Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised esindajad
ja
Viru Maakohus Angelina Abol 09. september 2022, Narva kohtumaja 2-21-2446 Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali hagi D.B. vastu 500 euro nõudes. Tsiviilasja hind 500 eurot. nende Hageja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (RK 12970620, Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Merle Kollo (e-post [email protected]) Kostja: D.B. (IK xxxx, xxxx, e-post xxxx) Kolmas isik: Narva Auto baltic Osaühing (RK 12933582, asukoht Tallinn mnt 4a-7, Narva 20304, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista D.B.lt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks 500 (viissada) eurot.
3.Keelduda menetlusse võtmast D.B. hagi Narva Auto baltic Osaühing vastu.
Jätta Narva Auto baltic Osaühingu menetluskulud tema enda kanda.
6.Jätta D.B. menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista D.B.lt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks menetluskulu (riigilõiv) 100 (ükssada) eurot.
8.D.B.l tasuda menetluskulu (100 eurot) Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali arveldusarvele nr xxxx SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr xxxx Swedbankis, maksekorraldusel märkida selgituseks “kahju nr xxxx”.
9.Vabastada D.B. 14.11.2021 määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot, mille tasumisest kostja oli vabastatud menetlusabi korras, riigituludesse tasumise kohustusest ning jätta riigilõiv riigi kanda.
1/9
2-21-2446 Edasikaebamise õigus Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja nõue
1.16.02.2021 hagiavalduse kohaselt toimus 22.02.2018 Lääne-Virumaal Sillamäel Tallinna mnt 19 juures liiklusõnnetus, kus D.B.le kuulunud ja D.A.i poolt juhitud sõiduk V.G., registreerimismärgiga xxxx tagurdas otsa sõidukile M-B., registreerimismärgiga xxxx. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil V.G. kehtiv liikluskindlustuse poliis. Viimane poliis nr XXXX oli sõlmitud hageja juures, kuid lõppes 21.02.2018 kell 23:59. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-le 36 lg 2 sõiduki M-B. liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondikulud vastavalt Autobond Osaühing arvele summas 516 eurot. 15.11.2019 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 516 euro tasumiseks. 05.12.2019 esitas kostja hagejale e-kirjaga omapoolse vastuväite tagasinõudele, 06.12.2019 hageja kostjale omapoolse vastuse kostja seisukohale. Kostja ei ole vabatahtlikult hagejale esitatud nõuet tasunud. Sõiduki V.G. liikluskindlustus lõppes 21.02.2018 ehk antud sõiduk ei tohtinud osaleda liikluses, kuid LKindlS §-st 36 lg 2 tulenevalt oli hagejal kahju põhjustaja viimase lepingujärgse kindlustusandjana kohustus kannatanule kahju hüvitada. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Sõiduki V.G. omanik liiklusõnnetuse toimumise hetkel, s.o 22.02.2018, oli vastavalt Maanteeameti kirjale kostja. Seega oli antud juhul kindlustuskohustusega isikuks kostja, kes ka vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtinud LKindlS määratleb üheselt, kes on kindlustuskohustusega isikuks ning lisaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 436 lg 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega, seega LKindlS 7 lg-d 1 ja 2 annavad liiklusregistri andmetele kindlustuskohustusega isiku osas õigusliku tähenduse. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud kostja kohustus hagejale kahju hüvitada. Hageja on esitatavat nõuet ümardanud ning esitab kostjale nõude summas 500 eurot. 2/9
2-21-2446
2.22.04.2022 seisukohas hageja leiab, et kostja viide LKindlS § 7 lg-le 3 on antud juhul asjakohatu. LKindlS § 7 lg 1 reguleerib üheselt, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul ning lõike 2 kohaselt kui liiklusregistrisse on kantud vastutav kasutaja, siis on kindlustuskohustus vastutaval kasutajal. LKindlS § 7 lg 3 muude juhtude kohta ütleb LKindlS kommenteeritud väljaanne, et: „„Muud juhud“ puudutavad eelkõige sõidukeid, mis ei ole liiklusregistris registreeritud, kuid mida kasutatakse liikluses. Nende sõidukite puhul on kindlustuskohustusega isikuks sõiduki tegelik omanik.“. Kostja viidatud seisukoht kehtis enne käesoleva seaduse (jõustus 01.10.2014) vastuvõtmist, kus nõude sai esitada kindlustusvõtja vastu ning seadus määratles kindlustusvõtjaks sõiduki omaniku. Siis lähtuti kohtupraktikas asjaolust, et sõiduki omanik on isik, kes vastavalt asjaõigusseadusele on saanud sõiduki omandiõiguse, mitte aga registris toodud omanikust. Tulenevalt LKindlS ja AvTS § 436 lg 4 ei ole antud juhul tegemist vaid informatiivse sättega, vaid liiklusregistri andmetele on antud õiguslik jõud seadusega. Võõrandaja saab omanikuvahetusest teavitada Maanteeametit ka koheselt pärast müügilepingu allkirjastamist, vabanedes sellega võimalusest, et omanikuvahetuse registreerimata jätnud ostja tekitab sõidukiga selle tema valduses olles kahju ning vastutama jääb seaduse kohaselt müüja.
