks kulus aega 0,5 h ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 h.
46.Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu on mõistlik ja kooskõlas vaidluse
keerukusega. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kokkuvõttes tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1058 eurot, millest 275 eurot on menetluses tasutud riigilõiv, 30 eurot tõlkekulu ja 753 eurot kulud õigusabile. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1058 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.