3.20.07.2022 lõplikus seisukohas hageja jääb oma nõude juurde. Kostja vastus
4.01.03.2021 vastuses hagile kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja esitas 15.03.2019 avalduse sõiduki võõrandamisest teatamiseks ja lisas avaldusele Narva Auto baltic Osaühinguga (registrikood 12933582) 16.02.2018 sõlmitud müügilepingu. Sõiduki võõrandamine Narva Auto baltic Osaühingule kanti liiklusregistrisse ja sõiduk kustutati ajutiselt registrist 15.03.2018. Kostja osutab LKindlS §-le 7 (kindlustuskohustusega isik) ja asjaõigusseaduse § 92 lg 1 (vallasomandi tekkimine üleandmisega). Kuna Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 75 kinnitatud „Liiklusregistri pidamise põhimääruse“ § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, siis ei saa sõiduki omaniku kindlaks määramisel lähtuda liiklusregistri andmetest. Kostja leiab, et antud juhul müügilepingu sõlmimise ja sõiduki valduse üleandmisega on omand üle läinud Narva Auto baltic Osaühingule 16.02.2018, ehk enne liiklusõnnetuse toimumist. Seega kostja vastu suunatud nõue on põhjendamatu ning kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas taotluse kolmanda isikuna Narva Auto baltic Osaühingu kaasamiseks.
5.28.04.2021 seisukohas kostja leiab, et materjalide kohaselt puudub vaidlus liiklusõnnetuse toimumise faktilise asjaolude kohta, s.o et 22.02.2018 toimus Lääne-Virumaal Sillamäel Tallinna mnt 19 juures liiklusõnnetus, kui D.A. poolt juhitud sõiduk V.G., registreerimismärgiga xxxx tagurdas otsa sõidukile M-B., registreerimismärgiga xxxx. Liiklusõnnetuse ajaks on sõidukiomanik kaks korda muutunud ja sõiduki omanikuks liiklusõnnetuse toimumise ajal oli A.D., aga mitte kostja. Antud juhul on juba 16.02.2018 omandiõigus sõidukile üle läinud Narva Auto baltic Osaühingule. Vaidlust ei ole, et vastutus on sõiduki omanikul, aga hageja eksib selles, et liiklusõnnetuse ajal oli sõiduki omanikuks kostja. Antud juhul oli hagejale juba ammu teada, et omanikuks liiklusõnnetuse ajal oli D.A. ning liiklusregistris olid valed andmed sõiduki omaniku kohta liiklusõnnetuse hetkel. Ülaltoodu alusel kostja ei vastuta kahju hüvitamise eest, vaid vastutab kas Narva Auto baltic Osaühing või D.A. sõltuvalt sellest, mis kell toimus õnnetus, kas enne või pärast müügilepingu sõlmimist.
6.05.04.2022 vastuseks kolmanda isiku seisukohale kostja leiab, et ebaõige on Narva Auto baltic Osaühing arusaam, et kui sõiduki edasi müümise hetkeks ei ole möödunud liiklusseaduses 77 lg 3 tulenev kohustus, ei ole ta oma kohustusi rikkunud. Kostja viitab ringkonnakohtu 14.02.2022 määruses esitatud seisukohale. Seega enne sõiduki võõrandamist teisele isikule sõidukiomanik peab esitama andmed registrisse enne müügitehingu tegemist isegi siis, kui ei ole veel 5 tööpäevane tähtaeg möödunud. Ülaltoodu alusel Narva Auto baltic Osaühing vastutab 3/9
2-21-2446 kahju tekitamise eest kas hageja või kostja ees, kuna erinevalt kostjast just Narva Auto baltic Osaühing rikkus oma kohustusi, jättes registrisse kandmata omaniku andmed enne sõiduki võõrandamist. Seega kostja esitab Narva Auto baltic Osaühing vastu hagi, kuna hageja ei valinud Narva Auto baltic Osaühingut kostjana.
7.27.07.2022 lõplikes seisukohtades jääb kostja varem esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta hagi rahuldamata. Hagi D.B. vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei olnud ühtegi seadusest või lepingust tulenevat kohustust rikkunud ning rikkumise puudumise tõttu puudub eeldus kahju hüvitamiseks. Lepingurikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel ei ole täidetud teatavad üldised eeldused. Kui kohus leiab, et tegemist on lepinguvälise kahju hüvitamisega, siis kostja ka ei vastuta tekitatud kahju eest, kuna kostja tegevus ei olnud õigusevastane ning kostja tegevuses puudub tahtlus ja süü. Hagi rahuldamisel kostja palub mõista Narva Auto baltic Osaühingult D.B. kasuks 500 eurot ning jätta kõik menetluskulud Narva Auto baltic Osaühing kanda. Kolmanda isiku seisukoht
8.Narva Auto baltic Osaühing 24.03.2022 seisukohas leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Narva Auto baltic Osaühing ei rikkunud ühtegi seaduse sätet ega käitunud pahatahtlikult kostja suhtes. Kolmandale isikule ei saa ette heita seadusest tuleneva kohustuse taotleda sõiduki registriandmete muutmist tähtaegselt täitmata jätmist. Kolmas isik kinnitab, et sõiduki edasimüümisel 21.02.2018 D.A.le ei olnud veel möödunud seadusega ettenähtud 5 tööpäeva auto ARK-is ümberregistreerimiseks uuele omanikule ja sõidukil oli kehtiv liikluskindlustuse poliis.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetlusosaliste seisukohtadega ning menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) 22.02.2018 toimus Lääne-Virumaal Sillamäel Tallinna mnt 19 juures liiklusõnnetus, kui D.A. poolt juhitud sõiduk V.G., registreerimismärgiga xxxx (edaspidi sõiduk V.G.) tagurdas otsa sõidukile M-B., registreerimismärgiga xxxx (edaspidi sõiduk M-B.) (dtl 5); 2) liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid sõidukile M-B. vigastused, mille taastusremondikulutused hageja hüvitas sõidukiomanikule vastavalt Autobond Osaühing arvele summas 516 eurot (dtl 13, 14); 3) liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil V.G. kehtiv liikluskindlustuse leping, viimane, hagejaga sõlmitud leping (poliis nr XXXX) lõppes 21.02.2018 kell 23:59 (dtl 7); 4) liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki V.G. omanikuna liiklusregistrisse kantud kostja (dtl 7); 4/9
2-21-2446 5) kostja võõrandas sõiduki V.G. 16.02.2018 Narva Auto baltic Osaühingule (dtl 46) ja viimane omakorda 21.02.2018 D.A.le (dtl 41). Kostja ega tema poolel menetlusse kaasatud kolmas isik ei ole vastu vaielnud ka hageja nõude suurusele 500 eurot. Pooled vaidlevad selles, kes vastutab tekkinud kahju hüvitamise eest, s.o kas haginõue on õigesti esitatud kostja vastu tulenevalt kindlustuskohustusest.
12.Käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätted.
13.Hageja nõude aluseks on LKindlS § 55, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Hagiasjaolude põhjal kasutati sõidukit V.G. liikluses pärast liikluskindlustuse lepingu kohta väljastatud poliisi kehtivuse lõppu 21.02.2018 kl 23.59 ja sõiduki liikluses kasutamise tagajärjel tekkis kahju kolmandale isikule, mille hageja on kindlustusandjana hüvitanud. Kostja ega kolmas isik ei ole vaidlustanud sõiduki V.G. suhtes kindlustuskohustuse olemasolu. LKindlS § 3 lg 1 järgi on kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuste leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 6 lg 1 kohaselt kindlustuskohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Eelnimetatud tähtaja jooksul ei rakendata sõidukile automaatset liikluskindlustust. Alates 01.10.2014 kehtiva LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. Hageja ja kohus on kostjale selgitanud, et käesoleval juhul ei kuulu kindlustuskohustuse kindlaksmääramisel kohaldamisele LKindlS § 7 lg 3, mille kohaselt muudel juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates. Liikluskindlustuse seaduse eelnõu 423 SE seletuskirja1 järgi lõikest 3 tulenevalt vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik juhul, kui sõidukit ei ole nõuetekohaselt liiklusregistrisse kantud. Kostjale kuulunud V.G.i näol on nii antud sõiduki võõrandamisel 16.02.2018 kui hetkel kehtiva liiklusseaduse §-de 76 (mootorsõiduki ja selle haagise registreerimine) ja 174 (liiklusregister) kohaselt liiklusregistris registreerimisele kuuluva sõidukiga, vaidlus puudub ja esitatud sõiduki kehtiva kindlustuskatte otsingu päringu (dtl 7) kohaselt ongi antud sõiduk nõuetekohaselt registreeritud.
14.Kostja leiab, et omanik vastutab, kuid jääb selle juurde, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel ei olnud tema sõiduki omanik, seega tuleb nõue esitada Narva Auto baltic Osaühingu või D.A. vastu. Kostja märgib, et antud juhul oli hagejale juba ammu teada, et omanikuks liiklusõnnetuse ajal oli D.A. ning liiklusregistris olid valed andmed sõiduki omaniku kohta liiklusõnnetuse hetkel.
Kättesaadav aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e0f1d5b-ea7e-497d-b54a-9ba467f6884d
5/9
2-21-2446 Liiklusregistrisse kantavate andmete osas kohus osutab, et nii veebruaris 2018 kui hetkel kehtiva Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 9 kohaselt registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul LKindlS § 7 lg-d 1 ja 2 annavadki liiklusregistri andmetele kindlustuskohustusega isiku osas õigusliku tähenduse.2 Kohus märgib samas, et kuna liiklusregistri kanne ei tekita omandiõigust (vt nt RKTKm 3-2-1-19-12, p 9), võib kindlustuskohustusega isikuks viidatud sättest tulenevalt olla ka isik, kes tegelikult ei ole sõiduki omanik.3 Liikluskindlustuse seaduse 423 SE eelnõu seletuskirjas esitatud selgituse järgi on tulenevalt kehtiva (s.o eelnõu väljatöötamise ajal kehtiva) liikluskindlustuse seaduse § 5 lõikest 1 kohustatud isikuks sõiduki omanik või kaasomandis oleva sõiduki puhul üks kaasomanikest, liiklusregistri andmed selle juures tähtsust ei oma. Kehtivas seaduses määratletud termin „sõiduki omanik“ on oluliselt laiem ning juhul, kui sõiduk on müüdud kirjaliku müügilepingu alusel ja liiklusregistri andmed on jäänud korrastamata (uus omanik liiklusregistrisse kandmata), siis sageli ei ole võimalik üleüldse tuvastada, kes on tegelik sõiduki omanik ja liikluskindlustuse seaduses sätestatud kindlustuskohustusega isikuks. Eelnõu määratlus on seetõttu oluliselt täpsem ning sätestab üheselt, et liikluskindlustuse süsteem lähtub kindlustuskohustusega isiku määratlemisel liiklusregistri andmetest. Eelnõu regulatsioon välistab vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et hageja kindlustusandjana esitas LKindlS §-de 55 ja 7 lg 1 alusel vastavate eelduste esinemisel õigesti tagasinõude kostja, kui liiklusregistrist sõiduki omanikuna nähtuva isiku vastu. Hageja nõudeõigust kostja, kui kindlustuskohustusega isiku vastu, tulenevalt viidatud sätete sõnastusest ja eesmärgist (s.o eelkõige tagada, et sõidukiga, mille suhtes ei ole kehtivat liikluskindlustuse lepingut, ei osaletaks liikluses) ei mõjuta ka kostja etteheide, et hagejale pidi olema ammu teada sõiduki tegelik omanik ja et liiklusregistri andmed olid liiklusõnnetuse toimumise hetkel valed. Olukorras, kus sõiduki ostnud isik sõidukit enda nimele ei registreeri, jääb müüja jätkuvalt kindlustuskohustusega isikuks.
15.Kostja leiab, et täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused nii lepingust kui kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude esitamiseks, kostja ei ole seadusest ega lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kannatanu nõude suhtes on kahju tekitaja ja kindlustusandja solidaarvõlgnikud (LKindlS § 34 lg 2, VÕS § 521 lg 2 1. lause). Kannatanu nõue saab kindlustusandjale üle minna tulenevalt solidaarvõla tasumisest VÕS § 69 (solidaarvõlgnike omavahelised suhted) lg 2 alusel. Tulenevalt vastutuskindlustuse olemusest ja kindlustuslepingu mõttest kindlustusandja hüvitab kindlustatu eest kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Kindlustusandja tagasinõudeõigus (regressinõue) kindlustatud isikute vastu on võimalik ainult LKindlS 3. jaos ettenähtud alustel (LKindlS § 52). Hagejal sõidukiga V.G. pärast kindlustuslepingu lõppemist tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb LKindlS § 36 lg-st 2, mille kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Kahju hüvitanud kindlustusandjal tekib seejärel LKindlS § 55 alusel tagasinõue (nö regressinõue) kogu hüvitatud kahju ulatuses kindlustuskohustusega isiku vastu. Õiguskirjanduses on mööndud, et antud sätte korral võib problemaatiliseks olukord kujuneda juhul, kui sõidukit kasutas ja kindlustusjuhtumi põhjustas muu kui kindlustuskohustusega isik. Sellisel juhul ei pruugi kindlustuskohustusega isik kannatanule tekitatud kahju eest deliktiõiguslikult vastutada. Seega ei saa rääkida ka sellest, et kindlustusandjale läks üle
2-21-2446 kannatanu nõue mh kindlustuskohustusega isiku kui solidaarvõlgniku vastu. Välistatud ei ole, et § 55 tuleb käsitada lihtsalt kui trahvi selle eest, et kindlustuskohustusega isik ei taganud seda, et kindlustuskaitseta sõidukit liikluses ei kasutata.4 Kohus leiab, et LKindlS § 55 annab aluse omistada ühe isiku tegevuse tagajärgi teisele isikule, kostja enda teo õigusvastasus võib olla seejuures tuletatav VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 (s.o seadusest tulenevat kohustust rikkuv käitumine) ja LKindlS § 3 lg-test 1 ja 2 koostoimes § 7 lg-ga 1 (s.o sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isiku kohustus sõlmida kohustuslik liikluskindlustuse leping). Seega vastutab seadusest tulenevalt sõiduki tegeliku kasutaja poolt pärast liikluskindlustuse lepingu lõppemist tekkinud tagajärgede eest ka kostja sõiduki liiklusregistrisse kantud omanikuna. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 500 eurot.
16.Kostja 05.04.2022 vastuses hagile märgib, et esitab Narva Auto baltic Osaühingu vastu hagi, kuna hageja ei valinud viimast kostjana. 27.07.2022 lõplikes seisukohtades kostja palub hagi rahuldamise korral mõista Narva Auto baltic Osaühingult kostja kasuks 500 eurot ja jätta kõik kostja menetluskulud Narva Auto baltic Osaühingu kanda. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab, et TsMS § 373 lg 1 kohaselt on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi). Seadus ei näe ette võimalust esitada hagi menetlusse kaasatud kolmanda isiku vastu samas menetluses. Kolmanda isiku kaasamise võimalus on tulenevalt TsMS § 216 lg-st 1 ette nähtud juhuks, kus pool kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu. Menetlusse kaasamise tagajärjeks on muuhulgas TsMS § 214 lg 3 kohaselt see, et iseseisva nõudeta kolmas isik ei või hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Kostja poolt taotletav haginõue kolmanda isiku vastu (kostjana) tuleb esitada seega iseseisvas menetluses. Eeltoodust tulenevalt kohus keeldub D.B. hagi Narva Auto baltic Osaühingu vastu menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel nimetatud alusel puudub vajadus hinnata esitatud hagi teisi puuduseid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 1. lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd
J.Lahe, O-J.Luik, M.Merila, lk 187-188.
7/9
2-21-2446 vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Hagi rahuldamise tõttu jäävad kostja poolel kaasatud kolmanda isiku Narva Auto baltic Osaühingu menetluskulud tema enda kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Kostja ja kolmas isik ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 100 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 100 eurot. TsMS § 445 lg 1 1. lause järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus 20.07.2022 lõplikus seisukohas hageja kantud menetluskulu summas 100 eurot kostjalt välja mõista ja kanda hageja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali arveldusarvele nr xxxx SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr xxxx Swedbankis, maksekorraldusel märkida selgituseks “kahju nr xxxx”. Lähtudes hageja taotlusest kohus määrab kindlaks otsuse täitmise korra menetluskulude osas.
19.30.11.2021 määrusega kohus rahuldas D.B. menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot tasumisest kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. TsMS § 190 lg 5 1. lause järgi kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuivõrd ringkonnakohus 14.02.2022 määrusega rahuldas kostja 14.11.2021 määruskaebuse, mille esitamisel kostja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, on põhjendatud ja õiglane vabastada vaatamata hagi rahuldamisele kostja riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Seega kohus vabastab D.B. riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Angelina Abol kohtunik
8/9
2-21-2446
Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2022 kohtumäärusega keelduti menetlusse võtmast D.B. apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 9. septembri 2022 otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus D.B-le tagastatuks. 09.09.2022 kohtuotsus 2-21-2446 jõustus 28.12.2022 Tarru Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis referent
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.